Numerals and counting in Estonian

https://doi.org/10.54013/kk761a3

Keywords: numerals, Estonian dialects, old literary Estonian, Finnic languages, ­language contacts

Modern Estonian numerals demonstrate the typical Finno-Ugric decimal system: the first ten digits are referred to by simple words, after ten come teen numerals, and from 20 on the count goes by tens followed by simple numbers as (and if) necessary (e.g. twenty-one, thirty-three, eighty-eight etc.). However, this has not always been the case. According to the old Finnic tradition, numbers from eleven to nineteen were counted as ones of the second ten, numbers from 21 to 29 as numbers of the third ten, from 31 to 39 as numbers of the fourth ten, etc. Nowadays the traditional system has only survived for the Finnic teens (11–19), not for greater numbers. The change can be associated with the advent of the Lutheran Reformation and the introduction of Arabic numbers due to which the Finnic system (one of the third ten) was gradually replaced by the Indo-European pattern (twenty-one).

In the article, the transition from the old counting system to the new one is described on examples from grammars, calendars and textbooks of the period from 1637–1884, adding abundant data from Estonian dialects as well as from other Finnic languages. As can be inferred from Estonian grammars, it was in the 17th–18th centuries that the transition occurred in literary Estonian. As for popular language (dialects), the old traditional way of counting was practised well into the 20th century, in particular when counting fish, threads, or years of life. Yet, sooner or later the Indo-European way of counting has been accepted in use not only in Estonian but also in all other Finnic languages.

 

Jüri Viikberg (b. 1953), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Lexicographer (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), jyri.viikberg@eki.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

EKI MK = Eesti Keele Instituudi murdekartoteek.

Tamm, Agu 1961. Ida-Laiuse murde grammatika. Käsikiri Eesti Keele Instituudi murde­arhiivis [KKI Ü 140].

 

Kirjandus

Ahlqvist, August 1856. Wotisk grammatik jämte språkprof och ordförteckning. (Acta Societatis scientiarum Fennicae V.) Helsingfors: [s.n.]
Ahrens 1853 = Uue ajastu misjonilingvist. Eduard Ahrens 200. Koost ja toim Kristiina Ross. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003.
Alvre, Paul 1969. Soome keeleõpetuse reeglid. Tallinn: Valgus.
Annus, Endel 2000. Eesti kalendrikirjandus 1720-1900. Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Ariste, Paul 1948. Vadja keele grammatika. Toim Paula Palmeos. (Nõukogude soome-ugri teadused 9.) Tartu: Teaduslik Kirjandus.
EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.
EKK = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. 3., täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007.
EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1-4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958-1963.
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. Kd 1-6. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009.
EMS = Eesti murrete sõnaraamat. Kd I-VII (A-P). Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1994-2020.
Ernits, Enn 2017. Arvsõnade päritolust. – E. Ernits, Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 75.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, lk 37-65.
Frey, Peter Heinrich von 1806. Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst. Katseks öppetud Eesti-Ma Rahwa heaks ja kassuks. Tarto: M. G. Grenzius.
Friis, Jens Andreas 1856. Lappisk Grammatik. Christiania: J. W. Cappelens Forlag.
Gutslaff 1648 = Johannes Gutslaff, Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tlk ja koost Marju Lepajõe. Toim Jaak Peebo. Tartu: Tartu Ülikool, 1998.
Göseken 1660 = Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress, Kai Tafenau, Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Toim Külli Habicht, Külli Prillop. Tartu: Tartu Ülikool, 2010.
Helle 1732 = Lühike sissejuhatus eesti keelde 1732. Saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006.
Hermann, Karl August 1884. Eesti keele Grammatik. Tartu: W. Just.
Honti, László 1987. Uralilaisten kardinaalilukusanojen rakenteista. – Suomalais-ugrilaisen Seuran aikakauskirja, nr 81, lk 133-149.
Honti, László 1993. Die Grundzahlwörter der uralischen Sprachen. (Bibliotheca Uralica 11.) Budapest: Akadémiai Kiadó.
Honti, László 2003. Числительные в угорских языках. – Linguistica Uralica, kd XXXIX, nr 3, lk 175-182.
https://doi.org/10.3176/lu.2003.3.03
Hornung 1693 = Johann Hornung, Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. (Die estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts 3. Fenno-Ugrica 4.) Toim Harald Haarmann. Hamburg: Helmut Buske Verlag, 1977.
Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den reval­schen und den dörptschen. Riga-Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.
Hupel, August Wilhelm 1806. Ehstnische Sprachlehre, für die beiden Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen. Zweyte, durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Dorpat: Michael Gerhard Grenzius.
Häkkinen, Kaisa 1993. Suomen lukusanasysteemin historiaa. – Sananjalka, nr 35, lk 7-22.
https://doi.org/10.30673/sja.86548
Junus, V. I. 1936. Izoran keelen grammatikka. Morfologia opettaijaa vart. Leningrad-­Moskova: Riikin ucebno-pedagogiceskoi izdateljstva.
Keem, Hella 1997. Võru keel. Toim Aldi Sepp, Mart Meri. Eesti TA Emakeele Selts, Võru ­Instituut. Tallinn: Eesti TA Emakeele Selts.
Kert 1971 = G. M. Kert, Saamskij jazyk (kil’dinskij dialekt). Fonetika, morfologija, sintaksis. Akademija nauk SSSR, Karel’skij filial, Institut jazyka, literatury i istorii. Leningrad: Nauka. [Г. М. Керт, Саамский язык (кильдинский диалект). Фонетика, морфология, синтаксис. Академия наук СССР, Карельский филиал, Институт языка, литературы и истории. Ленинград: Наука.]
Kettunen, Lauri 1938. Livisches Wörterbuch mit grammatischer Einleitung. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae V.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
Laanest, Arvo 1975. Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse. Toim Valmen Hallap. Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia.
Laanest, Arvo 1997. Isuri keele Hevaha murde sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
LELS = Tiit-Rein Viitso, Valts Ernštreits, Liivi-eesti-läti sõnaraamat. Tartu-Rīga: Tartu Ülikool, Latviešu valodas aģentūra, 2012.
Lonn, Varje; Niit, Ellen 2002. Saarte murdest. – V. Lonn, E. Niit, Saarte murde tekstid. (Eesti murded VII.) Toim Evi Juhkam. Eesti Keele Instituut. Tallinn, lk 9-64.
Loorits, Oskar 1939. Endis-Eesti elu-olu I. Lugemispalu kaluri ja meremehe elust. (Eesti Rahva­luule Arhiivi toimetused 11.) Tallinn: Kirjastus-Osaühing Kultuurkoondis.
Maksimov 2017 = S. A. Maksimov, Čislitel’nye v permskih jazykah: prošloe i nastojaščee. – Ežegodnik finno-ugorskih issledovanij. Kd 11, nr 3. Iževsk: Izdatel’skij centr “Udmurtskij universitet”, lk 7-17. [С. А. Максимов, Числительные в пермских языках: прошлое и настоящее. – Ежегодник финно-угорских исследований. Том 11. Выпуск 3. Ижевск: Издательский центр “Удмуртский университет”, с. 7-17.]
Must, Mari 1987. Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. Toim Arvo Laanest. Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
Must, Mari 1995. Kirderannikumurdest. – M. Must, Kirderannikumurde tekstid. (Eesti murded V.) Toim Helmi Viires. Tallinn: Eesti Keele Instituut, lk 13-56.
Must, Mari; Univere, Aili 2002. Põhjaeesti keskmurre. Häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni. (Eesti Keele Instituudi toimetised 10.) Toim Eevi Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Nirvi, R. E. 1971. Inkeroismurteiden sanakirja. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVIII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
Paasonen, Johannes 1993. Kuinka monta? – Tiede 2000, nr 1, lk 52-56.
Porkka, Volmari 1885. Über den ingrischen Dialekt mit Berücksichtigung der übrigen ingermanländischen Dialekte. Helsingfors.
Rauk, Maire 1985. Arvsõnad vepsa keeles. Diplomitöö. Tartu.
Rjagojev 1977 = V. D. Rjagoev, Tihvinskij govor karel’skogo jazyka. Leningrad: Nauka. [В. Д. Рягоев, Тихвинский говор карельского языка. Ленинград: Наука.]
Rätsep, Huno 2003. Arvsõnade päritolust eesti keeles. – Oma Keel, nr 2, lk 11-21.
Sjögren 1861 = Joh. Andreas Sjögren’s Livische Grammatik nebst Sprachproben. Im Auf­trage der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften bearbeitet und mit einer historisch-­ethnographischen Einleitung versehen von Ferdinand Joh. Wiedemann. St. Petersburg: Kaiserliche Akademie der Wissenschaften.
SMS VII = Suomen murteiden sanakirja. Kd 7 (kiainen-konkelopuu). (Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Helsinki: Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 2003.
Stahl 1637 = Heinrich Stahl, Anführung zu der Esthnischen Sprach. (Die estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts 1. Fenno-Ugrica 2.) Komment, toim Harald Haarmann. Hamburg: Helmut Buske Verlag, 1976.
Zaitseva 1981 = Marija Zajceva, Grammatika vepsskogo jazyka. Fonetika i morfologija. Leningrad: Nauka. [Мария Зайцева, Грамматика вепсского языка. Фонетика и морфология. Ленинград: Наука.]
Zaitseva, Mullonen 1969 = Marija Zajceva, Marija Mullonen, Obrazcy vepsskoj reči. Lenin­grad: Nauka. [Мария Зайцева, Мария Муллонен, Образцы вепсской речи. Ленинград: Наука.]
Tanning, Salme 2004. Karksi murrak. Toim Karl Pajusalu. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Tiik, Leo 1972. Arvudest eesti keeles endisest nüüdseni. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 28-34.
Tsvetkov, Dmitri 2008. Vadja keele grammatika. Koost ja toim Jüri Viikberg. Eesti Keele ­Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
VKS = Vadja keele sõnaraamat. 2. täiendatud ja parandatud trükk. Toim Silja Grünberg. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013.
Wiedemann 1864 = Ferdinand Johann Wiedemann, Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt. Uurimus Võru murdest. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 20.) Tlk Inge Annom, toim Külli Habicht, Karl Pajusalu. Tartu: Tartu Ülikool, 2002.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg: ­Kaiserliche Akademie der Wissenschaften.
Wiedemann 1875 = Ferdinand Johann Wiedemann, Eesti keele grammatika. Tlk Heli Laanekask, toim Ellen Niit. Tallinn: Eesti TA Emakeele Selts, 2011.
Willberg, Gustav 1910. Ranna murdest. – Eesti Kirjandus, nr 8, lk 338-346.
Winkler, Eberhard 1994. Salis-Livische Sprachmaterialien. (Veröffentlichungen des ­Finnisch-Ugrischen Seminars an der Universität München. Serie C: Miscellanea. Band 21.) ­München: Finno-Ugrisches Seminar.
Winkler, Eberhard 2020. Die Bacmeister-Proben der kleineren uralischen Sprachen. (Ver­öffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 93.) Wiesbaden: Harrassowitz Verlag.
Winkler, Eberhard; Pajusalu, Karl 2009. Salis-Livisches Wörterbuch. (Linguistica Uralica. Supplementary Series 3.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
https://doi.org/10.3176/lu.2009.3S
Öpik, Elina 1970. Vadjalastest ja isuritest XVIII sajandi lõpul. Etnograafilisi ja lingvistilisi materjale Fjodor Tumanski Peterburi kubermangu kirjelduses. Toim Ants Viires. Tallinn: Valgus.