• 4. detsembril toimunud Õpetatud Eesti Seltsi koosolek Tartus oli pühendatud Lydia Koidula 170. sünniaastapäevale. Pille-Riin Larm esines ettekandega „Lydia Koidula retseptsioon ja müüdi kujunemine”, milles ta kirjeldas Koidula pärandi ja isiku uurimise praegust seisu. Peale uurijaid seni intrigeerinud teemade viitas esineja ka neile, mis alles avastamist või mõtestamist ootavad.
• 6. detsembril toimus Tartus tekstiuurijate traditsiooniline aastalõpukonverents „Tekstipäev 2013”, kus Tallinna ja Tartu ülikooli teadlased esitasid oma uusimaid uurimistulemusi. Ettekanded pidasid Katrin Aava (TLÜ, „Helkurita ülekäigurada ületanud jalakäija hukkus sündmuskohal. Liiklusõnnetustes osalejate konstrueerimine 2013. aasta pressiteadetes”), Riina Reinsalu (TÜ, „Viitamine iseendale teadustekstis”), Tiina Alekõrs (TÜ, „Deskriptiivsete verbide tähenduskategooriad ajaleheuudistes”), Krista Kerge, Halliki Põlda (TLÜ, „Õpilase areng ja kirjutiste keel”), Reet Kasik (TÜ, „Analüütiline ja sünteetiline väljendus tekstiprotsessis”), Kadri Sõrmus (TÜ, „Emakeeleõppija korpus”), Maigi Vija (TÜ, „Riigieksamikirjandite intertekstuaalsusest”), Kersti Lepajõe (TÜ, „Õppekavade vähendamisest huvitava koolini ehk haridusministri ideede kajastusi meedias”) ja Helin Puksand (TLÜ, „PISA 2012 õpilaste lugemisoskusest”).
• 6. detsembril korraldas Tartu Ülikooli ajaloo muuseum aastakonverentsi „Keelevahetus ülikoolis – probleem või võimalus”, mis keskendus kõrghariduse õppekeelega seonduvatele küsimustele. Ettekanded eesti ja naabermaade asjatundjatelt käsitlesid keelevahetusega seotud probleemideringi alates ladinakeelse ühtse Euroopa ülikooliruumi mõranemisest kuni tänapäevani. Esinesid Birute Klaas-Lang (TÜ, Helsingi Ülikool), Andris Sne (Läti Ülikool), Jevgeni Petrov (Peterburi Ülikool), German Dutšenko (Nevski Keele ja Kultuuri Instituut, Peterburi), Josep Soler-Carbonell (TÜ, TLÜ), Kersti Taal (TÜ raamatukogu) ning Ülle Tensing, Virve Vihman, Olaf Mertelsman, Kaidi Kriisa, Ludmila Dubjeva, Toomas Anepaio, Jaan Kasmel, Tiiu Kasmel ja Ilmar Vaaro (kõik TÜ-st).
• 7. detsembril tähistati Tartus luuletajatest-tõlkijatest kirjanikepaari Kersti Merilaasi ja August Sanga 100. sünniaastapäeva. Ajakirjade Keel ja Kirjanduse ning Looming korraldusel Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud kirjandusloolisel konverentsil astusid ettekannetega üles Kajar Pruul („Arbujalikkusest”), Mart Velsker („Mida mõelda arbujalikkusest?”), Paul-Eerik Rummo („…ja nii pagana raske teha / on tõeliselt mõtteta värsse”), Katre Talviste („Luuletusi ütlemata asjust ja käimata teedest”), Märt Väljataga („August Sanga masohhism”) ja Jaan Kaplinski („Mõjutusi ja mälestusi”). Uhiuusi laule Merilaasi ja Sanga sõnadele esitas ansambel Verbarium (Liina Saar, Aleksandra Kremenetski, Virgo Sillamaa ja Mingo Rajandi). Esitleti Kersti Merilaasi ja August Sanga bibliograafiaid ning avati temaatiline näitus.
• 10. detsembril toimus Tallinna Ülikoolis rahvusvaheliselt tunnustatud fennougristi ja keeleteadlase ning mordva (ersa ja mokša) keelte uurija Valdek Palli mälestusõhtu, avati ka näitus. Valdek Palli meenutasid eesti keeleteadlased ja endised soome-ugri tudengid Mordvamaalt ja Marimaalt.
• 12. detsembril korraldasid Eesti Rahvaluule Arhiiv ning Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond Järvamaal Sargvere mõisas seminari „Muinasjutud ja kohapärimus tahavaatepeeglis”. Ettekannetega esinesid Moon Meier („Sargvere mõisast ja muuseumist: mõtted, nägemused, unistused”), Valdo Valper („Kohapärimus ja Koeru”), Mare Kalda („Aardejutud kohaseostes Järvamaal”), Risto Järv („Linda kivist Lilla Daamini. Pärimus Tallinna ja Tartu vahel”), Mall Hiiemäe („Jutustamisest mina-vormis”), Inge Annom („Tõlke- ja tähendusprobleeme imemuinasjutuantoloogia teises köites”), Kärri Toomeos-Orglaan („Peeglike, peeglike seina peal – muinasjutuallusioonid ajakirjanduses”).
• 13. detsembril toimus Tartus Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents „Religioon, inimene, konflikt”. Esinesid Ester Oras, Merili Metsvahi, Art Leete, Reet Hiiemäe, Laur Järv, Margus Ott, Tiina Sepp, Brent C. Augustus ja Davide Ermacora.
• 16. detsembril peeti Eesti Keele Instituudi talvekonverentsi. Instituudi töötajad tutvustasid oma käsilolevaid töid 2013. aasta lõpu seisuga. Teemadest käsitleti saksa juurtega külanimesid Eestis, emotsionaalseid kontakte indoeurooplastega, soostereotüüpide avaldumist kollokatsioonides, morfoanalüsaatoreid väikestele uurali keeltele, sõnavarapädevuse mõõtmist, värvisõna beež kasutust, variatiivsust kõnes ja kõnesünteesis jpm.
• 17. detsembril esitleti Eesti keele Instituudis uut eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2013. Avasõnad lausus Urmas Sutrop. Lühikese tutvustava sõnavõtuga esines ÕS-i toimetaja Maire Raadik. Tänati ka sõnaraamatu koostajaid Tiiu Ereltit, Tiina Leemetsa ja Sirje Mäearu.
• 17.–18. detsembril korraldas Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut konverentsi „Teoreetiline keeleteadus Eestis IV”. Peaesinejaks oli Yorki Ülikooli professor Marilyn Vihman avaettekandega „The role of production in infant word learning”. Esimesel päeval peeti kuus ettekannet: Anna Verschik kontaktlingvistikast, Reili Argus lapsekeeleuurimise teooriatest, Reili Argus, Airi Kapanen, Andra Kütt, Sirli Parm, Kadri Suurmäe, Anne Tamm evidentsiaali funktsioonist täiskasvanute ja laste seas, Renate Pajusalu ebaviisakusest, Anastassia Zabrodskaja konvergentsist, Arvi Tavast võrdles eristava õppimise mudeleid. Päeva lõpetasid neli terminoloogia töötuba teemal „Viitamine või referents?”, „Sotsiolingvistika ja lastekeel”, „Kognitiivne lingvistika” ja „Tõlkimisprotsessi uurimine”. Teise konverentsipäeva kavas oli kaksteist ettekannet, mis keskendusid keeleteooriate eri tahkudele: Erkki Luuk kõneles teooriaülesest vaatest teoreetilisele keeleteadusele, Martin Aher („Miners puzzle in Suppositional Inquisitive Semantics”), Pärtel Lippus teooriast eesti foneetikas, Haldur Õim keeleteadusliku ja arvutilingvistilise keeleteooria kokkupuutest, Kadri Muischnek, Riin Kirt arvudest keeleteaduse tulevikus, Heiki-Jaan Kaalep tekstikorpuse valimisest teooria aluseks, Liina Lindström, Kristel Uiboaed murdesüntaksi uurimise võimalustest, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Külli Habicht lause vasakust ja paremast perifeeriast, Liina Lindström, Reeli Torn-Leesik, Virve-Anneli Vihman subjekti mõistest, Jane Klavan mudeldamisest, Ilona Tragel tähenduse peast kättesaamisest, Ann Veismann korpuspõhise semantika võimalustest.
• 17.–18. detsembrini toimus Kirjandusmuuseumis 57. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents „Transmediaalsed siirded”. Esimese ettekande pidas Janika Kronberg, kes kõneles Eesti Kirjandusmuuseumi tegemistest aastal 2013. Üles astusid Toomas Kiho („Eesti Linnarahva muuseum ja Jaan Tõnissoni osa selles”), Katrin Saks („Sissejuhatus teemasse”), Aune Unt („Sirp ristmeedia meelevallas”), Indrek Hargla („Kirjanik kui kratt”), Mare Kõiva, Andres Kuperjanov („Transmediaalsed hiiunarratiivid”), Mari Laaniste („Korrutamise kultuur”), Siim Sorokin („Sidusad karakterikavatsused, ebausutavad lood? Kollektiivselt esilduv mõtlemisest mõtlemine teleseriaali „Breaking Bad” internetiretseptsioonis”), Anneli Saro („Film kirjanduse populariseerija, interpreteerija ja kanoniseerijana”), Külliki Kuusk („Tondid, pillipuhujad ja palverändurid ehk mis on vabaduse hind? Ühest Uku Masingu suurest müüdist”), Risto Järv („Vanarahva muinasjutud reklaamikunstis”), Marju Kõivupuu („Harglast, ristipuudest ja Vaigutajast ehk kes tegelikult mängib täringuid? „Süvahavva” näitel”), Katre Kikas („Rahvajutust ajalugu otsimas. Muinasjutt Rahurikkujast, Siniussist ja Truuvaarist 1890. aasta ajakirjanduses”) ja Maarja Lõhmus („See oli nali!”).
• 19. detsembril peeti UTKK seminar „Eksistentsiaalsest ja kultuurilisest enesepoiesest”. Aare Pilv võttis kokku oma erinevaid uurimislõike ühendava teoreetilise üldraamistiku, mis puudutab seda, kuidas fiktsionaalne/figuraalne tekstiloome osaleb eneseidentiteedi loomises ja ümbertöötamises.
