Radical homelessness in Ene Mihkelson’s poetry

https://doi.org/10.54013/kk763a2

Keywords: homelessness, phenomenology, allegory, poetry

The article examines the homeless experience of the lyrical subject in Ene Mihkelson’s poetry. The main argument is that in her phrasing of homelessness Mihkelson goes to extremes as her texts containing the word kodu ‘home’ are almost void of moments of homely coziness. In the article, thematic analysis of homelessness covers the whole poetic oeuvre of Mihkelson. The analysis follows the framework developed by the author’s previous articles defining home as an experience horizon with a spatial and an inter-subjective (sharing) aspect, whereas homelessness means an essential error in the home experience. The conclusion reads that in Mihkelson’s poetry the experience of homelessness is manifested in a sparse number of basic situations, which can be divided into interconnected thematic clusters as follows: 1) the lyrical subject finds themself isolated in a closed and menacing dwelling; 2) the home is under the threat of destruction mostly signaled by various deformations of the surrounding dwelling, sometimes also by an invasion of something strange; 3) contacts with parents and other relatives while the subject cannot leave the closed domestic space; 4) allusions to images of a lost home in previous Estonian poetry; 5) addition of metaphysical categories and other abstractions (incl. linguistic ones).

The analysis is concluded with an attempt at a comprehensive interpretation of Mihkelson’s homelessness poetry, based on the relevant studies by Aare Pilv and Hasso Krull as well as Maurice Blanchot’s stylistic approach. Based on Blanchot’s distinction between the literary expressions of prose and poetry, Mihkelson’s oeuvre is also seen as vacillating between the two, with a preference to poetic expression. Yet in this field of tension, literature tends to lose its poietic self-confidence characteristic of creating anthems and starts asking self-subversive questions, just like in Mihkelson’s poetry. The material analysed in the article enables to state that in her home poetry Mihkelson uses various ways of representation to convey just the atmosphere of missing home, without ever creating a positive image, not even from a distance like of a lost home. And yet this poetry remains sublime, being bound to something inexorably non-representable (in this case, the lost home), which is why Mihkelson’s poetry can be called, in Lyotard’s terms, postmodern.

 

Leo Luks (b. 1976), PhD, Estonian University of Life Sciences, Assistant Professor of Philos­ophy (Fr. R. Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu); Tartu Herbert Masing School, Philosophy Teacher, leoluks@hot.ee

References

Agamben, Giorgio 1991. Language and Death: The Place of Negativity. Tlk Karen E. Pinkus, Michael Hardt. Minneapolis: University of Minnesota Press.
Arust, Evelin 2015. Kodu motiiv Ene Mihkelsoni varasemas luules. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2014 = Annales Litterarum Societatis Esthonicae 2014, lk 7-22.
Blanchot, Maurice 1982. The Space of Literature. Tlk Ann Smock. Lincoln-London: University of Nebraska Press.
Blanchot, Maurice 2014. Kirjandus ja õigus surmale. Valik tekste. Tlk Anti Saar. (Avatud Eesti raamat.) Tallinn: Varrak.
Caygill, Howard 2010. Walter Benjamin’s concept of allegory. – The Cambridge Companion to Allegory. Toim Rita Copeland, Peter T. Struck. Cambridge etc.: Cambridge University Press, lk 241-265.
https://doi.org/10.1017/CCOL9780521862295.018
De Man, Paul 1979. Allegories of Reading. Figural Language in Rousseau, Nietzsche, Rilke, and Proust. New Haven-London: Yale University Press.
Epner, Luule 2014. Ene Mihkelsoni arhelugu. Kirjeldusi ja tõlgendusi. – Looming, nr 10, lk 1436-1450.
Heidegger, Martin 1994. …Dichterisch wohnet der Mensch… – M. Heidegger, Vorträge und Aufsätze. Stuttgart: Günther Neske, lk 181-198.
Heidegger, Martin 2002. Kunstiteose algupära. Tlk Ülo Matjus. (Avatud Eesti raamat.) Tartu: Ilmamaa.
Heidegger, Martin 2003. Aja mõiste. Tlk Eduard Parhomenko. – Akadeemia, nr 5, lk 1019-1041.
Heidegger, Martin 2017. Asi. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 1-2, lk 60-74.
Kiin, Sirje 2005. Ene Mihkelsoni ajatud algolekud ehk Meie matsi põhi. – Päevad on laused. Ene Mihkelson. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 21-32.
Krull, Hasso 2015. Varemed ei põle. Ene Mihkelsoni varane fragmentaarsus. – Looming, nr 2, lk 253-260.
Krull, Hasso 2016. Redel varemete kohal. Ene Mihkelsoni allegooriline poeetika. – Ene Mihkelson, Kõik redelid on tagurpidi. Valik luuletusi 1976-2010. Koost H. Krull. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 305-330.
Laanes, Eneken 2009. Mäletamise lühis: Ene Mihkelsoni “Ahasveeruse uni”. – E. Laanes, Lepitamatud dialoogid. Subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis. (Oxymora 6.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 157-225.
Luik, Viivi 1990. Mihkelsonist kui ohtlikust luuletajast. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 113.
Luik, Viivi 2005. Sõna on rohkem kui sõna. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 777-779.
Luks, Leo 2013a. Ilma kodutundeta me jääme kodutuks. – Akadeemia, nr 3, lk 402-427.
Luks, Leo 2013b. Kas kodutus on moodsa aja normaalseisund? – Akadeemia, nr 6, lk 1111-1130.
Luks, Leo 2014a. Eesti kirjanduse kadunud kodu. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 729-748.
https://doi.org/10.54013/kk683a1
Luks, Leo 2014b. Juhan Liivi looming kodu ja kodutuse piiril. – Looming, nr 11, lk 1599-1613.
Luks, Leo 2014c. Tükike eimiskit keele alla. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 550-555.
Luks, Leo 2015. Nihilism ja kirjandus. Ei kogemine filosoofia ja kirjanduse ühtesulamisel. (Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Luks, Leo 2017. Art as the silence of the world: An attempt at a phenomenological interpretation. – Journal of the British Society for Phenomenology, nr 48, lk 275-286.
https://doi.org/10.1080/00071773.2017.1362779
Luks, Leo 2018. Ebaõdus kojutulek eesti kirjanduses. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 177-198.
https://doi.org/10.54013/kk724a1
Luks, Leo 2019. Kodutus kodus. Sissevaade Peeter Sauteri loomingusse. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 785-805.
https://doi.org/10.54013/kk743a3
Luks, Leo 2020. Negative moods as the only possible locus of ontological experience. – Problemos, nr 98, lk 83-93.
https://doi.org/10.15388/Problemos.98.7
Lyotard, Jean-François 2014. Postmodernsusest lastele. Kirju aastatest 1982-1985. Tlk ­Mirjam Lepikult. (Bibliotheca controversiarum.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Merilai, Arne 2005. Sisesiire. Ene Mihkelsoni poeetikast. – Päevad on laused. Ene Mihkelson. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42-54.
Merilai, Arne 2011. Pragmapoeetika kui kirjandusfilosoofia. – A. Merilai, Vokimeister. Kriitilisi konstruktsioone 1990-2011. (Studia litteraria Estonica 11.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 57-68.
Mihkelson, Ene 1978. Selle talve laused. Tallinn: Eesti Raamat.
Mihkelson, Ene 1979. Ring ja nelinurk. Tallinn: Eesti Raamat.
Mihkelson, Ene 1980. Algolekud. Tallinn: Eesti Raamat.
Mihkelson, Ene 1982. Tuhased tiivad. Tallinn: Eesti Raamat.
Mihkelson, Ene 1985. Igiliikuja. Tallinn: Eesti Raamat.
Mihkelson, Ene 1987. Tulek on su saatus. Tallinn: Eesti Raamat.
Mihkelson, Ene 1989. Elujoonis. Tallinn: Eesti Raamat.
Mihkelson, Ene 1990. Võimalus õunast loobuda. Tallinn: Eesti Raamat.
Mihkelson, Ene 1993. Hüüdja hääl. Tallinn: Eesti Raamat.
Mihkelson, Ene 1997. Pidevus neelab üht nuga. Tallinn: Tuum.
Mihkelson, Ene 2010. Torn. Tallinn: Varrak.
Nancy, Jean-Luc 1988. Elliptical sense. – Research in Phenomenology, kd 18, lk 175-190.
https://doi.org/10.1163/156916488X00093
Nietzsche, Friedrich 2007. Tõest ja valest moraalivälises mõttes. Tlk Märt Põder. – Akadeemia, nr 11, lk 2443-2455.
Pilv, Aare 2005. Pingul veinilähkrid. – Päevad on laused. Ene Mihkelson. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 33-41.
Rein, Eva 2005. Trauma, keha, mälu ja narratiiv Ene Mihkelsoni romaanis “Ahasveeruse uni”. – Päevad on laused. Ene Mihkelson. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 55-75.
Sakova, Aija 2020. Mäletamise poeetika. Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanid lähi­vaates. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Sarapik, Virve 2005. Võõras mets. Ene Mihkelsoni proosast. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 728-734.
Soovik, Ene-Reet 2019. Küülikuaugust alla: Ene Mihkelsoni luule ruumid. Konverentsi “Elu. Aeg. Lugu. Kirjanik Ene Mihkelson 75” teesid.
http://enemihkelsoniselts.ee/konverents-elu-aeg-lugu/teesid (24. VIII 2020).
Tomberg, Jaak 2011. Kirjanduse lepitav otstarve. (Heuremata.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Van Dyke, Carolynn 1985. The Fiction of Truth: Structures of Meaning in Narrative and ­Dramatic Allegory. Ithaka-London: Cornell University Press.
Veidemann, Rein 2004. Metafüüsiline Mihkelson. – Postimees 22. X, lk 16.