The article discusses the origin of the Estonian words klopp ‘block of wood’; dial. ‘piece of wood; block-shaped (part of) object’ and räsima ’shake up, entangle, tear (and hurt); disfigure by trampling or crushing etc; grab, grasp’. The word klopp is a German loanword, < Gm Kloben, Klobe ‘block of wood, split billet; small planing bench; hook; door hinge’, with the original general meaning ‘split object’. The same stem occurs in the dialectal compound kloopsaag, kloppsaag ‘two-man saw for longitudinal sawing of boards and planks’ < Gm Klobensäge, Klobsäge id. The word räsima with identical meaning is a Russian loanword, < Rus тряст´и ‘shake, jiggle, make jiggle, jolt’, 1st person present singular трясу́, 2nd person singular imperative тряс´и. The back-vowelled rasima derives from the same Russian source.
References
Arhiivimaterjalid
EMSUKA = Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv Tallinnas Eesti Keele Instituudis.
KIRJANDUS
Blokland, Rogier 2009. The Russian Loanwords in Literary Estonian. (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 78.) Wiesbaden: Harrassowitz Verlag.
Dal’ 1955 = Владимир Даль, Толковый словарь живого великорусского языка. Том IV, Р–Ѵ. Москва: Государственное издательство иностранных и национальных словарей. [1. tr 1882.]
EES = Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
EEW = Julius Mägiste 1982–1983. Estnisches etymologisches Wörterbuch. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009.
EMS = Eesti murrete sõnaraamat. I–V. Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1994–2013.
EWD = Etymologisches Wörterbuch des Deutschen. 2. Auflage, durchgesehen und ergänzt von Wolfgang Pfeifer. Berlin: Akademie Verlag, 1993. [1. tr 1989.]
DWB = Das Deutsche Wörterbuch von Jacob und Wilhelm Grimm auf CD-ROM und im Internet. http://germazope.uni-trier.de/Projekte/DWB (13. XI 2015).
Haak, Anu 1990. Baltisaksa keele kajastusi eesti murrete sõnavaras. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 353–355.
Hupel, August Wilhelm 1818. Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn.
Kask, Arnold 1980. Eesti keele ajalooline grammatika. 2. vihik. Häälikulugu. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder.
Must, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Rooma–Toronto: Maarjamaa.
SES = Elisabeth Kibbermann, Salme Kirotar, Paula Koppel. Saksa-eesti sõnaraamat. Deutsch-estnisches Wörterbuch. Toim ja täiend Anne Arold, Mari Tarvas, Mari-Ann Palm. Tallinn: Valgus, 2007.
VES 2 = Vene-eesti sõnaraamat. Русско-эстонский словарь 2. Teine, parandatud trükk. Toim Helle Leemets, Henn Saari, Rein Kull. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000.
Viires, Ants 1960. Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.
