Keywords: folklore collecting, folktales, Siberian Estonians
The article discusses the folktales that were written down in villages of the Minusinsk region in Krasnoyarsk Krai, Russia by Rosalie Ottesson (1899–1979), an Estonian in Siberia and an informant and collaborator of the Department of Folklore, Estonian Literary Museum. The tales were written down in 1969–1976 when the tradition of telling folktales had more or less disappeared in Estonia.
Ottesson, who grew up in a village community with a strong oral tradition, had heard folktales since her early childhood, first in the Estonian language, later in both Estonian and Russian. She translated the tales that she had heard in Russian into the Estonian language. It was only tens of years later that Rosalie Ottesson wrote down a majority of the folktales. Like many other collaborators of the folklore archives, she was simultaneously a storyteller and a collector of tales. Ottesson regarded her collaboration with the Department of Folklore both as her mission and a pleasant pastime.
Despite the focus on collecting more archaic folklore in Estonia in the 1960s–1970s, the folktales written down by Ottesson should have attracted more attention of archive workers and researchers. The existing correspondence held in the archives suggests that although Ottesson’s rich knowledge of folklore was valued, she was often guided away from collecting folktales and was instructed to write down other types of folklore. It seems as if the workers at the Department of Folklore had felt that the time for collecting authentic folk tales was over and collecting secondary tradition was not important in the period at hand. The folklore department’s collecting strategies in the 1960s and 1970s were mostly aimed at recording the folklore of specific regions. Ottesson, however, chose to write down the folktales of Estonians in the region but noticed also those of her neighbours. The focus in these years was collecting primarily folklore texts and any additional notes or observations by the collectors were discouraged. For a modern-day researcher of folklore, however, collectors’ personal notes have turned into an invaluable source of help for understanding older folklore texts.
Anu Korb (b. 1950), PhD, Estonian Literary Museum, Estonian Folklore Archives, Senior Researcher (Vanemuise 42, 51003 Tartu), korb@folklore.ee
References
Arhiivimaterjalid
Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA)
EFAM, RO kirjavahetus – Eesti folkloristika ajaloo materjalid, Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna kirjavahetus.
RKM II – Riiklik Kirjandusmuuseum, kvartformaadis käsikirjaline kogu
Kirjandus
Dégh, Linda 1996. What is a belief legend. – Folklore, kd 107, nr 1–2, lk 33–46. https://doi.org/10.1080/0015587X.1996.9715912
Fingerroos, Outi 2004. Haudatut muistot. Rituaalisen kuoleman merkitykset Kannaksen muistitiedossa. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 985.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Järv, Risto 2009. Eesti imemuinasjuttude antoloogia loomise lugu. – Eesti muinasjutud I:1. Imemuinasjutud. (Monumenta Estoniae Antiquae V.) Koost ja toim R. Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, lk 13–24.
Järv, Risto 2017. Virumaa muinasjutud: tõe ja reaalsuse piirimail. – Mäetagused, nr 67, lk 181–218. https://doi.org.10.7592/MT2017.67.jarv (15. X 2019).
Kikas, Katre 2014. Folklore collecting as vernacular literacy. Establishing a social position for writing in 1890s Estonia. – Vernacular Literacies. Past, Present and Future. Toim Ann-Catrine Edlund, Lars-Eric Edlund, Susanne Haugen. (Northern Studies Monographs 3.) Umeå, Umeå University, lk 309–323.
Korb, Anu 2013. Rahvaluule osakonna Siberi kaastöölise Rosalie Ottessoni ja teadurite-arhivaaride dialoog aastatel 1969–1976. – Mäetagused, nr54, lk 7–24. https://doi.org/10.7592/MT2013.54.korb (15. X 2019).
Korb, Anu (koost, toim) 2015. Roosi Siberi lood. (Eesti asundused VII.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Metsvahi, Merili 2010. „Naine libahundiks” (AT 409) eesti jutupärimuses. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 611–627.
Mikkola, Kati 2009. Tulevaisuutta vastaan. Uutuuksien vastustus, kansantiedon keruu ja kansakunnan rakentaminen. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1251.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Must, Aadu 2012. Siber ja Eesti. Jalaraua kõlin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Oras, Janika 2008. Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivitekstid, kogemused ja mälestused.(Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 27.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Proodel, Mall 1967. Täiendavat kohalikust jutust. – Rahvapärimuste koguja, nr 5, lk 35–38.
Proodel, Mall 1970. Jutuvestmisest tänapäeval. – Rahvapärimuste koguja, nr 7, lk 26–28.
Pöysä, Jyrki 2010. Lähiluku vaeltavana käsitteenä ja tiedeteidenvälisenä meetodina. – Vaeltavat metodit. Toim J. Pöysä, Helmi Järviluoma, Sinikka Vakimo. Joensuu: Suomen Kansantietouden Tutkijan Seura, lk 331–360.
Roemmich, Heinrich 1978. Die evangelisch-lutherische Kirche in Russland in Vergangenheit und Gegenwart. – Die Kirchen und das religiöse Leben der Russlanddeutschen. Evangelischer Teil. Koost Joseph Schnur. Stuttgart: AER Verlag Landsmannschaft der Deutschen aus Russland, lk 1–63.
Tampere, Herbert 1961. Üldisi juhiseid rahvapärimuste kogujaile. – Rahvapärimuste koguja, nr 1, lk 3–9.
Toomeos-Orglaan, Kärri 2011. Seitsme maa ja mere tagant? Küsimusi imemuinasjuttude päritolust. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 78–89.
Vahtramäe, Ell 2003. Rahvajutud ja raamatujutud. – Pärimus ja tõlgendus. Koost Tiiu Jaago. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 104–116.
Viidalepp, Richard 2004 [1965]. Eesti rahvajuttude laadist, funktsioonist ja jutustajatest. – Sator 4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi rahvausundi töörühm.
