Keywords: August Kitzberg, Jaan Lattik, Ernst Enno, Hermann Julius Schmalz, Estonian prose, South Estonian, dialects, language in literature Although the turn of the 20th century marked a retreat of the South Estonian literary language, also called Tartu language, from the printed word, the period brought some new ways to use dialects in fiction. The most prominent users of South Estonian dialects in the prose of the time were August Kitzberg, Jaan Lattik, Ernst Enno and Hermann Julius Schmalz, which makes the four authors responsible for bringing South Estonian back to literature.
Kitzberg, who was the first of the four to start his literary career, offers various solutions. Nevertheless, his oeuvre demonstrates all those techniques regarded as typical of the literary use of dialects. The Mulgi dialect as used by Kitzberg mainly occurs in direct speech, providing cues of social status, education and background, often serving as a comic device. However, Kitzberg can as well be found using dialect speech in a serious text, without an emphasis on differences in social status.
With Lattik, dialect use serves a mild comical effect, being avoided in more serious narratives. Võru dialect usually occurs in his memoir-based prose as direct speech uttered by persons of a lower social status or by uneducated people (often children).
Enno also wrote sketches largely based on personal experience, using dialect in direct speech, but his use of the dialect is more natural than that of the rest. Enno has considered Tartu dialect eligible for serious texts as well, while the language of his characters is individualised. Here, too, there is some consideration of social status and education, but these were also ref lected in normal communicative situations of the early 20th century.
As for the prose by Schmalz it contains dialect speech all the way through, both in direct and reported speech, which is not really typical of the period in question. What is typical, though, is his attempt to add comedy to his stories (standing out for their first intent of being funny) by using Setu dialect.
The dialect use of the above four authors was groundbreaking for the time. The 20th century favoured Lattik’ approach, especially concerning the use of dialects in direct speech. Completely South Estonian texts did not start appearing again until the late 20th century. However, the stories by Kitzberg and Enno remain an early evidence of the diversity of literary options for dialect speech.
References
Aabrams, Vahur 2013. Schmalzi „setoraamatist” kultuuriloolisõl taustal. – Töganitsa Höödo, Alatarõ Hipo ja tõsõ’ Hermann Julius Schmalzi juttõ. (Seto kirävara 5.) Värska: Seto Instituut, lk 165–175.
Enno, Ernst 1910. Minu sõbrad. Tartu: K. Sööt.
Grünthal, Villem 1910. E. Enno. Minu sõbrad. – Postimees 13. XI (26. XI), nr 259, lk 1.
Hennoste, Tiit 2000. Eesti kirjanduse keelest modernismi, postmodernismi ja postkolonialismi taustal. – Vikerkaar, nr 7, lk 69–79.
Hennoste, Tiit, Pajusalu, Karl 2009. Murre ilukirjanduses. – Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg, Eesti murded ja kohanimed. 2., täiendatud trükk. Toim T. Hennoste. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 120–123.
Hubel, Eduard 1910 = E. H., E. Enno. Minu sõbrad. – Tallinna Teataja 25. XI (8. XII), nr 237, lk 1.
Kalda, Maie 1996. Makaroonilisi ühe- ja kahekõnesid eesti kultuuriruumis. – Looming, nr 2, lk 258–270.
Kallas, Aino 1908. Jaan Lattik. Meie noored. – Eesti Kirjandus, nr 3, lk 144–146.
Kitzberg, August 1910. E. Enno. „Minu sõbrad”. – Eesti Kirjandus, nr 11, lk 462–463.
Kitzberg, August 1915. Külajutud III. Tartu: Noor-Eesti.
Kitzberg, August 1919. Külajutud II. Tartu: Noor-Eesti.
Kitzberg, August 1920. Külajutud IV. Tartu: Noor-Eesti.
Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Laigna, Karl 1959. Juhan Kunder. Mitmekülgne kultuuritegelane. Lühimonograafia. (Eesti kirjamehi.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Lattik, Jaan [1907]. Meie noored. Tartu: K. Sööt.
Leech, Geoffrey, Short, Mick 2007. Style in Fiction. A Linguistic Introduction to English Fictional Prose. Second edition. (English Language Series.) Harlow [etc.]: Longman.
Linde, Bernhard 1908. Jaan Lattik. Meie noored. – Kirjandus ja teadus. „Õiguse” hinnata kaasanne, nr 6, lk 45.
Mattheus, Ave 2015. Lapsepõlvemälestused vanalt Võrumaalt. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XIII–XIV (2013– 2014). Toim Mart Velsker, Triin Iva. Tartu: Tartu Ülikool, lk 101–134.
Nykänen, Elise, Koivisto, Aino 2013. Näkökulmia kaunokirjalliseen dialogiin. – Dialogi kaunokirjallisuudessa. Toim Aino Koivisto, Elise Nykänen. (Tietolipas 242.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 9–56.
Peebo, Jaak 2006. Märkusi dialoogide murdekeele kohta. – Madis Kõiv, Näidendid I. Tartu: Akkon, lk 266–267.
Saar, Evar 1998. Ka murdekeel väärib toimetamist. – Sirp 13. XI, nr 43, lk 7.
Saareste, Andrus 1955. Petit atlas des parlers estoniens. Väike eesti murdeatlas. (Skrifter utgivna av Kungl. Gustav Adolfs Akademien 28. Travaux publiés par l’Académie Royale Gustave Adolphe 28.) Uppsala.
Schmalz, Hermann Julius 1901. Alatarõ Hippo Peterbuura reis ja imelik unõ-nägo inne toda. Tartu: Hermann.
[Schmalz, Hermann Julius] 1906. Miä tõmokraat tähendäs? Tartu: Schnakenburg.
[Schmalz, Hermann Julius] 1912. Tölpsaarõ Andre ja Lükova Ivvani kokkosaamine Jurjovah üle hulga ajo. Tartu: Hermann.
Tiittula, Liisa, Nuolijärvi, Pirkko 2013. Puheen illuusio suomalaisessa kaunokirjallisuudessa. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1401.) Helsinki: SKS.
Tóth, Szilárd 2013. Täpsustusi eesti kirjakeele viienda perioodi (1857–1905) hääbuva tartukeelse kirjasõna kohta. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XI–XII (2011–2012). Toim Mari Mets, Karl Pajusalu. Tartu: Tartu Ülikool, lk 84−92.
Tuglas, Friedebert 1911. E. Enno. Minu sõbrad. – Eesti Kirjandus, nr 1, lk 32–37.
Tuglas, Friedebert 1915. August Kitzberg jutukirjanikuna. 60-aastase sünnipäeva puhul. – Pealinna Teataja 25. XII (7. XII), nr 300 (324), lk 3–4; Pealinna Teataja 29. XII (11. XII), nr 301 (325), lk 2–3; Pealinna Teataja 30. XII (12. XII), nr 302 (326), lk 2.
Velsker, Mart 2015. Obinitsast Hiiumaa rannale. – Looming, nr 8, lk 1174–1188.
Wales, Katie 2001. A Dictionary of Stylistics. Second edition. (Studies in Language and Linguistics.) Harlow [etc.]: Longman.
