Names and nicknames of Siberian Estonians

https://doi.org/10.54013/kk762a2

Keywords: community, fieldwork, name giving tradition, Siberian Estonians

In the article, I discuss the name giving tradition of Siberian Estonians. The material has been collected from various Estonian communities in Siberia during the fieldwork of the Estonian Folklore Archives in the period 1991–2013. Most of my informants were descendants of those who emigrated to Siberia more than a century ago, and in some villages, I also met the descendants of those deported during the Tsarist period.

In the last decade of the 20th century and the beginning of the 21st, there were only a few villages in Siberia that remained more or less Estonian speaking. Most of the former Estonian or Lutheran settlements had become multi-ethnic villages, where Estonians formed one ethnic group.

The language and customs of the homeland were preserved abroad for a long time. When giving a name to a child, familiar names brought along from the home country were used as an example. Estonians defined themselves as Lutherans in Siberia. The children were baptized as soon as possible after their birth, and after the ban on religious activities, the children were secretly baptized at home.

In the Siberian Estonian community, the child was often given the name of a grandparent, whereas the name of the mother or father was generally avoided. Children were sometimes given exceptional names, for example after some literary heroes, but more often the child was given a well-known name used in the village. Although Estonian communities are spread over a fairly large territory in Siberia and only Estonians in neighbouring villages communicate with each other, there are no noticeable differences in the names between Estonian communities located in ­different regions or using a different (either North-Estonian or South-Estonian) dialect. However, favourite names vary from region to region and change over time.

Russian names began to be given to children in the second half of the 20th century. This is related to the growth of the prestige of the Russian language. With the growth of the national consciousness of small nations living in Russia, starting from the end of the 1980s, the self-esteem of Siberian Estonians also began to change. In search of roots, the names of ancestors have risen to glory again.

In addition to the official name, Siberian Estonians use nicknames and additional names. Most often, the genitive case of a surname is used to distinguish people of the same first name, but a nickname can also be given to people due to their appearance, a specific event, etc.

Of course, all official documentation was in Russian. Most of the names of Siberian Estonians have been registered by officials who do not speak Estonian. Names in documents are often deformed, also, standardization of name variants may occur.

 

Anu Korb (b. 1950), PhD, Estonian Literary Museum, Estonian Folklore Archives, Senior Researcher (Vanemuise 42, 51003 Tartu), anu.korb@folklore.ee

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv (EKM ERA)

CD – digitaalsalvestused CD-plaatidel

DH – digitaalsalvestused arvuti kõvakettal

EFA – käsikirjaline rahvaluulekogu (alates 1996. aastast)

MD – digitaalsalvestused minidiskidel

RKM – Riikliku Kirjandusmuuseumi käsikirjaline rahvaluulekogu

RKM, Mgn II – Riikliku Kirjandusmuuseumi magnetofonilindistuste kogu. Mono­lindistused

 

Kirjandus

Aarne, Antti 1918. Estnische Märchen- und Sagenvarianten. Verzeichnis der zu den Hurt’schen Handschriftsammlungen gehörenden Aufzeichnungen mit der Unterstützung der ­Finnisch-Ugrischen Gesellschaft. (FF Communications 25.) Hamina: Suomalainen Tiede­akatemia.
Henno, Kairit; Päll, Peeter 2003. Onomastika termineid. http://www.eki.ee/nimeselts/nimeterm.htm (4. V 2021).
Hiiemäe, Mall (koost) 1981. Eesti rahvakalender, II. Tallinn: Eesti Raamat.
Hiiemäe, Mall 1998. Siberi eestlaste kalendritavandi kujunemislugu. – Eesti kultuur võõrsil. Loode-Venemaa ja Siberi asundused. [Konverentsi ettekanded, Tartu 1997.] Toim Astrid Tuisk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 105-125.
Hussar, Annika 2009. Changes in naming patterns in 19th century Estonia. Discarding the names of parents and godparents. – Names in Multi-Lingual, Multi-Cultural and Multi-Ethnic Contact. Proceedings of the 23rd International Congress of Onomastic Sciences. August 17-20, 2008. York University, Toronto, Canada. https://yorkspace.library.yorku.ca/xmlui/handle/10315/3988 (10. V 2021).
Hussar, Annika 2012. Muutused eesnimekasutuses XIX sajandil Martna ja Palamuse näitel. – Emakeele Seltsi aastaraamat 57 (2011). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 35-59.
https://doi.org/10.3176/esa57.03
Hussar, Annika 2015. Eestlaste eesnimed 1900. aastal. – Emakeele Seltsi aastaraamat 60 (2014). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 51-73.
https://doi.org/10.3176/esa60.03
Hussar, Annika, Faster, Mariko 2016. Eestlaste hüüdnimedest. – Emakeele Seltsi aastaraamat 61 (2015). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 110-134.
https://doi.org/10.3176/esa61.05
Jürgenson, Aivar 2000. Kirik ja kool Siberi eesti asundustes. – Acta Historica Tallinnensia, nr 4, lk 31-48.
Jürgenson, Aivar 2002. Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet. (Tallinna Pedagoogikaülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 7.) Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus.
Kallatsa, Miika 1994. Karismaattiset naiset. Inkerin kirkon pelastus. – Verso. Inkerin ja Karjalan lehti suomensukuisista kansoista, nr 6-7, lk 26-27.
Kiviniemi, Eero 2006. Suomalaisten etunimet. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimi­tuksia 1103.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Korb, Anu (koost) 1996. Ei oska rääkimise moodi kõnelda. Zolotaja Niva, Semjonovka, ­Jurjevka, Koidula. (Eesti asundused II.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Korb, Anu (koost) 1998. Seitse küla Siberis. (Eesti asundused III.) Tartu: Eesti Kirjandus­muuseum.
Korb, Anu 2003. Siberi eestlaste surma- ja matusekombestikust 20. sajandi viimasel kümnendil. – Mäetagused, nr 25, lk 103-142.
https://doi.org/10.7592/MT2003.25.anudkorb
Korb, Anu 2005. Venemaal rahvuskaaslasi küsitlemas. Folkloristliku välitöö metoodilisi aspekte. (Studia ethnologica et folkloristica Tartuensia 9.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Korb, Anu 2008. Eestlased Venemaal ja taasiseseisvunud Eestis. – Sõna jõul. Diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel. 6. ja 7. augustil 2008 Jõhvis toimunud konverentsi “Diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel” raames ilmunud kogumik. Toim Kristi Anniste, Kaja Kumer-Haukanõmm, Tiit Tammaru. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 53-72.
Kulu, Hill 1997. Eestlaste tagasiränne 1940-1989. Lääne-Siberist pärit eestlaste näitel. (Publi­cationes Instituti geographici Universitatis Helsingiensis 9.) Helsinki: Helsingin Yliopisto.
Must, Aadu 2000. Eestlaste perekonnaloo allikad. 2., parandatud ja täiendatud trükk. Tartu: Kleio.
Must, Aadu 2012. Siber ja Eesti. Jalaraua kõlin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Paavle, Indrek 2010. Ebaühtlane ühtne süsteem. Sovetliku passisüsteemi kujunemine, regulatsioon ja rakendamine Eesti NSV-s. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 4, lk 37-53.
Puss, Fred 2018. Kirjaviisivahetus kirikuraamatutes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 63 (2017). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 166-200.
https://doi.org/10.3176/esa63.08
Rajandi, Edgar 1966. Raamat nimedest. Tallinn: Eesti Raamat.
Roos, Eduard 1962. Eesti eesnimede ajaloost XIX ja XX sajandi vahetusel. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 412-421.
Saarelma-Paukkala, Minna; Hussar, Annika 2020. Marja ja Veikko, Sirje ja Aare – soomlaste ja eestlaste omakeelsed eesnimed 19. sajandist tänapäevani. – ESUKA – JEFUL, kd 11, nr 1, lk 105-129.
https://doi.org/10.12697/jeful.2020.11.1.05
Valk, Ülo 1998. Ristimise tähendusest eestlastele rahvausundi andmetel. – Sator 1. Artikleid usundi- ja kombeloost. Tartu: EKM Teaduskirjastus, lk 137-156.
Viikberg, Jüri 1984. Siberi põhjaeestlasi kõnetamas. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 145-156.
Viikberg, Jüri 1997. Eesti külad Venemaal. Keel ja identiteet. – Eestlane olla… Eesti keele ja kultuuri perspektiivid. ESTO ’96 raames 10. augustil 1996 Tallinnas peetud teadus­konverentsi “Kuidas säilida eestlasena” ettekanded. Toim Hill Kulu, Katrin Metsis, Tiit Tammaru. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 28-52.
Vilkuna, Asko 1959. Die Ausrüstung des Menchen für seinen Lebensweg. (FF Communi­cations 179.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.