Das Õ

Kristiina Praakli; Taavi Pae

doi:https://doi.org/10.54013/kk768a1

Stichwörter: der Buchstabe Õ, der Laut Õ, Otto Wilhelm Masing, Orthographie, Sprachplanung

Der Anfang des 19. Jahrhunderts durch Otto Wilhelm Masing (1763–1832) eingeführte Buchstabe Õ ist das orthografische Element, welches in der estnischen Linguistik und in der Öffentlichkeit stets die meiste Aufmerksamkeit auf sich gezogen hat. 2016 wurde das 200-jährige Bestehen des Õ-Zeichens mit einer wissenschaftlichen Konferenz gefeiert, und 2020 wurde auf Saaremaa eine fünf Meter hohe Õ/Ö-Grenzmarkierung eingeweiht, um die Variation der Aussprache innerhalb des Sprachgebiets zu kennzeichnen.

Der Artikel befasst sich mit der Entstehungsgeschichte des Õ-Zeichens und dessen Verbreitung in schriftlichen Texten des 19. Jahrhunderts. Übergeordnetes Ziel des Artikels ist es, durch die Entstehungsgeschichte des Õ-Zeichens die tieferen Hintergründe des Zeichens zu erschließen, neue Forschungshorizonte aufzuzeigen und Forscher zu ermutigen, einen Blick auf bisher unerforschte Phänomene und Entwicklungen in der Schriftsprache zu werfen.

Bei der Einführung des Õ handelt es sich um eine Frage der Sprachpflege, welche eine durch äußere Faktoren hervorgerufene sprachliche Veränderung darstellt. Zur Ausführung kam diese vor allem als Ergebnis der entschlossenen Bemühungen von Masing und Johann Heinrich Rosenplänter. Andererseits ging es bei der Schaffung des Õ nie allein darum, einem Vokal eine visuelle Form zu geben. Vor dem Hintergrund der Entstehungsgeschichte des Õ-Zeichens lässt sich erkennen, dass das Õ als Vokal eines der Unterscheidungsmerkmale zwischen „uns“ und „euch“ (estnisch- vs. deutschsprachig) war, ein Kennzeichen estnischer Sprachkompetenz und estnischer Identität. In der Entstehungsgeschichte des Õ spiegelt sich zudem die Bedeutung der damaligen gedruckten Literatur (Journalismus, Bildungsliteratur) bei der Einführung des Õ-Zeichens wider, auch wenn es noch Jahre oder Jahrzehnte dauerte, bis sich das Zeichen im schriftlichen Gebrauch durchgesetzt hatte – was vor allem auf technische Gründe zurückzuführen war. Heutzutage hat sich die Debatte über das Õ um identitätsstiftende Aspekte erweitert: Das Õ ist eines der Kennzeichen und Sinngeber für sprachliche und gemeinschaftliche Identität, lokale Geschichte und das kollektive Gedächtnis. Auf Saaremaa hingegen ist das Gegenteil zu beobachten: Hier wird Identität gerade durch den Verzicht auf das Õ-Zeichen und die Verwendung des Ö-Zeichens an dessen Stelle geschaffen. Die Hervorhebung des Ö erzeugt eine Unterscheidung und einen Gegensatz zum Õ, zu den Sprechern der Standardsprache und zum estnischen Festland, grenzt ein geografisches Gebiet ab und konstruiert ein lokales Image.

Kristiina Praakli (geb. 1977), PhD, Juniorprofessorin für Angewandte Linguistik am Institut für Estnische und Allgemeine Sprachwissenschaft der Universität Tartu (Jakobi 2, 51005 Tartu), kristiina.praakli@ut.ee

Taavi Pae (geb. 1976), PhD, Juniorprofessor für Estnische Geographie am Institut für Ökologie und Geowissenschaften der Universität Tartu (Vanemuise 46, 50410 Tartu), taavi.pae@ut.ee

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

f 192 – Õpetatud Eesti Selts

Rahvusarhiiv (RA)

EAA.2100 – Tartu Ülikool

EAA.1228 – EELK Lüganuse kogudus

Veebivarad

EHTNE Saaremaa toote märgis. Märgikandjad. https://ehtne.ee/margikandjad

Facebook. Visit Saaremaa. https://www.facebook.com/visitsaaremaa

Telia. SMS-i saatmine. https://www.telia.ee/abi/juhend/88/sms-i-saatmine

Kirjandus

Aavik, Johannes 1923. Saaremaa keel ja kirjakeel. Käsiraamat kirjakeele omandamiseks saaremaalastele. Kuressaare: Saaremaa Kultuurkapital.

Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti.

Aavik, Johannes 1962. Saaremaa keel ja keeleuuendus. – Saaremaa raamat. Koost Kaldi Polding, H. Aus, Osvald Timmas. Toronto: Ortoprint, lk 11–14.

Ahrens, Eduard 1843. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Th. 1, Formenlehre. Reval.

Aichner, Thomas; Forza, Cipriano; Trentin, Alessio 2017. The country-of-origin lie: Impact of foreign branding on customers’ willingness to buy and willingness to pay when the product’s actual origin is disclosed. – The International Review of Retail Distribution and Consumer Research, kd 27, nr 1, lk 43–60.
https://doi.org/10.1080/09593969.2016.1211028

Akermann, Franz 1866. Luggemisse ramat laste kolitamisse tarwis. 2. tr. Tartu: [H. Laakmann].

Allkivi, Kais 2012. Söörömöö – saare naiste ansambel. – Õhtuleht 1. IX.

Anger, Tõnu 1997. Saarlased ülemaal teenistust otsides. – Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1995–1996. Kuressaare: Saaremaa Muuseum, lk 138–158.

Annist, August 1936. F. R. Kreutzwaldi „Kalevipoeg”. II osa „Kalevipoja” saamislugu. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

Ariste, Paul 1931. Mis on Loode-Eesti murrete hääldamises rootsipärane? – Eesti Keel, nr 3–4, lk 73–82.

Ariste, Paul 1939. Eesti keele hääldamine. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

Ariste, Paul 1946. Eesti foneetika. Tartu: Teaduslik Kirjandus.

Ariste, Paul 1947. Foneetilisi probleeme eesti keele alalt. Tartu: Teaduslik Kirjandus.

Arnek, Pille 2019. Eestikeelsed tekstid 16.–19. sajandi Põhja-Eesti hauatähistel. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 54.) Tallinn: Tallinna Ülikool.

Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire 2016. Eesti keele hääldus. (Eesti keele varamu II.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Browne, David 2015. How Lemmy and Motorhead gave metal its umlaut. – Rolling Stone 29. XII. https://www.rollingstone.com/music/music-news/how-lemmy-and-motorhead-gave-metal-its-umlaut-53906/

Cameron, Deborah 2012. The commodification of language: English as a global commodity. – The Oxford Handbook of the History of English. Toim Terttu Nevalainen, Elizabeth Closs Traugott. Oxford: Oxford University Press, lk 352–361.
https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199922765.013.0031

Eesti keele põllult 1899. – Postimees 10. V.

Ehasalu, Epp; Habicht, Külli; Kingisepp, Valve-Liivi; Peebo, Jaak 1997. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool.

Faehlmann, Friedrich Robert 1842. Versuch die estnischen Verba in Conjugationen zu ordnen. Programm von Friedrich Robert Faehlmann, Mitglied einiger gelehrten Gesellschaften, Lector der estnichen Sprache an der Kaiserlichen Universität zu Dorpat. Dorpat: [s. n.]

Faehlmann, Friedrich Robert 2002 [1852]. Eesti ortograafiast – F. R. Faehlmann, Teosed II. Koost Kristi Metste. Tlk Siret Rutiku, Marju Lepajõe, K. Metste. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 245–263.

Ferguson, Charles A. 1968. Language development. – Language Problems of Developing Nations. Toim Joshua A. Fishman, Charles A. Ferguson, Jyotirindra D. Gupta. New York–London–Sydney–Toronto: John Wiley & Sons, lk 27–35.

Grünthal, Villem 1911. Aruanne murrete uurimisest Saaremaal. – Eesti Kirjandus, nr 2, lk 61–65.

Hagu, Paul; Pajusalu, Karl 2021. Seto keele teejuht. Värska: SA Seto Instituut.

Helle, Anton Thor 1732. Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache, in welcher mitgetheilet werden I. Eine GRAMMATICA. II. Ein VOCABULARIUM. III. PROVERBIA. IV. AENIGMATA. V. COLLOQUIA. Zuvörderst Denen, welche das Evangelium Christi der Ehstnischen Nation deutlich und verständlich zu predigen von GOtt beruffen werden; … Zur Anleitung Mit Fleisz zusammen getragen; un nebst einem erwecklichen Sendschreiben Herrn D. Joh. Jacob Rambachs, … an den EDITOREM, Auf Gutbefinden des Herrn AUTORIS, mit einer Vorrede herausgegeben von Eberhard Gutsleff, Diacono bey der Ehstnischen Stadt-Gemeine in Reval. Halle: Gedruckt bey Stephan Orban.

Heller, Monica 2010. The commodification of language. – Annual Review of Anthropology, nr 39, lk 101–114.
https://doi.org/10.1146/annurev.anthro.012809.104951

Hennoste, Tiit; Pajusalu, Karl 2020. Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest. – K. Pajusalu, T. Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg, Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud tr. Tartu[–Tallinn]: EKSA, lk 67–76.

Hermann, Karl August 1884. Eesti keele Grammatik. Koolide ja iseõppimise tarwis kõikidele, kes Eesti keelt õigesti ja puhtasti kõnelema ja kirjutama ning sügawamalt tundma ja uurima tahawad õppida. Tartu: [W. Just].

Hornikx, Jos; van Meurs, Frank; Hof, Robert-Jan 2013. The effectiveness of foreign-language display in advertising for congruent versus incongruent products. – Journal of International Consumer Marketing, kd 25, nr 3, lk 152–165.
https://doi.org/10.1080/08961530.2013.780451

Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und doerptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga–Leipzig: J. F. Hartknoch.

Hurt, Jakob 1864. Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud wiisi. Tartu: Tartu Õpetatud Eesti Selts.

Hurt, Jakob 1888. Paar palwid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr 12, 23. III.

Jaanson, Ene-Lille 2010. Johann Christian Schünmanni trükikoda Tartus 1814–1840: tegevuskäik ja trükitoodang. – TÜ Raamatukogu aastaraamat 2006–2009. [Võrguväljaanne.] Koost Katriin Kaljuvee.
https://ojs.utlib.ee/index.php/tyrtar/issue/view/1149

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu. Tartu: H. Laakmann.

Jakobson, Carl Robert 1873. Kooli atlas ehk maa kaardi-raamat, kus sees 16 Maa-Kaarti. Tartu: H. Laakmann.

Jannsen, Johann Voldemar 1854. Püssipappa essimessed Külla-Juttud külla rahwale. Essimenne öhtu. Tartu: [J. V. Jannsen, H. Laakmann].

Jaworski, Adam 2015. Globalese: A new visual-linguistic register. – Social Semiotics, kd 25, nr 2, lk 217–235.
https://doi.org/10.1080/10350330.2015.1010317

Johnson, Sally 2012. Ortography, publics, and legitimation crisis: The 1996 reform of German. – Ortography as Social Action: Scripts, Spelling, Identity and Power. Toim Alexandra Jaffe, Jannis Androutsopoulos, Mark Sebba, S. Johnson. Berlin: De Gruyter, lk 21–42.
https://doi.org/10.1515/9781614511038.21

Jõgever, Jaan 1918. Eesti keele häälikute ajalugu. Tartu: [Postimees].

Järlehed, Johan; Jaworski, Adam 2015. Typographic landscaping: Creativity, ideology, movement. – Social Semiotics, kd 25, nr 2, lk 117–125.
https://doi.org/10.1080/10350330.2015.1010318

Kala, Tiina 2004. Saare-Lääne piiskopkonna käekäik. – Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Bistum Ösel-Wiek. Artikelsammlung zum Mittelalter in Westestland. Toim Ülla Paras. Haapsalu: Läänemaa Muuseum, lk 9–37.

Kaljo, Theodor 1928a. õ– ja ö̬-hääliku vahepiir Saaremaal. Laudaturitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis.

Kaljo, Theodor 1928b. õ– ja ö̬-hääliku vahepiirist Saaremaal. – Eesti Keel, nr 7–8, lk 112–118.

Kallas, Rudolf 1875. Mõnda Otu Wilhelm Masinga eloloust. – Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1874, lk 60–70.

Kampmann, Mihkel 1905. Kirjalikud harjutused Eesti keele õppimiseks. Praktiline grammatika. Teine, täiendatud trükk. Viljandi: A. Tõllasepp.

Kaplan, Robert B.; Baldauf Jr., Richard B. 2003. Language and Language-in-Education Planning in the Pacific Basin. Dordrecht–Boston: Kluwer Academic Publishers.
https://doi.org/10.1007/978-94-017-0145-7

Kask, Arnold 1932. Mõni sõna õ-tähe tarvituselevõtust. – Eesti Keel, nr 4, lk 115–119.

Kask, Arnold 1958. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel XIX sajandi eesti kirjakeeles. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kask, Arnold 1970. Eesti kirjakeele ajaloost I. Tartu.

Kask, Arnold 1976. Kuidas tuli õ-täht eesti keelde. – Keel, mida me uurime. Koost Mart Mäger. Tallinn: Valgus, lk 177–180.

Kask, Arnold 1984. Eesti murded ja kirjakeel. Tallinn: Valgus.

Keelest 1882. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr 5, 27. I.

Kentmann, Woldemar Friedrich 1884. Koolilaste Geograahwia raamat. Tallinn: [s. n.].

Kingisepp, Valve-Liivi 2017. Õ-tähe teest meie kirjakeelde. – Emakeele Seltsi aastaraamat 62 (2016). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 281–292.
https://doi.org/10.3176/esa62.12

Kingisepp, Valve-Liivi 2020. Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe” sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kirjad I–III = Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. I: 1814–1818 (1995); II: 1819–1820 (1996); III: 1821–1823 (1996). Koost Leo Anvelt, Eva Aaver, Heli Laanekask, Abel Nagelmaa. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Kloss, Heinz 1969. Research Possibilities on Group Bilingualism: A Report. Quebec: Centre international de recherches sur le bilinguisme, Université Laval.

KNR 2016 = Eesti kohanimeraamat. Koost Marja Kallasmaa jt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Kobolt, Erich 1929. Alasaksa-aegsete eestikeelsete tekstide ortograafiast. – Eesti Keel, nr 7–8, lk 129–168.

Kooli, Rain 2012. Köige öigem eestlane. – ERR, 13. VIII. https://www.err.ee/349592/rain-kooli-koige-oigem-eestlane

Kraut, Einar 2000. Eesti keele hääldamine. Käsiraamat harjutuste ja helinäidetega. Tallinn: TEA Kirjastus.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1840. Wina katk. Üks tähhele pannemise wäärt jut, mis wanna ja noore rahwale juhhatusseks ja kassuks wälja on antud. Tartu: Lindforsi pärijad.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1850. Ma- ja Merre-piltid. Üks luggemise ramat nore rahwale. Ehk imelikud luggud lõune-pool Ahwrikas. 1. jagu. Tartu: H. Laakmann.

Kroonika 2021 = Palju õnne! Teele Viira sai teise lapse. 28. III. https://kroonika.delfi.ee/artikkel/92971213/fotod-palju-onne-teele-viira-sai-teise-lapse

Kruusa Kalju 1999. Meeleolu. Esikkogu. Tsitre: Erakkond.

Kruusa Kalju 2017. Ühe inimese elu (pooleli). Valitud luuletusi. Tallinn: KiriMiri.

Kruusa Kalju; Põldver, Piret 2019. Taha enda peita enda taha. – Looming, nr 6, lk 862–869.

Laanekask, Heli 2003. Otto Wilhelm Masing ja tartu keel ehk üksikisiku osast kirjakeele ajaloos. – Vana kirjakeel ühendab. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 24.) Toim Valve-Liivi Kingisepp. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 129–180.

Landry, Rodrigue; Bourhis, Richard Y. 1997. Linguistic landscape and ethnolinguistic vitality: An empirical study. – Journal of Language and Social Psychology, kd 16, nr 1, lk 23–49.
https://doi.org/10.1177/0261927X970161002

Le Page, Robert Brock; Tabouret-Keller, Andrée 1985. Acts of Identity: Creole-based Approaches to Language and Ethnicity. Cambridge: Cambridge University Press.

Liiv, Otto 1938. Suur näljaaeg Eestis 1695–1697. Tartu–Tallinn: Loodus.

Loorits, Oskar 1923. Eesti keele grammatika. Tartu: Odamees, Carl Sarap.

Masing, Otto Wilhelm 1816. Ehstnische Originalblätter für Deutsche. 1. Heft. Dorpat: [J. C. Schünmann].

Masing, Otto Wilhelm 1819. Wanna-seädusse-aja sündinud asjad. Tartu: [J. C. Schünmann].

Masing, Otto Wilhelm 1820. Vorschläge zur Verbesserung der Ehstnischen Schrift. Dorpat: [J. C. Schünmann].

Masing, Otto Wilhelm 1821. Õppetus, kuida neid luggemisse lehti kassuga prukida. Tartu: [J. C. Schünmann].

Masing, Otto Wilhelm 1823. Täieline ABD-Ramat, kust makele luggemist õiete õppida. Tartu: [J. C. Schünmann].

Masing, Otto Wilhelm 1824. Beitrag zur Ehstnischen Ortographie. Dorpat. Käsikiri Tartu Ülikooli Raamatukogu käsikirjakogus [F 26, s 226].

Masing, Otto Wilhelm 1827. Beleuchtung der, über O. W. Masing’s Beitrag zur ehstnischen Orthographie, erschienenen Bemerkungen vom Verfasser des Beitrages zur ehstnischen Orthographie. Pernau: [G. Marquardt].

Meister, Einar; Meister, Lya 2019. Production of Estonian vowels by Finnish speakers. – ESUKA – JEFUL, kd 10, nr 1, lk 129–143.
https://doi.org/10.12697/jeful.2019.10.1.07

Metslang, Helle; Habicht, Külli 2019. XIX sajandi eesti kirjakeel – vahekeelest sulandkeeleks. – Emakeele Seltsi aastaraamat 64 (2018). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 111–140.
https://doi.org/10.3176/esa64.04

Metste, Kristi 2001. „Ma olen 100 aastat enneaegu kirjutanud” (O. W. Masing eesti esseistika alustajana). – Akadeemia, nr 4, lk 657–667.

Must, Mari 1987. Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. Tallinn: Valgus.

Mägi, Marika 2002. Piirkonnad ja keskused. Asustus muinasaja lõpu ja varakeskaegsel Saaremaal arheoloogiliste, inimgeograafiliste ning ajalooliste allikate andmeil. – Keskus–tagamaa–ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Center–Hinterland–Margin: Studies in the Formation of Settlement Hierarchy and Power Centres in Estonia. (Muinasaja teadus 11.) Toim Valter Lang. Tallinn–Tartu: Teaduste Akadeemia kirjastus, lk 169–232.

Niit, Ellen 2002. Keel. Häälikuline ülevaade. – Saaremaa. 1, Loodus, aeg, inimene. Toim Heino Kään. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 467–482.

Niit, Ellen 2004. Eesti keele piirkondlikud aktsendid. – VIRSU II. Suomi ja viro kohdekielinä. (Lähivertailuja 15. Suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja 24.) Toim Helena Sulkala, Heli Laanekask. Oulu: Oulun Yliopisto, lk 50–61.

Niit, Ellen 2007. Vowels in word-initial syllables in Muhu Estonian. – Linguistica Uralica, nr 4, lk 241–249.

Nolcken, Nicolai von 1873. Aabitsaraamatu sissejuhatus. Kuressaare: [Ch. Assafrey].

Näätänen, Risto; Lehtokoski, Anne; Lennes, Mietta; Cheour, Marie; Huotilainen, Minna; Iivonen, Antti; Vainio, Martti; Alku, Paavo; Ilmoniemi, Risto J.; Luuk, Aavo; Allik, Jüri; Sinkkonen, Janne; Alho, Kimmo 1997. Language-specific phoneme representations revealed by electric and magnetic brain responses. – Nature, nr 385, lk 432–434.
https://doi.org/10.1038/385432a0

Pae, Taavi 2018. Theodor Kaljo ja õ-hääliku piir Saaremaal. – Emakeele Seltsi aastaraamat 63 (2017). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 127–138.
https://doi.org/10.3176/esa63.06

Pae, Taavi 2021. Teekond õ/ö piiritähiseni Saaremaal. – Oma Keel, kd 42, nr 1, lk 3–8.

Pajusalu, Karl; Iva, Sulev; Teras, Pire 2003. Sissejuhatus. – Lõuna-Eesti häälikud II. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 27.) Toim K. Pajusalu, P. Teras. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 9–15.

Pall, Valdek 1987. Veel kord õ: eesti murded. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 405–415.

Parbus, Ülo 1967. Mitu ö-d on saarte murdes? – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 419–420.

Parve, Merike 2000. Võru lühikeste monoftongide akustikast. – Võru vokaalid I. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 13.) Toim Karl Pajusalu, M. Parve, Pire Teras, Sulev Iva. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 9–38.

Peegel, Juhan 1997. Minu ema keel. – Akadeemia, nr 3, lk 451–475.

Perli, Madis 2021. Talgutel said hoo sisse mõisakino ja Õ-keskus. – Tartu Postimees 14. X.

Peterson, Ernst 1907. Algharjutused eesti keele õigekirjutuse ja kirjaseadmise õppimiseks. Teine täiendatud trükk. Tallinn: [s. n.].

Piibli raamat 1889 = Piibli raamat, see on kõik Jumala sõna, mis pühad Jumala mehed, kes püha waimu läbi on juhatatud, Wana Seaduse raamatusse Ebrea keele, ja Uue Seaduse raamatusse Kreka keele on kirjutanud, aga mis Jumala armu läbi ka meie Eesti maa keele on üles pandud ja ühtteistkümnet korda trükki antud. Tallinn: [A. Mickwitz].

Piller, Ingrid 2003. Advertising as a site of language contact. – Annual Review of Applied Linguistics, kd 23, lk 170–183.
https://doi.org/10.1017/S0267190503000254

Pool, Jonathan 1979. Language planning and identity planning. – International Journal of the Sociology of Language, nr 20, lk 5–21.
https://doi.org/10.1515/ijsl.1979.20.5

Põld, Harald 1915. Eesti keeleõpetus. Hääle- ning sõnaõpetus. 1. jagu. Tallinn: G. Pihlakas.

Põldvee, Aivar 2010. Bengt Gottfried Forselius ja tähed. Täiendusi vana kirjaviisi ja uue õppeviisi mõistmiseks. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 331–352.

Päll, Peeter 2017. EKI keelekool: Vabadus! Wabadus? – Postimees. Arvamus, kultuur 10. VI.

Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

Rangøy, Øyvind 2020. Oled ikka veel see poiss. Põltsamaa: Seitse Sõlme.

Raudvassar, Liina 2007. Pastor Masing ja õ-täht. – Eesti Kirik 14. III.

Remes, Hannu 2015. Viron kielioppi. Helsinki: Finn Lectura.

Rootsmäe, Lemming 1987. Nakkushaigused surma põhjustena Eestis 1711–1850. Tallinn: Valgus.

Rosenplänter, Johann Heinrich 1813. Versuch bestimmte Regeln für die ehstnische Orthographie festzusetzen. – Beiträge zur genauern Kenntniss ehstnischen Sprache I, lk 107–123.

Rosenplänter, Johann Heinrich 1820. Kirjutusse-lehhed. Pärnu.

Rosenplänter, Johann Heinrich 1821. Vorschläge, die ehstnische Orthographie betreffend. – Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache XIII, lk 47–75.

Saaberk, Albert 1920. Tegeliku eesti foneetika alged. Tallinn: K./Ü. Rahvaülikool.

Saareste, Andrus 1922. Tegelikud õigekeelsuse määrused. Tartu: Eesti Kirjastuse Ühisuse Postimees kirjastus.

Saul, L. 1976. Maadevahe jõgi. – Kommunismiehitaja 24. VIII.

Sebba, Mark 2007. Spelling and Society: The Culture and Politics of Orthography around the World. Cambridge: Cambridge University Press.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511486739

Sebba, Mark 2012. Ortography as social action: Scripts, spelling, identity and power. – Ortography as Social Action: Scripts, Spelling, Identity and Power. Toim Alexandra Jaffe, Jannis Androutsopoulos, M. Sebba, Sally Johnson. Berlin: De Gruyter, lk 1–19.
https://doi.org/10.1515/9781614511038.1

Shohamy, Elena; Gorter, Durk 2009. Linguistic Landscape. Expanding the Scenery. New York–London: Routledge.
https://doi.org/10.4324/9780203930960

Sooväli, Helen 2004. Saaremaa Waltz. Landscape Imagery of Saaremaa Island in the 20^th Century. (Dissertationes geographicae Universitatis Tartuensis 21.) Tartu: Tartu University Press.

Spitzmüller, Jürgen 2012. Floating ideologies: Metamorphoses of graphic „Germanness”. – Ortography as Social Action: Scripts, Spelling, Identity and Power. Toim Alexandra Jaffe, Jannis Androutsopoulos, Mark Sebba, Sally Johnson. Berlin: De Gruyter, lk 255–288.
https://doi.org/10.1515/9781614511038.255

Strandberg, Janine A. E. 2020. “Nordic Cool” and writing system mimicry in globallinguistic landscapes. – Lingua, kd 232, artikkel 102783.
https://doi.org/10.1016/j.lingua.2019.102783

Taal, Kersti 2017. Eesti keele küsimus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kirjavahetuses. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2016, lk 30–46.

Tarvel, Enn 2007. Piiskopi- ja orduaeg 1227–1572. – Saaremaa. 2, Ajalugu, majandus, kultuur. Toim Kärt Jänes-Kapp, Enn Randma, Malle Soosaar. Tallinn: Koolibri, lk 77–142.

Tauli, Valter 1968. Keelekorralduse alused. Stockholm: Vaba Eesti.

Tender, Tõnu; Kasak, Enn 1995. Võru uuemad kirjaviisid ja Brown(e)’i liikumine. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 312–319.

Tender, Tõnu; Iva, Sulev (Jüvä Sullõv); Kasak, Enn 1996. Võru uuemad kirjaviisid ja Brown(e)’i liikumine. II. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 606–610.

Teras, Pire 2018. /õ/ häälduse varieerumine. – Emakeele Seltsi aastaraamat 63 (2017). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 221–239.
https://doi.org/10.3176/esa63.10

Valk, Heiki; Kriiska, Aivar; Matsin, Ave; Oras, Janika; Ormisson-Lahe, Anu; Pae, Taavi; Rahi-Tamm, Aigi; Remmel, Mari-Ann 2021. Päranditurism Eestis: potentsiaal ja arenguvõimalused. RITA 4: TAI poliitika seire. Lõpparuanne.
https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/03/Paranditurism-Eestis.pdf

Vasar, Juhan 1931. Soome asustusest Eestis XVII sajandi keskel. – Eesti Kirjandus, nr 11, lk 549–567; nr 12, lk 639–652.

Velsker, Mart 2001. Y eesti kirjanduses. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–86.

Veski, Johannes Voldemar 1936. Tähtede järjekord eesti alfabeedis. – Eesti Keel, nr 1, lk 20–22.

Viitso, Tiit-Rein 1978. Läänemeresoome esimese silbi õ ajalugu. – Eesti keele grammatika küsimusi. (Keel ja struktuur 10.) Toim Huno Rätsep. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 81–116.

Viitso, Tiit-Rein 2003. Rise and development of the Estonian language. – Linguistica Uralica, nr 1, lk 130−230.

Viitso, Tiit-Rein 2008. Kommentaare Paul Ariste doktoriväitekirjale Hiiumaa eesti murrete foneetikast. – T-R. Viitso, Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Koost, toim Karl Pajusalu, Urmas Sutrop, Pire Teras. Tartu–Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 99–111.

Vinni, Raul 2012. Ö-probleem võttis tuurid üles. – Saarte Hääl 10. VIII.

Viru-Nigula kauplus vahetas omanikku 2009. – Virumaa Teataja 13. V.

Viru-Nigula stiiliraamat = Viru-Nigula vald. Stiiliraamat. https://viru-nigula.ee/documents/7609076/7964213/Viru-Nigula+vald_stiiliraamat.pdf/ddb96dca-8d62-4261-bde1-08a2c783fc87

Väike-Õismäe majale maalitakse veel üks Õ-tähega seinapilt 2020. https://www.tallinn.ee/est/haabersti/Uudis-Vaike-Oismae-majale-maalitakse-veel-uks-O-tahega-seinapilt

Wiedemann, Ferdinand Johann 2011 [1875]. Eesti keele grammatika. Tlk Heli Laanekask, toim Ellen Niit. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.

Wiik, Kalevi 1986. Viron õ. (Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 30.) Turku: Turun yliopisto.

Õismäe majale maalitakse Õ-tähega seinapilt 2019.
https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Oismae-majale-maalitakse-O-tahega-seinapilt