1958. aastal asutatud Keele ja Kirjanduse aastakäiku mahub ligi 1000 lehekülge kirjutisi lingvistikast, kirjandusteadusest, folkloristikast, aja- ja kultuuriloost. Aastas ilmub kaksteist numbrit, kuid mõned neist on koondatud temaatilisteks topeltnumbriteks.

Eesti filoloogia mis tahes eriala õppijale või filoloogias juba tegutsejale on Keel ja Kirjandus esmase informatsiooni allikas. Seega − on võimatu olla eesti filoloog või ajaloolane Keelt ja Kirjandust lugemata. Tudengile on ajakiri konspekti laiendiks või diskussioonikanaliks. Lisaks teaduskirjutistele avaldab ajakiri ka esseistikat, arvustusi ja ringvaateid filoloogiailmas toimuvast.

Ajakiri kuulub avatud juurdepääsuga teadusajakirjade registrisse Directory of Open Access Journals (DOAJ), Euroopa Teadusfondi ja Norra Teadusandmete Keskuse registrisse ERIH PLUS, andmebaasidesse Linguistics & Language Behavior Abstracts (LLBA, ProQuest), MLA International Bibliography (Modern Language Association), Scopus (Elsevier) ja Ulrich’s Periodicals Directory, digitaalarhiividesse CEEOL (Central and Eastern European Online Library) ja DIGAR (Eesti Rahvusraamatukogu) ning Alalise Rahvusvahelise Lingvistide Komitee valikbibliograafiasse „Linguistic Bibliography”.

Eesti Teadusportaali (ETIS) publikatsioonide klassifikatsioonis vastavad Keele ja Kirjanduse retsenseeritud artiklid tasemele 1.1 (“Teadusartiklid, mis on kajastatud … andmebaasis Scopus”). Vt Scopus Journal Title List.

Keele ja Kirjanduse artiklid on avatud juurdepääsuga (OA, open access). Kaastöö autor säilitab kõik autoriõigused ja annab ajakirjale teksti esmaavaldamise õiguse. Artiklid avaldatakse Creative Commonsi litsentsi alusel, mis lubab teost kopeerida, levitada, esitada ja üldsusele suunata tingimusel, et viidatakse autorile, teost ei kasutata ärilistel eesmärkidel ja järgitakse tuletatud teoste keeldu (CC BY-NC-ND 4.0).

Keele ja Kirjanduse toimetus järgib COPE-i (Committee on Publication Ethics) kirjastamiseetika printsiipe, vt http://publicationethics.org/resources/code-conduct.

Ajakiri ilmub Eesti riigi (kultuuriministeeriumi) toel.

Ilmunud on neli köidet koondregistreid (I: 1958−1967, II: 1968−1977, III: 1978−1987, IV: 1988−1997). Koondregistrid 1988–1997 ja 1998–2006 on avaldatud elektrooniliselt, vt vasakul rubriiki Arhiiv.

Aastatel 1994–2006 ilmus viis annet “Keele ja Kirjanduse raamatusarja”:

    1. Felix Oinas, „Surematu Kalevipoeg ja teisi esseid”. Tallinn, 1994
    2. Ülo Toomsalu, „Setu verbi grammatika ja sõnastikud”. Tallinn, 1995
    3. Felix Oinas, „Tuul heidab magama ja teisi esseid”. Tallinn, 1999
    4. Aristoteles, „Luulekunstist (Poeetika)”. Tallinn, 2003
    5. Mari Tarvas, „Ivar Ivaski personaalbibliograafia”. Tallinn, 2006

Ajakiri korraldab oma suunitlusega haakuvaid konverentse, millest esimene toimus 2016. aastal pealkirja all „Filoloogia lagunemine”.

Copyright © Keel ja Kirjandus  •  ISSN 0131-1441  •  e-ISSN 2346-6014 • Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu ajakiri  •  SA Kultuurileht