Keywords: history of literary Estonian, colonial linguistics
Estonian national identity is nowadays based on standard literary Estonian. The article discusses which groups of people may have shared the knowledge and development of Estonian earlier in history and what the developers’ aims and options were in the 19th century, during the preliminary and early phases of national awakening.
Early modern times was the period of the growth of ethnic and linguistic confrontations underpinning the emergence of natonal self-awareness. For several historico-political and socio-cultural reasons the task of developing written Estonian befell native German (and Swedish) pastors in the 16th–18th centuries. Their Estonian competence varied and their attitudes to the peasant language differed, but even for the most talented of them the language was foreign, not native. As a result, the 19th century witnessed a particularly sharp conflict between the artificial, German-like learned version of Estonian and the vernacular one. The connotations of the two usages can be inferred from a comparison of the linguistic behaviours of Otto Wilhelm Masing and Friedrich Reinhold Kreutzwald. Masing, who identified with German pastorship, emphasised the distance and alienness of his readers by using a particularly vernacular and idiomatic Estonian, whereas Kreutzwald, who was one of the first intellectuals to identify himself as an Estonian, used a heavy, German-like version in order to elevate his readers. The fact that it was the German-like learned Estonian that was chosen to write the texts of the national movement fits well with the colonial linguistic approach by Joseph Errington suggesting that first the colonisers created a written language for their colonised to imbibe the coloniser’s culture and religious beliefs, but at an appropriate moment the colonised community would take over and pirate the literary language developed for them, in order to use it for purposes of their own, which were quite the opposite to those of the colonisers.
Kristiina Ross (b. 1955), PhD, Institute of the Estonian Language (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), Lead Research Fellow, kristiina.ross@eki.ee
References
Allikad
Fischer 1687 = Johann Fischeri kiri Eestimaa konsistooriumile. Rahvusarhiiv, f 1187, n 2, s 371, l 220–222p. Kai Tafenau käsikirjaline tõlge.
Virginius 1706 = Adrian Virginiuse autobiograafia. Läti Riiklik Ajalooarhiiv, f 214, n 6, s 144a/12, l 320–340. Kai Tafenau käsikirjaline tõlge.
Kirjandus
Ahrens 2003a [1853]. Eesti keele Tallinna murde grammatika. Tlk Kristiina Ross, Kristi Mets, Kristiina Rebane, Mailis Salvet. – Uue ajastu misjonilingvist. Eduard Ahrens 200. Koost ja toim K. Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 75–429.
Ahrens 2003b [1853]. Eesti piibli keelevead. Tlk Kristiina Ross. – Uue ajastu misjonilingvist. Eduard Ahrens 200. Koost ja toim K. Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 430–525.
Annist, August 1966. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Raamat.
Ehala, Martin 2017. Keele rollidest eesti rahvusidentiteedis. – Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Eesti rändeajastul. Toim Tiit Tammaru, Raul Eamets, Kristina Kallas. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu, lk 171–178.
Errington, Joseph 2008. Linguistics in a Colonial World. A Story of Language, Meaning, and Power. Oxford: Blackwell Publishing.
Gardt, Andreas 1999. Geschichte der Sprachwissenschaft in Deutschland. Vom Mittelalter bis ins 20. Jahrhundert. Berlin–New York: Walter de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110803419
Helk, Vello 2003. Jesuiidid Tartus 1583–1625. Vastureformatsiooni eelpost Põhja-Euroopas. Tlk Kaarel Piirimäe. Tartu: Ilmamaa.
Hennoste, Tiit 2003. Postkolonialism ja Eesti. Väga väike leksikon. – Vikerkaar, nr 4–5, lk 85–100.
HLV 1982 = Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud Richard Kleis. Toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat.
Johansen, Paul 1935. Wanradt-Koell’i katekismuse tundmatuist järglastest. – Eesti Kirjandus, nr 10, lk 433–436.
Kala, Tiina 2002. Keeled ja nende kõnelejad keskaegses Tallinnas: edenemine või taandareng? – Tuna, nr 2, lk 8–22.
Kala, Tiina 2017. Eesti keel pärisnimede ja etnonüümide näitel mõnedes varauusaegsetes Tallinna allikates. – Vana Tallinn 28 (32). Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv, lk 57–82.
Kļaviņa, Sarma 2002. Die Werke von August Bielenstein – eine bedeutende Quelle der Indoeuropäistik des 19. Jahrhunderts. http://www.vvk.lv/index.php?sadala=157&id=371 (7. IX 2018).
Kreutzwald 1959 [1869] = Kiri J. Krohnile 21. märtsil/2. aprillil 1869. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus IV. Kirjad G. Schultz-Bertramile ja teistele 1859–1874. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 407–412.
Laanekask, Heli 1982. O. W. Masingu keeleteaduslikust vaatepiirist. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 122–133.
Lepajõe, Marju 2013. Wotzu ist die tzung? Martin Lutheri keele- ja hariduskäsitusest. – Kroonikast kantaadini. Muusade kunstid kesk- ja varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal. Koost Katre Kaju. Eesti Ajalooarhiivi toimetised. Acta et commentationes Archivi historici Estoniae 20 (27), lk 69–92.
Masing, Otto Wilhelm 1818. Pühhapäwa Wahhe-luggemissed. Essimenne jaggu. Tartu: Schünmanni kirjadega.
Masing, Uku 1964. Hans Susi 1551. a. tõlkest. – Emakeele Seltsi aastaraamat, nr 10, lk 121–136.
Masing, Uku 1999. Somnium umbrae. – U. Masing, Eesti vanema kirjakeele lood. Tartu: Ilmamaa, lk 135–239; 259–296.
Murray, Alan V. 2009. Eesti keel Henriku kroonikas. Suulisus ja suhtlus XIII sajandi Liivimaa misjonis. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 559–572.
Mägiste, Julius 1970. Vanhin vironkielinen painotuode (vuodelta 1535). – J. Mägiste, Vanhan kirjaviron kysymksiä. (Tietolipas 64.) Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 52–62.
Piiblikonverentsid 2003 = Piiblikonverentsid ja keelevaidlused. Põhjaeestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686–1690). Allikapublikatsioon. Koost Leino Pahtma, Kai Tafenau. Toim Jürgen Beyer. (Ex fontibus archivi historici Estoniae.) Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
Plath, Ulrike 2008. „Euroopa viimased metslased”: eestlased saksa koloniaaldiskursuses 1770–1870. – Rahvuskultuur ja tema teised. (Collegium litterarum 22). Toim Rein Undusk. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 37–64.
Põldvee, Aivar 2009. Eesti „tähesõja” taust ja retoorika. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 642–667.
Rätsep, Huno 1989. Eesti keele tekkimise lugu. – Akadeemia, nr 7, lk 1503–1524.
Rätsep, Huno 2005. Wiedemanni fenomen. – Oma Keel, nr 1, lk 14–20.
Tarvel, Enn 1982. Sissejuhatus. – Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud E. Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 5–21.
Undusk, Jaan 2012. Luterlik, valgustuslik ja romantiline keeleideoloogia meie vanemas kirjakultuuris. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 73–90.
Vilbaste, Gustav 1961. Eduard Ahrensi katseid eesti kirikukeele parandamiseks. – Emakeele Seltsi aastaraamat XII, lk 11–16.
Viitso, Tiit-Rein 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Eesti Keele Instituut. Tartu–Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Wiedemann, Ferdinand Johann 2014. Mälestusi minu elust. Teateid ja ülestähendusi minu sugulaste kohta, kogutud St. Peterburis 1858. aastast alates. Tlk Anti Lääts, toim Jaak Peebo. Tartu: Ilmamaa.
