5. aprillil toimus Tartus keldi rahvapärimuse seminar. Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ning Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi- ja müüdiuuringute töörühma ühisel seminaril esines Anna Muradova („Breton Christmas and other holidays in Ekaterina Balobanova’s traveler’s notes”).
9.–10. aprillil peeti Narva hotellis Inger hübriidvormis IX Agricola päeva konverents. Narvas on soome keele päeva ehk Agricola päeva peetud esimese soomekeelse aabitsa ja katekismuse autori, Uue Testamendi tõlkija Mikael Agricola surmapäeval, 9. aprillil alates 2013. aastast. Seekord oli osalejaid 30, pärit olid nad Venemaalt (Petroskoist, Peterburist, Moskvast, Iževskist, Hantõ-Mansiiskist, Sõktõvkarist, Permist), Gruusiast ja Ungarist. Eestit esindasid Elvira Küün, Piret Norvik, Mart Rannut, Jaan Bärenson. Konverentsi avas selle korraldaja Szilárd Tibor Tóth (Narva Kolledž) ettekandega „Narva kui läänemeresoome linn”. Plenaarettekannetega esinesid Irma Mullonen (Petroskoi, „Paikannimet äänisvepsäläisen alueen asuttamisen merkkinä”), Annekatrin Kaivapalu (Joensuu, „Lähisukukielten keskinäisestä ymmärtämisestä: tutkimustuloksia ja tulevaisuuden näkymiä”) ja Natalia Kuznetsova (Peterburi / Milano, „Phonological, lexical, syntactic features of manuscripts by Nikolai D. Põder in the Lower Luga dialect of Ingrian (Rosona river valley)”). Sektsioone oli viis: keelepoliitika ja sotsiolingvistika; kirjandusteadus; folkloristika; kirjakeele ajalugu; leksikoloogia, etümoloogia ja grammatika.
12. aprillil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis etniliste naljade seminar. Folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse seminaril esines doktorant Guillem Castañar. 1970. aastatel kujunesid Nõukogude Liidus etniliste naljade tegelasteks millegipärast tšuktšid. Castañar on uurinud niisuguseid anekdoote Eesti Rahvaluule Arhiivi kogutud andmete põhjal.
13. aprillil pidas Maarja Vaino veebi vahendusel ettekande „Tantsib huntidega. Loomad ja linnud Mati Undi loomingus”. Ettekanne oli osa loengusarjast „Unditund”, mis avab inimesi, kontekste ja tekste, millel oli oluline osa Mati Undi maailmas.
21.–22. aprillil toimus noorte kultuuriuurijate veebikonverents „Noorte hääled”. Kultuurinähtuste uurimisega tegelevad noorteadlased, tudengid ja gümnaasiumiõpilased arutlesid traditsioonilise ja digitaalse ühiskonna kultuuriliste eripärade ning kokkupuutepunktide üle. Kristin Kuutma pidas plenaarettekande „A pilgrim’s progress: A disciplinary journey inside/outside academia”. Esimesel sessioonil „Folkloori teine elu” esinesid Mathilda Matjus (Miina Härma Gümnaasium, „Kultuurmaastikud ja etnograafilised tähtpäevad Andrus Kivirähki romaanis „Rehepapp””), Karmen-Eliise Kiidron (TÜ, „Poliitiline folkloor eestlaste argielus Leelo Tungla romaani „Seltsimees laps” näitel”), Katrin Villems (TÜ, „Folkloori teine elu Disney filmides: eesti rahvapärase muinasjutu „Tuhkatriinu” (ATU 510A) arhiivitekstide ja Disney animafilmi võrdlus”). Teisel sessioonil „Digitaliseerimine ja tänapäeva kultuur” astusid üles Irina Siseykina (TÜ, „Overview of the Estonian-Russian translation flows since 1991”), Rok Mrvič (Sloveenia etnoloogia instituut, „Slovenian short folklore forms: An insight into new research”), Chahal Garg (TÜ, „Crafting digital”). Sessioonil „Kogemuse vahendamine” esinesid Hildegard Reimann (TÜ, „Folkloristlik joonistus – alternatiivne viis kogeda ja kirjeldada?”), Laura Aurora Vahtra (Tartu Waldorfgümnaasium, „Meie mets”) ja Saara Mildeberg (TLÜ, „Seiklusmaa 2020: turistipilk tööstusmaastikele”). Teisel konverentsipäeval oli samuti kolm sessiooni. Pealkirja „Gender, nationalism and community building” all esinesid Martin Beek (TÜ, „Collective cycling: Materials, competences, meanings”), Manpreet Kaur (TÜ, „Rediscovering matrilineage: A comparative analysis into the gendered side of Manipur”) ja Malay Bera (Ashoka ülikool, India, „Allegorizing the (nation) mother: Revisiting Indian nationalist movement through Bengali wonder tales”). Teise sessiooni „Sugu, sport ja tervis” esinejad olid Danila Rygovskiy (TÜ, „Sooline leping ja traditsioonilisus vene vanausuliste külades Siberis”), Arabella Antons (Tartu Mart Reiniku Kool, „„Küllalt naiste rikkumisest võistlusspordiga”. Eesti naiste sport 1920–1940”), Agnes Lea (TÜ, „Tervisekäitumise motiivid ja rahvapärased arusaamad koroonapandeemiast võrdluses katkuepideemiaga”). Haridusteemalisel ümarlaual „Kultuuriuurija kujunemine: kust tulevad ja kuhu lähevad (noored) teadlased?” osalesid Ester Bardone, Elo-Hanna Seljamaa, Keiu Telve, Ergo-Hart Västrik, vestlust juhtis Mari Sarv. Kolmandal sessioonil „Between nature and culture” esinesid Valentina Drianitchkina, Agnia Andrejeva (Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, „Zoomorphisms in the Russian, Estonian and Chinese languages and the development of a thematic application”), Michele Tita (TÜ, „The wild man and the nature-culture divide”) ja Erfan Fatehi (TÜ, „Directions of biological anthropology in the 21st century”).
22. aprillil toimus Tallinna Ülikoolis seminar „Approaches to early and youth multilingualism”. Seminaril käsitleti varajase ja noorte mitmekeelsuse kontaktlingvistilisi ja kognitiivseid aspekte. Esinejaid oli Austriast, Leedust, Hollandist, Suurbritanniast, USA-st. Tallinna Ülikooli teadlastest osalesid Anna Verschik, Reili Argus, Piret Baird, Andra Kütt ja Helin Kask.
23. aprillil korraldati Eesti Rahva Muuseumis vestlusring „Kultuuriline ja geneetiline pärilikkus meis ja meie ümber”. Geenide ja kultuuri mõju inimese kujunemisele on üks teaduses enim vaidlusi tekitanud teema, mis innustab mõtlema meie asukoha üle soome-ugri ning teisalt indoeuroopa keele- ja kultuuriruumide piirimail. Kas või kuidas võiks näha seoseid meie geneetilise pärandi ning nii arhailise pärandkultuuri kui ka praegusel hetkel sündiva kunstiloomingu vahel? Vestlusringis osalesid Art Leete, Janika Oras, Madis Arukask ja Kristiina Tambets, vestlust juhtis Märt-Matis Lill.
23. aprillil peeti Eesti Kirjandusmuuseumis seminar erootikast udmurdi kultuuris. Venekeelse ettekande pidasid Nikolai Anissimov ja Galina Gluhhov. Seksuaalsus ja erootika kuuluvad Udmurdimaal endiselt delikaatsesse, intiimsesse, isegi tabude sfääri. Traditsioonilises folklooris on tajutud kõnealust valdkonda koomilises ning groteskses võtmes.
26. aprillil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis konverents „Jüripäev on suvetooja”. Tegemist oli sarja „Keelest meeleni” kaheksanda sündmusega, mis oli pühendatud EKM-i folkloristika osakonna vanemteaduri ja Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuhi Piret Voolaiu 50. sünnipäevale. Esinesid Władysław Chłopicki („Krakow graffiti: Local and glocal”), Saša Babič („There is no place like home: Place in Slovenian paremiological units”), Liisa Granbom-Herranen („What comes with singing, it goes with whistling”), Anastasiya Fiadotava („„So much for Yuri’s Day, Granny”: From ritual to a proverb and jokes”), Mare Kõiva („Magusad (väikesed) sõnad”), Astrid Tuisk („Kasvamine tüdrukuna. Littlest Pet Shopi mänguloomakeste videod Youtube’i keskkonnas”), Mare Kalda („Piret Saaremaal ja Hiiumaal. Tugev naine hiiumuistendites”), Asta Õim („„Müts maha!” Autundest eesti kõnekäändudes”), Katre Kikas („Püha Jüri, jüripäev ja Püha Jüri kutsikad Hans Anton Schultsi rahvusmütoloogilistes kirjutistes”), Tiiu Jaago („Jürist jüripäeval”), Reet Hiiemäe („Jüripäevast indi-jaanipäevani: eestlased kui indiaanirahvas”) ja Piret Voolaid („„Jüripäävast saab johukuhugi” ehk mis on jüripäeval pistmist eesti vanasõnadega?”).
27. aprillil tähistas TÜ kirjanduse ja teatriteaduse osakond Arne Merilai 60. sünnipäeva. Virtuaalsel juubelikoosolekul „Merlini aarded” osalesid lühiettekannetega Rein Veidemann, Liina Lukas, Mart Velsker, Leena Kurvet-Käosaar, Joosep Susi, Sven Vabar ja Jaak Tomberg. Tervitasid Thomas Salumets, Art Leete, Anneli Saro, Ülo Valk ja Piret Viires.
27. aprillil korraldas Eesti Keeleressursside Keskus teenuste veebiseminari. Käsitleti teemasid, nagu keeleandmestike ja -tarkvara andmehaldus ja talletamine (kohustuslikud ja soovituslikud metaandmed keeleressursside puhul, õiguslik raamistik ning keeleressursside register Meta-share ja failirepositoorium Entu) ning sisuotsing ja selle võimalused (korpuste päringusüsteem KORP ja ühendatud sisuotsing RABA: tekstikorpused, helikorpused ja leksikonid üheskoos).
29. aprillil peeti Tartus Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek. Mari Sarv kõneles teemal „Regilaulude arvutianalüüsist: vahekokkuvõtteid edasiminekuks”.
29. aprillil andis Emakeele Seltsi keeletoimkond teada kahest uuest otsusest. Ersa, komi, mari, mokša ja udmurdi nimede kirjutamisel eesti tekstis soovitatakse diftongide järelosist edasi anda j-tähega, vokaalidevahelist s-i mitte topeldada ning palatalisatsioon märkida vaid vokaali ees j-tähega (v.a e ja i). ÕS-i 7. tüübi omadussõnade käänamisel peetakse edaspidi normingukohaseks paralleelvorme: nõrgaastmelise konsonanttüvelise ainsuse osastava vormi kõrval ka tugevaastmelist vokaaltüvelist vormi ning nõrgaastmeliste konsonanttüveliste mitmusevormide kõrval ka tugevaastmelisi vokaaltüvelisi vorme. Lähemalt vt https://www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond/.
