Search
|
ee

“The Writers Union has not yet been able to unite all”

Addenda to the founding of the Estonian Soviet Writers Union from 1943 through 1946 

https://doi.org/10.54013/kk763a1

Keywords: Estonian Soviet Writers Union, Soviet Estonian literature, Sovietization of intellectual life, power struggle

A survey is given of how the Estonian Soviet Writers Union was created and developed as a Sovietized creative organization and how the final formation of its membership took place from 1943–1946. Special attention is paid to the Board meeting of the ES Writers Union (22.12.1945) and the general meeting of Soviet Estonian writers (30.12.1945) as key events of the process.

The membership formation of the Estonian Soviet Writers Union as a Soviet-minded creative association started in 1942 in Soviet rear, when four leading writers were accepted as members of the Union of Soviet Writers, which united writers from all over the Soviet Union. The founding conference of the Estonian Soviet Writers Union, which took place in Moscow in 1943, granted membership to nine writers, followed by four more the following year. Thus the new union exited the Soviet rear with 17 members. The writers who had remained in Estonia during the war were not immediately admitted to the organization after Soviet re-occupation of Estonia in 1944, but they were registered as candidates for membership. Only at the end of 1945 the merger of the two groups into a single membership with equal rights was completed. On December 30th, at the general meeting of Soviet Estonian writers, that membership elected full-staffed governing bodies of the union. This was the consummation of the process in progress since the very first year of Soviet power in Estonia (1940–1941) leading to a full Sovietization of the Estonian Soviet Writers Union.

Another important point in the agenda of the 30th December general meeting was the change of the chairman of the ES Writers Union: August Jakobson was replaced by Johannes Semper. This administrative change was orchestrated by Nigol Andresen, then responsible for the management of the whole Estonian culture, who blamed the previous board for a failure in effectively launching the union, the implementation of its ideological reform and its involvement in serving the new authorities. The new chairman Johannes Semper was rather a representative figure, while practical management of the union became the responsibility of its vice-chairman Mart Raud and its secretary Paul Viiding. The knotty personal relationships and rivalry did not make things easier for anybody. The settling of accounts and taking sides after A. Jakobson’s removal in December 1945 had lasting ramifications. The confrontation (both behind the scenes and public) lingered for many years significantly affecting personal destinies as well as further developments in Soviet Estonian literary life.

 

Tõnu Tannberg (b. 1961), PhD, University of Tartu, Institute of History and Archaeology, Professor of Estonian History (Jakobi 2, 51005 Tartu), tonu-andrus.tannberg@ut.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

f 208 – Oskar Urgart

f 301 – Eesti Nõukogude Kirjanike Liit

Rahvusarhiiv (RA)

ERAF.1 – Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee

ERAF.5 – EKP Tallinna Linnakomitee

ERAF.287 – EKP Tallinna Linna Lenini Rajoonikomitee

ERA.R-1 – Eesti Vabariigi Ministrite Nõukogu

ERA.R-1765 – ENSV Kirjanike Liit

 

KIRJANDUS

Ambur, Paul 1946. „Elu tsitadellis”. – Sirp ja Vasar 16. III, lk 3.

Andresen, Nigol 1944. Suur kohtamine – suured ülesanded. – Sirp ja Vasar 21. X, lk 1.

Andresen, Nigol 1989 [1956]. Andreseni seletused. Kommenteerinud Ülo Tonts. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 677–690.

Annus, Epp; Epner, Luule; Järv, Ants; Olesk, Sirje; Süvalep, Ele; Velsker, Mart 2001. Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri.

Eelmäe, August 2012. Tuglas pimedas. Ühe teksti saatusest. – A. Eelmäe, Eluvõla kandmise raske kohus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 25–34.

Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu üldkoosoleku eel. – Sirp ja Vasar 29. XII 1945, lk 3.

EKA V = Eesti kirjanduse ajalugu. Kd V (1.). Eesti nõukogude kirjandus. Peatoim Endel Sõgel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Raamat, 1987.

EK(b)P KK VIII pleenumi stenogramm. VIII. Tlk Mart Arold. – Akadeemia 1999, nr 6, lk 1311–1342.

Elango, Õie 1979. Eesti kunstiintelligents pöördeaastal (1940/41). Tallinn: Eesti Raamat.

Elango, Õie 1984. Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmeskonna kujunemisest aastail 1943–1980. – Looming, nr 8, lk 1119–1134.

EN Kirjanike Liidule uusi liikmeid. – Sirp ja Vasar 29. XII 1945, lk 2.

Hasselblatt, Cornelius 2016. Eesti kirjanduse ajalugu. Tlk Mari Tarvas, Maris Saagpakk, Ave Mattheus. Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Hennoste, Tiit 2011. Ametiühingust rühmituseks. Eesti Nõukogude Kirjanike Liit kui kirjandusrühmitus ja tema esimene põhikiri kui kirjanduslik manifest. – Uurimusi 1940. aastate Eesti kirjandusest. Koost Anneli Kõvamees, Piret Viires. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 13–44.

Jakobson, August 1944. Eesti kirjanikkond aastail 1940–1943. – Sõjasarv 4. Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, lk 83–89.

Karjahärm, Toomas 2006. Kultuurigenotsiid Eestis: kirjanikud (1940–1953). – Acta Historica Tallinnensia, kd 10, lk 142–177.
https://doi.org/10.3176/hist.2006.1.07

Kepp, Vallo 2019. Üheksa arbujat. Profiilid. Tööhüpoteesid. Tsitaadid. Fotod. Jõgeva: Betti Alveri Muuseum.

Kirjanike üldkoosolek. – Sirp ja Vasar 5. I 1946, lk 3.

Kirjanikud arutasid oma tööd. – Rahva Hääl 1. I 1946.

Kirjanikkude Liidu tööst. – Sirp ja Vasar 21. X 1944, lk 3.

Muru, Karl 2002. Inimene hingeöös. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 1, lk 78–85.

Neithal, Martin 2014. August Jakobson. Lühimonograafia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Ohmann, Valdur 2002. Johannes Vares-Barbaruse komparteile esitatud elulugu ja tema saatus. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 1, lk 64–74.

Olesk, Sirje 2002a. Peatükk ajaloost: ENSV Kirjanike Liit ja EK(b)P KK kaheksas pleenum. – Kohandumise märgid. Koost, toim Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 102–110.

Olesk, Sirje 2002b. Neljakümnendad I: murrang kodumaal. – S. Olesk, Tõdede vankuval müüril. Artiklid ajast ja luulest. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost 1.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 67–88.

Olesk, Sirje 2003. Võim kirjanduse kallal: dokument eesti kirjanduse juhtimisest 1950. aastal. – Võim ja kultuur. Koost Arvo Krikmann, S. Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 481–525.

Olesk, Sirje 2008. Kirjandus ja kirjanduselu Eestis okupatsioonide ajal. – Kannatuste aastad 1940–1991. 1. vihik. Toim Ülo Ennuste, Enn Tarvel, Peep Varju. Tallinn: Valge Raamat, lk 83–122.

Orav, Mart 1988. „Mina suren vee peal…”. Heiti Talviku biograafiast aastaist 1940–1947. – Vikerkaar, nr 7, lk 47–56.

Purge, Säde 1965. Karmidel aastatel. Nõukogude Eestist evakueerunud Suure Isamaasõja tagalas 1941–1944. Tallinn: Eesti Raamat.

Raud, Mart 1946. „Looming” uue aastakäigu algul. – Sirp ja Vasar 16. III, lk 3.

Raud, Valda 2020. Üks elu. Päevaraamat. Kirjad. Tõlked. Koost Ela Tomson. Tallinn: SE&JS.

Sirge, Rudolf 1965. Kirjanike Liitu taastamas. – Eilsest tänasesse. Mälestuste kogumik. Tallinn: Eesti Raamat, lk 379–406.

Tannberg, Tõnu 2018. „Õieti oli ju „Elu tsitadellis” see viiekopikaline minu hukkamisloos…” – Looming, nr 4, lk 536–545.

Tannberg, Tõnu 2020. Kirjanikud Nõukogude tagalas. August Jakobsoni kirju Nikolai Karotammele aastatest 1941–1942. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 102–117.

Tuglas, Elo 2008. Tartu päevik 1928–1941. Tallinn: Tänapäev.

Tuglas, Friedebert 1944. Kolm rasket aastat. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 3.

Tuglas, Friedebert 1997. Eluloolisi märkmeid. Kd 2. 1944–1959. (Litteraria 12.) Tartu: ­Virgela.

Uibopuu, Valev 2012. Välismaine Eesti Kirjanike Liit. Tallinn: Eesti Kirjanike Liit.

Vaarandi, Debora 2006. Aastad ja päevad. Nooruselugu. Tallinn: Tänapäev.

Vares-Barbarus, Johannes 1944. Avasõna esimesel eesti nõukogude kirjanike konverentsil Moskvas. – Sõjasarv 4. Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, lk 79–82.