Changing Kakason to Kaljula

Analysing database of Estonianizing surnames

https://doi.org/10.54013/kk764a8

Keywords: anthroponymics, surnames, Estonian history, name changes, national ­campaigns

Surname changes have taken place throughout their existence, but not so often as a result of a nationwide campaign. In Estonia campaign of Estonianizing foreign (mostly German) sounding names took place in 1920–1944 with 99% of the name changes taking place in 1935–1940. It stands out for its intenseness which resulted a surname change of every sixth person. Also, public access to the complete database of name changes already since the 1990s (www.ra.ee/apps/onomastika/) is unique when compared to other countries. Author of this article has amended the public version of the database for the last two decades and explains the arisen problems with it.

This article uses new data analysis methods to correct the total number of surname changers during the campaign (see Table 1). The resulting number of approximately 195,000 is smaller than has been estimated so far (210,000). Estonian population at that time was 1.13 million, thus the amount of name changers was 17%.

New names were often taken from a 1935 book of suggested surnames titled Eesti nimi (“Estonian name”). The book contains 15,595 suggested names and 30% of them were actually taken as a new name. Also 30% of all taken names (37% when counting all individual name changes) come from the book, in some municipalities even up to 83%. The public preferred shorter names from the book and the use of the book slightly increased year by year (see Figures 2 and 3). Average length of all taken names was seven letters (69% took a name with 6 to 8 letters), the most popular first letters being k (13%), r (11%) and l (10%).

The first letter of the old and new name matches in 57% cases, most popular preserved first letters being r and l (both 77% , see Figure 1). Tendency of preserving the first letter also increased in time. 10% of the names were taken only once, with the highest (up to 29%) number in municipalities of Petseri county. Taking an unique name also slightly increased in time. Almost the Pareto rule applies to surname changers: 73% of name changers used 22% of the overall choice of taken names.

Many more analyses can be made with the huge database, for example analysis of the vocabulary used in taken names, aesthetically motivated name changes, reused names (for example taking a wife’s maiden name as a new surname), geographical-chronological dynamics of name changes etc.

 

Fred Puss (b. 1976), Institute of the Estonian Language, Lexicographer-Junior Researcher; University of Tartu, Institute of History and Archaeology, PhD Student (Jakobi 2-222, 51014 Tartu), fred.puss@eesti.ee

References

Veebivarad

Haudi = Haudi. Kalmistute register. https://www.kalmistud.ee

OA = Onomastika andmebaas. Aadu Musta poolt 1995–1999 koostatud perekonnanimede paneku ja eestistamise andmed. http://www.ra.ee/apps/onomastika/. Täiendanud Fred Puss alates 2000. Fred Pussi valduses.

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv (RA)

ERA.14.2.288. Siseministeerium. Kirjavahetus perekonnanimede kaitseregistrisse kandmise kohta. 1936–1937.

ERA.14.2.369. Siseministeerium. Kirjavahetus Akadeemilise Emakeele Seltsiga ja Nimede Eestistamise Liiduga. Statistilisi andmeid nimede eestistamise kohta. 1937–1938.

ERA.14.2.700. Siseministeerium. Kirjavahetus asutuste ja isikutega perekonnanimede muutmise kohta. 1939–1940.

ERA.14.2.1262. Siseministeerium. Kirjavahetus perekonnaseisuametnike ja isikutega perekonnanimede ja nende muutmise küsimuses. 1940.

ERA.1068.1.1. Nimede Eestistamise Keskbüroo. Väljavõtted saabunud kirjadest ja statistilised tabelid perekonnanimede eestistamise kohta. 1939–1940.

ERA.1093.1.219. Informatsiooni keskus. Kirjavahetus nimede eestistamise ja Eesti lippude levitamise kohta. 1934–1936.

ERA.5201.2.47594b. Siseministeeriumi perekonnaarhiivi dokumentide kollektsioon. Julia-Pauline Buschkov perekonnanime muutmine Männits. 1944.

ERA.5201.2.47594d. Siseministeeriumi perekonnaarhiivi dokumentide kollektsioon. Gretchen-Sigrid Kommusaar perekonnanime muutmine Poola. 1944.

ERA.5201.2.80202. Siseministeeriumi perekonnaarhiivi dokumentide kollektsioon. Karl, Olga Ventsel (Vänzel) perekonnanime muutmine Ventsel; Elmar, Hilda-Marie Unujaan (Unojan, Unnojan) perekonnanime muutmine Ariste. 1935–1936.

Kirjandus

Andermann 1935. Bussiga Viljandisse. – Postimees 9. III, nr 67.

Angelus, Oskar 1971. Die Estisierung der Namen in Estland. – Jahrbuch des baltischen ­Deutschtums, kd XIX (1972), lk 90–97.

ArA 1971. Kui eestlane muutis nime. Fakte sellest aktsioonist. – Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet 13. XI, nr 90, lk 10.

AT = Ametlik Teataja. 1941–1944.

AT III = Ametlik Teataja. III osa. 1941–1944.

EE 1994 = Eesti entsüklopeedia. Kd 7 (Nõuk–rah). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

EE 2003 = Eesti entsüklopeedia. Kd 12. Eesti (A–Ü). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

EEN 1921 = Eestlasele eesti nimi. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II.) Tartu: Akadeemiline Emakeele Selts.

EKK = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, 2020.

Elisto, Elmar 1938. Nimede eestistamisest Eestis. – Omariikluse süvendamisel. Ü. S. Raimla koguteos. Peatoim Jüri Parijõgi. Tartu: Ü. S. Raimla kirjastus, lk 47–62.

Elisto, Elmar 1976. Õigest keelest, tervest meelest. Keelelisi küsimusi II. Tallinn: Eesti Raamat.

EN 1935 = Eesti nimi. Valik uusi perekonnanimesid. Toim Julius Mägiste ja Elmar Elisto. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXVII.) Tartu: Akadeemiline Emakeele Selts.

ENE 1974 = Eesti nõukogude entsüklopeedia. Kd 6 (Pais–rumo). Tallinn: Valgus.

ENSV T = Eesti NSV Teataja. 1940–1960.

ENSV TL = Eesti NSV Teataja Lisa. 1940–1957.

Glavlit 1948 = ENSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsuse ülema käskkirjadega kõrvaldatavate eestikeelsete raamatute üldnimestik (1940–1947). Tallinn: RK Poliitiline kirjandus.

Glavlit 1963 = Raamatukogudest ja antikvariaatidest kõrvaldamisele kuuluvate kodanlikul ja okupatsiooni ajal Eestis ilmunud väljaannete koondnimekiri. II osa. Tallinn: s.n.

Grönberg, Artur 1985. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu. II: Iseseisvuse eelvõitluses (1906–1917). Omariikluse saavutustes (1918–1940). Montreal: Eesti Üliõpilaste Seltsi Vanematekogu kirjastus.

Henno, Kairit 2001. Emakeele Selts nimede eestistamise käivitajana. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 73–79.

Henno, Kairit 2002. Riiklikust isikunimekorraldusest aastatel 1918–1940. – Õiguskeel, nr 4, lk 33–42.

Karjahärm, Toomas; Sirk, Väino 2001. Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940. Tallinn: Argo.

Kask, Arnold 1960. 40 aastat Emakeele Seltsi. – Emakeele Seltsi aastaraamat 6 (1960). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 5–23.

Kask, Arnold 1970. Pool sajandit Emakeele Seltsi. – Emakeele Seltsi aastaraamat 16 (1970). Tallinn: Eesti Raamat, lk 7–30.

Leivategija, Jürgen 2011. Perekonnanimede eestistamine kui kultuuriajalooline protsess: Seltskondlike organisatsioonide roll kampaanias ja selle tausta kujundamisel aastatel 1921–1940. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut.

Lepp, A. 1936. Perekonnanimede statistika. – Eesti Statistika, nr 5, lk 264–267.

MN 1935 = Muudetud nimede register. I: 1919 kuni 1. juuli 1935. Toim August Juhan Rava. Tallinn: Aura.

Must, Aadu 1999. Perekonnanimede eestistamine. – Maakodu, nr 1, lk 6–7.

Must, Aadu 2000. Eestlaste perekonnaloo allikad. 2., parand ja täiend tr. Tartu: Ajaloo­kirjanduse Sihtasutus Kleio.

Must, Aadu 2006. Names as sources. The implementation of Estonian surnames in the historical research. – Proceedings of the 21st International Congress of Onomastic Sciences. Uppsala 19–24 August 2002. Kd 2. Toim Eva Brylla, Mats Wahlberg koostöös Lars-Erik Edlundiga. Uppsala: Språk- och folkminnesinstitutet, lk 214–221.

Must, Aadu 2010. Name formation, name change and name loss. An Estonian case (1826–1940). – Proceedings of the 21st International Congress of Onomastic Sciences. Uppsala 19–24 August 2002. Kd 5. Toim Eva Brylla, Maria Ohlsson, Mats Wahlberg koostöös Wolfgang Haubrichsi ja Tom Schmidtiga. Uppsala: Språk- och folkminnesinstitutet, lk 393–400.

Must, Aadu 2015. Perekonnaloo uurija käsiraamat. Tallinn: Hea Lugu.

Must, Hildegard 1957. Eestlaste perekonnanimedest. – Tulimuld, nr 6, lk 279–285.

Mõistlik, Piret 2005. Isikunime õiguslik korraldus. Nimeseaduse kommentaarid. Tallinn: Juura.

Nimede eestistamine 1987 = Nimede eestistamine poole sajandi eest. – Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet 3. VI, nr 43, lk 4.

Närhi, Eeva Maria 1987. The changing of surnames in Finland during the twentieth century, particularly in 1906 and 1935. – Studia Anthroponymica Scandinavica, kd 5, lk 109–121.

PENA 1921–1923 = Petserimaal ja Narvatagusel 1921–1923 pandud perekonnanimed. Andme­baas peamiselt kartoteegi (RA, EAA.5433.1.11 kuni 48) alusel. Koostanud Fred Puss, Eha Otsa, Mall Pendin. Fred Pussi valduses.

Puss, Fred 2020. Muuga või Kersna? Eesti rööpsete perekonnanimede teke ja kadu. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, kd 11, nr 1, lk 43–85.
https://doi.org/10.12697/jeful.2020.11.1.03

Põhjaklane 1935. Nimede muutmisel maal suur poolehoid. – Oma Maa 21. I, nr 9.

Pärn, Aveli 2013. Perekonnanimede eestistamine Tormas aastatel 1935–1940. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, soome-ugri osakond.
https://dspace.ut.ee/handle/10062/31614

Raag, Arno 1971. Kõuepilvede saatel. Mälestusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Raidmaa, Ilona 1999. Perekonnanimede muutmise ja eestistamise liikumine Eestis 1918–1940. Muudetud ja eestistatud nimed Anija, Peningi, Raasiku ja Rae vallas. Seminaritöö. Tartu Ülikool, eesti keele õppetool.
https://murdearhiiv.ut.ee/naita.php?t=kasikiri&id=5197

Rajandi, Edgar 1978. Mõtteid Eesti isikunimede uurimisest. – Sõna ja nimi. Emakeele Seltsi aastaraamat 23 (1977). Tallinn: Eesti Raamat, lk 93–102.

Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut 1976. Eesti nimi läbi sajandite. – Keel, mida me uurime. Koost Mart Mäger. Tallinn: Valgus, lk 131–136.

Rajasalu, Inda 1993. Riiklik Propaganda Talitus ja eesti nimi. – Tundmatu Eesti Vabariik. Koost Jüri Ant, Eero Medijainen, Ago Pajur. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituut, lk 96–108.

Raun, Toivo U. 2012. The movement to Estonianize surnames in interwar Estonia. – Acta Historica Tallinnensia, kd 18, nr 1, lk 97–107.
https://doi.org/10.3176/hist.2012.1.04

Reiman, H. 1936. Asustamistihedus ja rahvaarvu muutumine Eestis. – Eesti Statistika, nr 4, lk 169–176.

Roos 1980 = Sõnade ja nimede seltsis: Eduard Roos. [Intervjuu]. – Eesti sõnavara. Emakeele Seltsi aastaraamat 24 (1978). Tallinn: Eesti Raamat, lk 67–79.

RT = Riigi Teataja. 1918–1940.

RTL = Riigi Teataja Lisa. 1921–1940.

Salurand 1935 = 33 000 uuenimelist. [Vestlus hr Salurannaga Nimede Eestistamise Kesk­büroost]. – Postimees 14. X, nr 280.

Staltmane 1977 = V. E. Staltmane, Iz istorii latyšskih familij. – Istoričeskaja onomastika. Otdel’nyi ottisk. Akademija nauk SSSR, Institut jazykoznanija. Moskva: Nauka, lk 159–180 [В. Э. Сталтмане, Из истории латышских фамилий. – Историческая ономастика. Отдельный оттиск. Академия наук СССР, Институт языкознания. Москва: Наука.]

Zetterberg, Seppo 2010. Eesti ajalugu. 4., parand ja täiend tr. Tallinn: Tänapäev.

Tamm, Marek 2020. Eesti ajalooteadus 21. sajandil: Sissejuhatuseks. – Acta Historica Tallinnensia, kd 26, nr 1, lk 3–45.
https://doi.org/10.3176/hist.2020.1.01

Teder, Teofil 1939. Perekonnaseisuametniku käsiraamat. Tallinn: Siseministeeriumi Administratiiv-ala Kirjastus.

UN 1935 = 4000 uut nime. Kuidas leida uut perekonnanime. Viljandi: Oma Maa.

US 1921 = 15.000 uut sugunime. Lisa albumile „Eestlasele Eesti nimi”. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused IV.) Tartu: Akadeemiline Emakeele Selts.

Uut hoogu 1940 = Uut hoogu nimede eestistamisel. – Sakala 1. IV, nr 37, lk 3.

Vaan, Laura 2005. Propagandatalitus Eesti Vabariigis autoritaarsel ajajärgul. Magistritöö. Tartu Ülikool, Eesti ajaloo õppetool.
http://dspace.ut.ee/handle/10062/1208

Walkowiak, Justyna B. 2016. Personal Name Policy: From Theory to Practice. (Dysertacje Wydziału Neofilologii UAM w Poznaniu 4.) Poznań: Wydział Neofilologii UAM w Poznaniu.
https://doi.org/10.14746/9788394601720

VT 1934 = Valitsusasutiste tegevus 1918–1934. Tallinn: Riigikantselei.

VT 1939 = Valitsusasutiste tegevus 1938/39. a. Tallinn: Riigikantselei.