Keywords: sociolinguistics, intergenerational transmission, language shift, language attitudes, South Estonian, Võro, Seto
This article approaches the endangerment status of Võro and Seto from two main aspects: intergenerational language transmission and language teaching in schools. Despite the revitalisation efforts for Võro and Seto beginning 35 years ago, their overall situation has not seen significant improvement. Currently, there are very few children growing up in a Võro/Seto speaking home.
In our survey, we focused on the mechanisms of intergenerational language transmission. This included identifying from whom different generations acquired their Võro/Seto proficiency and how many have passed the language on to their children. We also investigated experiences and attitudes towards learning the Võro/Seto language in schools. A total of 660 individuals with Võro/Seto roots responded to the survey.
The results indicate a steady language shift from Võro/Seto to Estonian since the 1960s. Võro and Seto have been relegated to the status of “granny languages”, with inconsistent usage resulting in partial acquisition and insufficient transmission to the next generation. Consequently, the role of kindergartens and schools in language learning is becoming increasingly important. However, current efforts have not been adequate to ensure sufficient proficiency among learners.
Commentary on the survey revealed that the Võro/Seto language shift is mainly driven by a widespread negative attitude towards local languages, favouring the use of Standard Estonian. The shift to Estonian is for the most part a voluntary process, motivated by the speakers’ perceived inferiority (stemming from low prestige and limited domains of use for Võro/Seto) and a wish to provide a better future for their children. Reversing this process without state support is very difficult. Nonetheless, the majority of respondents expressed a need to protect the Võro/Seto language and supported its teaching in schools.
Liina Lindström (b. 1973), PhD, University of Tartu, Professor of Modern Estonian Language (Jakobi 2, 51005 Tartu), liina.lindstrom@ut.ee
Maarja-Liisa Pilvik (b. 1989), PhD, University of Tartu, Research Fellow in Estonian Language (Jakobi 2, 51005 Tartu), maarja-liisa.pilvik@ut.ee
Helen Plado (b. 1981), PhD, University of Tartu, Research Fellow in Estonian Language; Võru Institute, Researcher (Jakobi 2, 51005 Tartu), helen.plado@ut.ee
Triin Todesk (b. 1988), PhD, University of Tartu, Research Fellow in South Estonian Varieties (Jakobi 2, 51005 Tartu), triin.todesk@ut.ee
References
VEEBIVARAD
ELP = Endangered Language Project. https://www.endangeredlanguages.com/
Perepis 2010 = Итоги всероссийской переписи населения 2010. Т. 4. Национальный состав и владение языками, гражданство. https://rosstat.gov.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/vol4pdf-m.html
Perepis 2020 = Итоги всероссийской переписи населения 2020. Т. 5. Национальный состав и владение языками. https://rosstat.gov.ru/vpn/2020/Tom5_Nacionalnyj_sostav_i_vladenie_yazykami
KIRJANDUS
I Võrokõisi Kongressi otsus võro keele õiguisist, võrokiilsest haridusõst, meediäst, kultuurist ja võro keele avaligust pruukmisõst. https://vorokongress.ee/wp-content/uploads/2023/04/Keele-otsus.pdf
Allas, Tiia 2022. Miks ja kuidas õpetada kohta? Kultuurilise identiteedi kujundamine võru keele ja kirjanduse õpetamise kaudu Vana-Võrumaa üldhariduskoolides. Magistritöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/89384
Allikas, Õ. 1969. Sõnad õpetavad, eeskujud tõmbavad kaasa. – Koit 24. IV, lk 3.
Belew, Anna; Simpson, Sean 2018. The status of the world’s endangered languages. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim Kenneth L. Rehg, Lyle Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 20–47. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.4
Brown, Kara D. 2005. Võro keele ja kultuuri tund kooli ja õpetajate elus. – Piirikultuuriq ja -keeleq. Piirikultuurid ja -keeled. (Võro Instituudi toimõndusõq 17.) Toim Karl Pajusalu, Jan Rahman. Võro: Võro Instituut’, lk 56–66.
Campbell, Lyle; Rehg, Kenneth L. 2018. Introduction: Endangered languages. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim K. L. Rehg, L. Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 1–18. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.3
Cohen, Jacob 1988. Statistical Power Analysis for the Behavioral Sciences. 2. tr. New York–London: Lawrence Erlbaum Associates.
Ederberg, Friedrich 1913. Rikutud Eesti keelest. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 466–471.
Eesti keele arengukava 2021–2035. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-09/htm_eesti_keele_arengukava_2020_a4_web.pdf
Ehala, Martin 2006. Keelevahetuse pööramisvõimalusi võru keelealal. – Mitmõkeelisüs ja keelevaihtus õdagumeresoomõ maiõ pääl. Mitmekeelsus ja keelevahetus läänemeresoome piirkonnas. (Võro Instituudi toimõndusõq 18.) Toim Helen Koks, Jan Rahman. Võro: Võro Instituut’, lk 11–26.
Eichenbaum, Külli; Koreinik, Kadri 2008. Kuis eläs mulgi, saarõ ja võro kiil? Kohakeelte seisundiuuring Mulgimaal, Saaremaal ja Võrumaal. (Võro Instituudi toimõndusõq 21.) Võro: Võro Instituut.
Eichenbaum, Külli; Pajusalu, Karl 2001. Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 483–489.
EKN 2022 = Eesti keelenõukogu koosoleku otsusprotokoll (15.11.2022). https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-11/Eesti%20Keelenõukogu%20koosoleku%20otsusprotokoll%20%2815.11.2022%29.pdf
Fishman, Joshua A. 1991. Reversing Language Shift: Theoretical and Empirical Foundations of Assistance to Threatened Languages. Clevedon: Multilingual Matters.
Iva, Sulev 2007. Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 20.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Iva, Sulev 2023. Võru keelest võrokeste kongressi taustal. – Sirp 2. VI, lk 18.
Kalkun, Andreas; Oras, Janika 2014. Seto singing tradition in Siberia: Songs and ‘non-songs’. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 58, lk 149–186. https://doi.org/10.7592/FEJF2014.58.kalkun_oras
Kallio, Petri 2014. The diversification of Proto-Finnic. – Fibula, fabula, fact: The Viking Age in Finland. (Studia Fennica. Historica 18.) Toim Joonas Ahola, Frog, Clive Tolley. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 155–168.
Kasik, Reet 2022. Keelekorraldus Nõukogude Eestis. (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole.) – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 1093–1103. https://doi.org/10.54013/kk780a2
Kask, Arnold 1984. Eesti murded ja kirjakeel. Tallinn: Valgus.
Keeleseadus. RT I, 18.03.2011, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001
Kook, Urmet 2023. Ettepanek: seto ja võro keelt võiks saada märkida registritesse emakeelena. – ERR. https://www.err.ee/1608986750
Koreinik, Kadri 2011. The Võru language in Estonia: An Overview of a Language in Context. (Working Papers in European Language Diversity 4.) Mainz–Helsinki–Wien–Tartu–Mariehamn–Oulu–Maribor: ELDIA. https://phaidra.univie.ac.at/download/o:102999
Koreinik, Kadri 2015a. Võru keel: ELDIA uuringu lühikokkuvõte. Tartu: Tartu Ülikool.
Koreinik, Kadri 2015b. Setu keel: ELDIA uuringu lühikokkuvõte. Tartu: Tartu Ülikool.
Krauss, Michael 1992. The world’s languages in crisis. – Language, kd 68, nr 1, lk 4–10. https://doi.org/10.1353/lan.1992.0075
Krauss, Michael 2007. Classification and terminology for degrees of language endangerment. – Language Diversity Endangered. (Trends in Linguistics. Studies and Monographs 181.) Toim Matthias Brenzinger. Berlin: Mouton de Gruyter, lk 1–8. https://doi.org/10.1515/9783110197129.1
Kuuba, Rainer 2023. Midä näütäse 2011. ja 2021. a rahva ülelugõmisõ võrokõisi rändäise kotsilõ. – Ettekanne. Põlidsõq ja rändäjäq, olõjaq ja tulõjaq, läbikäümine ja mõotusõq. Võro, Võro Instituut 27.–28. rehekuu 2023. https://www.youtube.com/watch?v=pdWUU-XxcHE&ab_channel=V%C3%B5roInstituut
Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikool Kirjastus.
Lee, Nala H.; Van Way, John R. 2018. Assessing degrees of language endangerment. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim Kenneth L. Rehg, Lyle Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 47–65. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.5
Lewis, Paul M.; Simons, Gary F. 2010. Assessing endangerment: Expanding Fishman’s GIDS. – Revue Romaine de Linguistique, kd 55, nr 2, lk 103–120.
Lindström, Liina; Risberg, Lydia; Plado, Helen 2023. Language ideologies and beliefs about language in Estonia and Estonian language planning. – ESUKA–JEFUL, kd 14, nr 1, lk 7–48. https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.01
Lindström Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Plado, Helen; Todesk, Triin 2024. Võro ja seto keelevahetuse küsitluse andmed. Open Science Framework. https://osf.io/qn9c8/
Lõbu, Terje 2005. Regionaalsete joonte ühtlustamise katsed 1920.–1930. aastail Võrumaa hariduselu näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/541
Lõuna, Kalle 2003. Petserimaa. Petserimaa integreerimine Eesti Vabariiki 1920–1940. (Loodus, aeg, inimene.) Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Manakov jt 2011 = Андрей Манаков, Наталья Теренина, Юлия Колпакова, Сергей Евдокимов, Карина Потапова, Oтчёт по итогам социально-демографического исследования сету печорского района летом 2011 года. Псков. http://ematf.pskgu.ru/projects/pgu/storage/SETU/text/setomaa_otchet%202012.pdf
Org, Ervin; Reiman, Nele; Uind, Katrin; Velsker, Eva; Pajusalu, Karl 1994. Vastseliina Sute küla elanike murdepruugist ja keelehoiakutest. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 203–209.
Pajusalu, Karl 1997. Keskse perifeeria mõjust eesti keele tekkeloos. – Pühendusteos Huno Rätsepale. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 8.) Toim Mati Erelt, Meeli Sedrik, Ellen Uuspõld. Tartu, lk 167–183.
Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri 2009. Eesti murded ja kohanimed. 2., täiendatud tr. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Pajusalu, Karl; Koreinik, Kadri; Rahman, Jan 2000. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis. – A kiilt rahvas kynõlõs: võrokeste keelest, kommetest, identiteedist. (Võro Instituudi toimõndusõq 8.) Toim K. Koreinik, J. Rahman. Võro: Võro Instituut, lk 13–37.
Plado, Helen 2022. Rahvakeelsus XX sajandi alguskümnendite Eesti keelekorralduses. (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole.) – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 1075–1092. https://doi.org/10.54013/kk780a1
Prillop, Külli; Pajusalu, Karl; Saar, Eva; Soosaar, Sven-Erik; Viitso, Tiit-Rein 2020. Eesti keele ajalugu. (Eesti keele varamu VI.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Põlisrahvana määratlemisest. XII Seto Kongress. Otsus. https://www.setomaa.ee/kogukond/docs/file/skvk/XIISeto-Kongressi-otsus7_polisrahvana-maaratlemisest.pdf
Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.
REL 2021 = 2021. aasta loenduse valikuuringu metoodika kirjeldus. Eesti Statistika. https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-11/Loenduse%20valikuuringu%20metoodika%20raport.pdf
Riigi Statistika Keskbüroo 1924 = 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Résultats du recensement de 1922 pour toute la République. Vihk I: Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo.
Saar, Hipp 2022. „Kas ahju taha või prügimäele?” Murdeteemaline arutelu 1969. aasta Põlva ajalehes Koit ja selle järelkajad. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 142–148.
Sammallahti, Pekka 1977. Suomalaisten esihistorian kysymyksiä. – Virittäjä, kd 81, nr 2, lk 119–136.
Seto keele arõnguplaan. Seto Instituut, 2022. https://www.setoinstituut.ee/seto-keele-aronguplaan/
Skutnabb-Kangas, Tove 1996. Language and self-determination. – Self-Determination. Toim Donald Clark, Robert Williamson. London: Palgrave Macmillan, lk 124–140. https://doi.org/10.1007/978-1-349-24918-3_7
Thomason, Sarah G. 2015. Endangered Languages: An Introduction. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139033817
UNESCO 2003 = Ad Hoc Expert Group on Endangered Languages, Language Vitality and Endangerment. Document adopted by the International Expert Meeting on UNESCO Programme Safeguarding of Endangered Languages. Paris, 10–12 March 2003. CLT/CEI/DCE/ELP/PI/2003/1. https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000183699
Van Rooy, Raf 2020. Language or Dialect? The History of a Conceptual Pair. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oso/9780198845713.001.0001
Viikberg, Jüri 2021. Emakeele Selts ja murdekogumine. – Emakeele Selts 1920–2020. Koost Jüri Valge. Tallinn: Emakeele Selts, lk 349−369.
Viitso, Tiit-Rein 1985. Criteria for classifying dialects of Baltic Finnish languages. – Dialectologia Uralica: Materialien des ersten Internationalen Symposions zur Dialektologie der uralischen Sprachen, 4.–7. September 1984 in Hamburg. (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 20.) Toim Wolfgang Veenker. Wiesbaden: Harrassowitz, lk 89–96.
Wichmann, Søren 2020. How to distinguish languages and dialects. – Computational Linguistics, kd 45, nr 4, lk 823–831. https://doi.org/10.1162/coli_a_00366
