Keywords: municipality names, municipality reform, Estonianisation of names
By changing place names, authorities have always had the chance to impose their ideology. Therefore, every power changed those names in their own way – some of them more extensively, some just slightly. The aim of this study was to find out which were the main aspects of changing municipality names in the 1930s and who had the most impact on the process that was especially related to the municipality reform finalised in 1939. The study is based on archive materials from the Estonian National Archives. Some additional information was found from newspapers and legal texts of that time.
The main idea that dominated the name-changing process in the 1930s was the Estonianisation of place names. A lot of municipality names used at the beginning of the 20th century had originated from the names of Baltic German manor owners. After Estonia had gained independence in 1918, these names were found to sound foreign and thus unsuitable for a newborn nation-state. In addition to the general idea of Estonianising place names, there were other factors behind the name-changing process. The main reason was the municipality reform itself. During that time, the size of Estonian municipalities varied significantly and the smaller ones were often incapable of accomplishing the usual duties of local governments. During the municipality reform, over a hundred of smaller municipalities were merged into bigger ones. Every new municipality needed a name. Another reason stemmed from practicalities. There were many places in Estonia that had the same or a similar name, which caused frequent delays in post delivery as well as complications in other processes.
The process of changing the names of municipalities in the framework of the municipality reform was actually quite slow, taking over a decade due to many participants and political difficulties. Local and county governments, the national government, academic institutions, and voluntary activists were involved in the process. Each municipality was given an official name at the latest by 1939, when the municipality reform finally came to an end.
References
Arhiivimaterjalid
ERA, f 14, n 2, s 440. Kirjavahetus Kohanimede Nõukogu koosseisu ja tegevuse asjus.
ERA, f 14, n 2, s 442. Kohanimede Nõukogu koosolekute protokollid.
ERA, f 14, n 11, s 64. Eesti Rahvusluse Ühing.
ERA, f 31, n 3, s 4041. Vabariigi Valitsuse otsus vallanimede eestistamise kohta.
ERA, f 40, n 1, s 5874. Kirjavahetus maakondade ja valdade piiride, nimede ja vallavalitsuste asupaikade muutmise küsimustes.
ERA, f 40, n 1, s 5878. Kirjavahetus maakondade ja valdade piiride, valdade nimede ja vallavalitsuste asupaikade muudatuste ning suuremate alevite linnadeks muutmise küsimustes.
ERA, f 40, n 1, s 5884. Kirjavahetus maakondade ja valdade piiride, valdade nimede ning vallavalitsuste asupaikade muudatuste, alevikkude ja raudteejaamade piirkondade kindlaksmääramise küsimustes.
ERA, f 40, n 1, s 5890. Kirjavahetus maakondade, valdade, alevike, raudteejaamade piiride, külade nimede ja vallavalitsuste asupaikade muudatuste küsimustes.
ERA, f 40, n 1, s 5891. Kirjavahetus maakondade, valdade, alevike, raudteejaamade piiride, valdade nimede ja vallavalitsuste asupaikade muutmise küsimustes.
ERA, f 40, n 1, s 5893. Kirjavahetus maakondade, valdade, alevike ja raudteejaamade piiride, valdade nimede ning vallavalitsuste asupaikade muudatuste küsimustes. Viru maakonna ja Kiviõli kaardid.
ERA, f 40, n 1, s 5999. Kirjavahetus valdade piiride, nimede ja vallavalitsuste asupaikade muutmise küsimustes.
ERA, f 40, n 1, s 6011. Kirjavahetus valdade piiride, nimede ja vallavalitsuste asupaikade muutmise küsimustes.
ERA, f 40, n 1, s 6019. Kirjavahetus valdade reformide läbiviimise küsimuses.
ERA, f 40, n 1, s 6027. Toimik Tartumaa II valdade reformi kohta.
ERA, f 1097, n 1, s 701. Toimik Seli valla nime muutmise kohta.
ERA, f 1097, n 1, s 894. Toimik Pärnumaa valdade nimede õigekirjutuse selgitamise kohta.
ERA, f 1097, n 1, s 1051. Kirjavahetus Eesti Rahvusluse Ühinguga vallanimede eestistamise asjus.
ERA, f R-1252, n 1, s 23. Eesti Rahvusluse Ühing.
ERA, f 2003, n 1, s 448. Viru Maavalitsuse ringkirjad. Kirjavahetus perekonna-nimede muutmise ja Tärivere vallale tema endise nime „Iisaku” tagasiandmise taotlemise kohta. Nime muutnud kinnistusüksuste nimekirjad.
ERA, f 3171, n 1, s 230. Kirjavahetus omavalitsusüksuste piiride muutmise küsimuses. Eesti Rahvusluse Ühingu ettepanek vallanimede muutmise kohta.
ERA, f 3138, n 1, s 646. Maavalitsuse koosolekute protokollid.
ERA, f 3138, n 1, s 691. Voka vallavalitsus.
ERA, f 3138, n 1, s 694. Kirjavahetus vallaomavalitsuste seaduseelnõu, sundmääruste kehtestamise, valdade nimede muutmise jt küsimustes. Kaitseliidu Kallivere rühma juhatuse valimiseelne üleskutse.
ERA, f 3185, n 1, s 3. [ERÜ] juhatuse koosolekute protokollid.
ERA, f 4857, n 1, s 90. Valla eelarved-aruanded ning siseministeeriumi, maa-valitsuse jt ringkirjad ning kirjad vallakohtute valimise, Viljandimaa valdade nimede päritolu ja muutmise, järelevalve ja muis asjus.
LVVA, f 6828, n 4, s 347. Схематический плань границ соединенныхь волостей Эзельскаго уъзда Лифляндской губернии, 1896.
Kirjandus
Eesti kohanimeraamat. Toim Peeter Päll, Marja Kallasmaa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
Eesti vallal olgu Eesti nimi. – Uus Eesti 13. IX 1938, lk 3.
Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu, 1921.
Ernits, Peeter 2009. Abja mulgid ei taha Halliste nime. – Maaleht 22. I. http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/abja-mulgid-ei-taha-halliste-nime?id=23964803 (14. VI 2016).
Harju valdadele eesti nimed. – Postimees 5. VII 1930, lk 6.
J. A. [Johannes Aavik] 1928. Rahvustunde tähtsus. Eesti Rahvusluse ühingu puhul. – Postimees 5. XI, lk 7.
Kallasmaa, Marja 2016. Põdrala. – Eesti kohanimeraamat. Toim Peeter Päll, Marja Kallasmaa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 511.
Kuda Mosk. Vedomostile Peterburist telegrafeeritakse… – Olevik 25. XI 1891.
Leesment, Leo 1938. Uute valdade nimetused olgu eestipärased. – Uus Eesti 4. IX.
Lepiksoo, Evi 2007. August-Erik Arold, koolmeistrist rahvavalgustaja – 125. –Saare Valla Teataja 10. III, lk 4.
Linnad ja vallad ümberristimise tules. – Päevaleht 13. IX 1938, lk 4.
Must, Aadu 2000. Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: Kleio.
Pae, Taavi, Tammiksaar, Erki 2015. „See on ülesanne, mis mõtlevate inimeste üle jõu on käinud.” Valdade liitmise reformid Eestis. – Tuna, nr 4, lk 14–32.
Päll, Peeter 2016. Ütle üks ilus vallanimi. Õpetus algajatele vaderitele. – Postimees 21. IV. http://arvamus.postimees.ee/3663167/peeter-pall-utle-uks-ilus-vallanimi-opetusi-algajatele-vaderitele (14. VI 2016).
RT 1924 = Siseministri poolt 26. jaanuaril 1924 a. vastuwõetud Võtikvere valla Torma vallaks nimetamise otsus. – Riigi Teataja, nr 20/21, lk 237.
RT 1925a = Tsooru vallavalitsuse teadanne. – Riigi Teataja, nr 9/10, lk 68.
RT 1925b = Harju maakonnavalitsuse teadaanne. – Riigi Teataja, nr 199/200, lk 1160.
RT 1931 = Kohtu- ja siseministri 7. juuli 1931 otsus Moisekatsi valla Mooste vallaks nimetamise asjus. – Riigi Teataja, nr 56, art 449, lk 836.
RT 1932 = Kohtu- ja siseministri 17. juuni 1932 otsus Vana-Laitsna ja Rogosi valdade ühendamise asjas. – Riigi Teataja, nr 51, art 452, lk 678.
RT 1933 = Kohtu- ja siseministri 30. novembri 1933 otsus Kioma ja Kähri valdade ühendamise asjas. – Riigi Teataja, nr 99, art 712, lk 1154.
RT 1938a = Koha- ja kinnistusüksuste nimede korraldamise seadus. – Riigi Teataja, nr 42, art 397, lk 1450–1455.
RT 1938b = Vabariigi Presidendi otsus nr. 88. – Riigi Teataja, nr 87, art 776, lk 2099–2130.
RTL 1940 = Siseministri otsus 29. aprillist 1940 Tärivere valla nime muutmise kohta. – Riigi Teataja Lisa, nr 41, lk 1367.
Saar, Evar 2016. Tsooru. – Eesti kohanimeraamat. Toim Peeter Päll, Marja Kallasmaa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 678.
Starke, Toomas 2016. Helme, Lõuna-Mulgi, Tõrva või hoopis Mulkla vald? – Valgamaalane 18. III. http://valgamaalane.postimees.ee/3623457/arvamus-helme-louna-mulgi-torva-voi-hoopis-mulkla-vald (14. VI 2016).
Triiklane 1930. Triigi vald ei taha olla Triigi. – Postimees 20. IX, lk 6.
Tärivere vald nimetati uuesti Iisakuks. – Virumaa Teataja 8. V 1940, lk 5.
Uued vallad sündinud. – Uudisleht 10. X 1938, lk 3.
Uuet, Liivi 2002. Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Tallinn: Eesti Omavalitsusliitude Ühendus, Riigiarhiiv.
Vallanimede valiku soovitusi 19. VII 2000. http://www.eki.ee/knn/knn_vald.htm (15. VI 2016).
Vinni, Raul 2014. Uuele vallale pakuti 50 nime. – Saarte Hääl 3. IV. http://www.saartehaal.ee/2014/04/03/uuele-vallale-pakuti-50-nime/ (14. VI 2016).
Võitlus Kodasoo walla nime pärast. – Kaja 17. IV 1929, lk 6.
Võõrapäraste nimedega Järvamaa vallad. – Postimees 2. IV 1930, lk 6.
Эстляндскія губернскія вѣдомости 21. XI 1891, lk 248.
Эстляндскія губернскія вѣдомости 29. VI 1917, lk 110.
