A. H. Tammsaare was drawn to the musical tonality of prose. Importantly though, he did not wholeheartedly embrace sound patterning as a mode of writing. Rather, he preferred a semantic widening of ordinary language within a comprehensively holistic „spherical music”. Still, in his novels, we can detect a deliberate use of rhythmic motion also in sentences. This is evident primarily in the wealth of lexical and syntactic repetitions resulting in a parallelism of patterns. An obvious, although discreet rhythmic design emerges in the thesis-antithesis-synthesis parataxis whose core words are the adversative and coordinating conjunction aga (‘but’) and the integrative ometi (‘yet’). The frequency with which these bound conjunctions occur in Tammsaare’s case surpasses that of ordinary speech by about four times, and it is twice as high as the statistical mean for literary texts. One might call this expressive of an epic but-mantra, a prose-poetic but-meter, or a narrative polysyndeton, and, from a philosophical point of view, a but-dialectic. Whenever a reader fails to appreciate Tammsaare’s underlying tone and does not discern the emotional flow of longing scepticism that issues from his dyadic-triadic chains, this pervading, yet inconspicuously arguing textual mode may seem unduly pretentious. Indeed, there is nothing to prevent a prose text from featuring a poetic style that is rooted in a poetry-like, paradigmatic parallelism as the poetic principle of formal and semantic equivalence.
References
Alekõrs, Richard 1940. A. H. Tammsaare teoste lõpplahendused. – Eesti Kirjandus, nr 4, lk 145–163.
EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Eerik Soosaar. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.
EKK = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. 3., täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 1. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009.
Enniko, Kalju, Villup, Astrid 1978. „Tõe ja õiguse” I osa keelestatistikat. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 28–38.
Haug, Toomas 2010. A. H. T. lahkumine Koitjärvelt. Lapse sünd „Kõrboja peremehes”. – T. Haug, Klassikute lahkumine. 25 kirjatööd.Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 18–38.
Kaalep, Heiki-Jaan, Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
http://www.cl.ut.ee/ressursid/sagedused/index.php?lang=et
Kross, Jaan 1979. Tammsaare ja Mefisto. – Looming, nr 2, lk 244–251.
Kõiv, Madis 2005a. Aga Liisile kippus aina nutt peale, (sest) niisugused imelikud kosjad olid need. Ometi polnud sest ühti, sest nõnda oli ometi parem kui ilma kõigeta. – M. Kõiv, Luhta-minek. (Eesti mõttelugu 61.)Koost Aare Pilv. Tartu: Ilmamaa, lk 158–164.
Kõiv, Madis 2005b. A. H. T. filosoofia. – M. Kõiv, Luhta-minek. (Eesti mõttelugu 61.) Koost Aare Pilv. Tartu: Ilmamaa, lk 157.
Kõiv, Madis 2005c. Luhta-minek. Valtoni ja Tammsaare teekonnad. – M. Kõiv, Luhta-minek. (Eesti mõttelugu 61.) Koost Aare Pilv. Tartu: Ilmamaa, lk 165–205.
Liiv, Juhan 1989. Sinuga ja sinuta.Koost Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat.
Liiv, Toomas 1989. A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” interpreteerimine. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 727–738.
Lotman, Juri 1990. Luule olemus. Tlk Pärt Lias. – J. Lotman, Kultuurisemiootika. Tekst–kirjandus–kultuur.Tallinn: Olion, lk 65–74.
Lotman, Maria-Kristiina, Lotman, Mihhail 2007. Eesti silbilis-rõhulise neljajalalise trohheuse rõhustruktuurist. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 116–142.
Merilai, Arne 2011. Eurovisioon ja matsirahvas: Tõde ja õigus III. – A. Merilai, Vokimeister. Kriitilisi konstruktsioone 1990–2011.(Studia litteraria Estonica 11.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 533–535.
Merilai, Arne 2012. Irratsionaalne Tammsaare.– Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 382–384.
Mihkla, Karl 1938. A. H. Tammsaare elutee ja looming. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.
Palgi, Daniel 1938. Kunstlikust võttest A. H. Tammsaare romaanide ehituses. – Eesti Kirjandus, nr 1, lk 20–33.
Puhvel, Heino 1966. A. H. Tammsaare elu ja loomingu varasem periood (1878–1922). Tallinn: Eesti Raamat.
Puhvel, Heino 1969. Anton Hansen-Tammsaare. – Eesti kirjanduse ajalugu. III köide. XIX sajandi lõpust 1917. aastani.Toim H. Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 390–418.
Sang, Joel 1978. Teatamislaadid Tammsaare tekstis. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 80–86.
Siirak, Erna 1963. Kirjanduslikust kujundilisusest. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 321–331.
Siirak, Erna 1977. Stiiliteoreetiline Tammsaare. – Sõna, mõte, inimene. A. H. Tammsaare 100. juubelile pühendatud lühiuurimusi. Koost Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 60–70.
Suits, Gustav 1999. Eesti kirjanduslugu. (Eesti mõttelugu 25.) Tartu: Ilmamaa.
Tammsaare, A. H. 1979. Varjundid. – A. H. Tammsaare, Miniatuurid, jutustused, novellid (1909–1921). Kogutud teosed 3.Tallinn: Eesti Raamat, lk 45–122.
Tammsaare, A. H. 1981. Tõde ja õigus I. Kogutud teosed 6.Tallinn: Eesti Raamat.
Tammsaare, A. H. 1988a. Keelest ja luulest. – A. H. Tammsaare, Publitsistika II (1914–1925). Kogutud teosed 16.Tallinn: Eesti Raamat, lk 218–249.
Tammsaare, A. H. 1988b. Usust ja tema õpetusest. – A. H. Tammsaare, Publitsistika II (1914–1925). Kogutud teosed 16.Tallinn: Eesti Raamat, lk 163–170.
Tammsaare, A. H. 1990. Lunastus. – A. H. Tammsaare, Publitsistika III (1926–1940). Kogutud teosed 17.Tallinn: Eesti Raamat, lk 223–228.
Tillemann, Erna 1940. Mõni tähelepanek Tammsaare lause struktuurist ja sõnastusstiilist üldse. – Varamu, nr 3, lk 312–324.
Tuglas, Friedebert 1959. Marginaalia: Mõtteid ja meeleolusid. – F. Tuglas, Valik kriitilisi töid. Teosed. Seitsmes köide. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 554–636.
Undusk, Jaan 1986. Sisu ja vormi dialektikat Friedebert Tuglase käsitluses. –Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 133–146.
Undusk, Jaan 2013. Armastus ja sotsioloogia. Sissevaade Tammsaare omailma. – Armastus ja sotsioloogia. A. H. Tammsaare romaan „Ma armastasin sakslast”. Koost ja toim Mirjam Hinrikus, J. Undusk. (Moodsa eesti kirjanduse seminar 2.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 242–342.
Vaino, Maarja 2011. Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus. (Humanitaarteaduste dissertatsioonid 26.) Tallinn: Tallinna Ülikool.
Vilde, Eduard 1982. Mahtra sõda. Romaan. Tallinn: Eesti Raamat.
