Keywords: literary criticism, cultural journalism, modern literature, meta-criticism, reception
The article is focused on literary criticism published in Estonian press from 2019 to 2020. The aim of the article is to capture some general tendencies observed in modern Estonian literary criticism and to highlight certain aspects which have hitherto received less attention. One of such aspects is the underestimation of editor influence on the field of criticism. Another observation reveals that critics often fail to find fruitful angles to analyse such literature where the borderlines between fiction and document as well as between speakerʼs and authorʼs egos get blurred. Yet these are just the features characteristic of modern literature. A proportional increase in essays and socially focused criticism can be observed, where the target is not so much the work at hand as some specific topic inspired thereby. Thus, the work criticized is very likely to become a vehicle of non-literary discussion, especially if it happens to raise, e.g. gender or environmental topics. Critical essays are contrasted by numerous writings where features of a work are pointed out without providing an interpretation or wider context. In many reviews compromised by analytic clichés, sophisticated expressions and scholarly lexis is only used to shroud an essentially shallow analysis. There are not many critics who can give a meaningful understanding of the poetics and style of the work. Writers are often more empathic and congenial critics, but their critical essays tend to manifest more subjectivity without reasonable argumentation, as well as impressions and ambiguity.
Maarja Helena Meriste (b. 1992), MA, editor of the literary magazine Värske Rõhk (Vanemuise 19, 51003 Tartu), maarjahelena.meriste@va.ee
References
Alliksaar, Rauno 2019. Õpetus ja mõned väikesed näpunäited ühe valminud töö varal ehk Kaheksa sammu värvikaks ja armastatud kirjanikuks saamise teel. – Värske Rõhk, nr 59, lk 97–103.
Grigorjeva, Sveta 2019. Lõppude lõpuks on see ju ka meie maailm. – Sirp 25. X.
Jõerand, Saara Liis 2020. Silmapilk poeediarmastust. – Värske Rõhk, nr 68, lk 103–106.
Kasemaa, Andrus 2019. Ühest hilinenud luuleraamatust. – Looming, nr 4, lk 598–599.
Kiisler, Vilja 2019. Lumehelbeke laseb lollakatele krae vahele. – Sirp 14. VI.
Kiisler, Vilja 2020a. Unistuste eesti naine, kes armastab lihtsat eestlast. – Sirp 28. VIII.
Kiisler, Vilja 2020b. Oleks siis vähemalt sarmigi, kui kunsti ei ole. – Vikerkaar, nr 7–8, lk 162–165.
Korp, Hanna Linda 2020. Ehini paradoks. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 1075–1077.
Kraavi, Janek 2020. Pettunute küla kroonikad. – Vikerkaar, nr 3, lk 125–127.
Krull, Hasso 2019a. Holokaust Eesti moodi. Valdur Mikita võitlev animism. – Vikerkaar, nr 9, lk 134–142.
Krull, Hasso 2019b. Musta-kuldsetriibuline küüs nagu väike herilane. Kiviräha huumor ja sündmusetahe. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 169–174.
Ling, Kaisa 2020. Me ju ei nõuagi kontrapunkti. – Vikerkaar, nr 6, lk 137–140.
Loetud ja kirjutatud. Kirjanduskriitika. [Saatejuht Urmas Vadi, saatekülalised Tiit Hennoste, Alvar Loog, Jan Kaus.] – Vikerraadio 27. IV 2019. http://arhiiv.err.ee/guid/158529
Loog, Alvar 2020. Kergejalgne catwalk fantaasiate ja foobiate miiniväljal. – Postimees 5. V.
Lotman, Juri 2016. Kultuurisemiootika: tekst – kirjandus – kultuur. Tlk Pärt Lias, Inta Soms, Rein Veidemann. Tallinn: Tänapäev.
Matsin, Paavo 2019. Vanapaganad ja dubljonkad ehk Krulli luule patafüüsika. – Müürileht, nr 82, veebruar, lk 37.
Parve, Mirjam 2019. Me kõik oleme pärit oma Libaverest. – Müürileht, nr 82, veebruar, lk 36.
Penu, Anna-Maria 2019. Naisautorite tunnustamisest Maarja Kangro „Minu auhindade” ainetel. – Looming, nr 2, lk 293–297.
Pilv, Aare 2014. Kaasaloova kriitika hüpotees. – Sirp 21. XI.
Puumeister, Ott 2020. Võitlus mõistuse eest. – Akadeemia, nr 6, lk 1092–1101.
Põldma, Priit 2020. Luuletaja, sillaehitaja, kraavisüvendaja. – Värske Rõhk, nr 68, lk 107–113.
Sova, Henrik 2019. Tervitused keeleverest. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 130–136.
Susi, Joosep 2019. Kas Eda Ahi on käpard? – Sirp 12. IV.
Susi, Joosep; Tomberg, Jaak 2019. Keeldehammustustest sündiv armastus. – Vikerkaar, nr 12, lk 126–134.
Tammjärv, Maia 2020. Kõigil on õigus ehk Kuidas (mitte) teotada pühadust. – Vikerkaar, nr 6, lk 126–130.
Turk, Kelly 2019. Keelake ära keskklass. Seksuaalse agendi märkmed. – Värske Rõhk, nr 62, lk 106–109.
Velsker, Mart 2020a. Kuuleb oma mõtete keelt. – Looming, nr 9, lk 1316–1319.
Velsker, Mart 2020b. Meie aja võõras. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 422–425.
Viiksaar, Hele-Mai 2019. Piim ja importmesi. – Värske Rõhk, nr 58, lk 106–109.
Vilu, Tõnis 2019. Ta siiski on inimene. – Vikerkaar, nr 3, lk 124–127.
Õnnepalu, Tõnu 2019. Merike Õimu vabanemised. – Looming, nr 9, lk 1348–1350.
