In his paper „Estonian word prosody in the Southern Finnic context” (Keel ja Kirjandus 2014, No. 8–9, pp. 575–589) Karl Pajusalu has recently analysed the prosodic differences and peculiarities of North Estonian, Votic, Livonian and South Estonian. In both North and South Estonian, Pajusalu prefers the concepts of foot and foot isochrony as the most adequate model of Estonian word prosody. However, there are many unsolved problems connected with the calculation of the duration ratio of the first and second syllables of a word. Pajusalu’s paper and a lot of research conducted during the last decades fail to pay due attention to the methods of phonological analysis used and results obtained in the 1960s –1990s. The most important achievement in the research of Estonian prosody in the years mentioned was the abandoning of the concept of three phonological degrees of quantity in Estonian and a re-establishment of the stressed syllable in its rights as the main domain of phonologically relevant quantity characteristics. Pajusalu’s paper reflects these developments rather poorly. Pajusalu (and, earlier, Ilse Lehiste) constructs three contrasting word quantities using the position of a syllable-initial consonant as the first quantity degree, although in this position no quantity contrast is possible. This should be taken into account when counting the quantity degrees in Estonian words.
References
Ariste, Paul 1953. Eesti keele foneetika. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Eek, Arvo 2008. Eesti keele foneetika I. Tallinna Tehnikaülikool. Küberneetika Instituut. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus.
EKG = Eesti keele grammatika I. 1. vihik: Häälikuõpetus ja ortograafia. Koostanud P. Ariste, A. Kask, A. Kiindok jt. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1963.
Hint, Mati 1983. Eesti keele õpik IX klassile. Tallinn: Valgus.
Hint, Mati 1986. Viron prosodisen systeemin perusluonteesta. – Virittäjä, nr 4, lk 428–440; ettekanne FU-kongressil 1985 Sõktõvkaris. Muutmata uustrükk raamatus: M. Hint, Eesti keele astmevahelduse ja prosoodiasüsteemi tüpoloogilised probleemid. Tallinn–Helsinki, 1997, lk 181–193.
Hint, Mati 2001. Prosoodiaväitlustes läbimurdeta II. III-vältelise silbi struktuur. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 324–339.
Lehiste, Ilse 1960.Segmental and syllabic quantity in Estonian. – American Studies in Uralic Linguistics. (Indiana University publications, Uralic and Altaic Series 1.) Bloomington: Indiana University, lk 21–82.
Lehiste, Ilse 1966.Consonant Quantity and Phonological Units in Estonian. (Indiana University publications, Uralic and Altaic Series 65.) Bloomington: Indiana University, The Hague: Mouton.
Lehiste, Ilse 1977. Quantity in Estonian language and poetry. – Journal of Baltic Studies, nr 2, lk 130–141. [Eesti keeles vt Lehiste 2000.]
https://doi.org/10.1080/01629777700000131
Lehiste, Ilse 1997. Search for phonetic correlates in Estonian prosody. – Estonian Prosody: Papers from a Symposium. Proceedings of the International Symposium on Estonian Prosody. Tallinn, Estonia, October 29–30, 1996. Toim I. Lehiste, Jaan Ross. Tallinn: Institute of Estonian Language, lk 11–35.
Lehiste, Ilse 2000. Välde eesti keeles ja luules. – I. Lehiste, Keel kirjanduses. Koost Jaan Ross. (Eesti mõttelugu 36.) Tartu: Ilmamaa, lk 176–190.
Muuk, Elmar 1933. Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Teine trükk. Tartu.
Pajusalu, Karl 2014. Eesti keele sõnaprosoodia lõuna-läänemeresoome taustal. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 575–589.
https://doi.org/10.54013/kk682a2
Posti, Lauri 1950. On quantity in Estonian. – Suomalais-Ugrilaisen Seuran Aikakauskirja, kd 54, nr 2, lk 1–14.
Ravila, Paavo 1961. Kvantiteetti distinktiivisenä tekijänä. – Virittäjä, nr 4, lk 345–350.
Veske, Mihkel 1879. Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse wiis. Tartu: Schnakenburg.
Võrk, Leho 1966.Viron kielen ääntämys. (Studia Philologica Jyväskyläensia II.) Jyväskylä.
Võrk, Leho 1972. Viron kielen ääntämys. 2. painos. (Studia Philologica Jyväskyläensia II.) Jyväskylä.
Väike õigekeelsuse sõnaraamat. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1875.Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte. St.-Pétersbourg.
