7.–9. veebruarini toimus Amsterdamis Huygensi instituudis konverents „Formulaic Language in Historical Research and Data Extraction: An International Conference”. Konverents on ajalooliste uuringute suunitlusega foorum, kus eri maade uurijad vahetavad nii ametlikes dokumentides kui ka kirjanduses korduvate tekstide ja väljendite analüüsi kogemusi. Mari Sarve jt uurimisrühma liikmete ühisettekanne kandis pealkirja „Distributional criteria for identifying formulas in Finnic oral poetry”. Kaasautorid olid Maciej Janicki, Kati Kallio ja Eetu Mäkelä Helsingi ülikoolist.
21. veebruaril toimus Tallinnas Kirjanike Majas kirjanduslik kolmapäev „Fragmente dekadentsist”. Esitleti Keele ja Kirjanduse dekadentsile pühendatud teemanumbrit (KK 2024, nr 1–2), mis sisaldab 2023. aasta kevadel toimunud Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverentsi „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus” ettekannete põhjal valminud artikleid. Teemanumbrit esitleti koos ajakirja Akadeemia k.a veebruarinumbris ilmunud Friedrich Nietzsche tekstide tõlkega Leo Luksilt ning Loomingu Raamatukogu k.a 4.–5. numbris ilmunud Nietzsche teoste „Wagneri juhtum” ja „Nietzsche contra Wagner” tõlkega Jaan Unduskilt. Esitlusel arutlesid dekadentsi üle Mirjam Hinrikus, Leo Luks, Johanna Ross ja Jaan Undusk.
21. veebruari Eesti Rahva Muuseumi hõimuklubis oli külas läänemeresoome väikerahvaste keelte ja kultuuride uurimisele pühendunud Enn Ernits. Ta andis ülevaate Lõuna-Lätis elanud kreevinite päritolust, elupaikadest, ajaloost, keelest ja kultuurist. Tõenäoliselt pärinesid nad keskajal sõjavangidena Lätimaale toodud vadjalastest, keda kasutati Bauska kivilinnuse ehitamisel.
22.–23. veebruaril peeti Taevaskojal 18. eesti folkloristide talvekonverents „Folkloor ja popkultuur”. Konverents oli pühendatud Mare Kõiva 70. sünnipäevale. Ettekannetes keskenduti kahe kultuurivaldkonna kokkupuutepunktidele ja sulandumiskohtadesse paigutuvatele loomingulistele otsingutele. Korraldasid Akadeemiline Rahvaluule Selts ja Eesti Kirjandusmuuseum. Esinesid Mare Kõiva („Nelja tuule poole”), Eda Kalmre („Klounid ja teised kurjad tegelased. Ostensioon ja kriminaalsed legendid”), Siim Sorokin („„Juba 26 aastat on nad öelnud, et meie leitut pole olemas”: Estonia, loominguline umbusk, rahvalik kriminalistika ja kontra-plottimine”), Liisi Laineste, Guillem Castañar, Anastasiya Fiadotava („CELSA võrgustiku projekti esmased tulemused: huumor eesti avalikus ruumis”), Tatjana Vladõkina, Deniss Kornilov („Идея национальной идентичности в деятельности современных центров удмуртской культуры” – „Rahvusliku identiteedi ideed tänapäeva udmurdi kultuurikeskuste tegevuses”), Nadežda Šutova („Удмуртские фестивали и праздники: традиции и новации” – „Udmurdi pidustused ja tähtpäevad: traditsioonid ja uuendused”), Sergei Troitski („Populaarne ballett: folkloorimotiivi muutmine sotsiaalseks tegevuseks”), Katre Kikas („Rahvaluulekogujad ja fännikirjandus: Hans Anton Schults F. R. Faehlmanni müütide lummuses”), Ott Heinapuu („Eesti looduslike pühapaikade muutuvad tähendused”), Kristel Kivari ja Tiina Sepp („Kirna mõisa mungad ja Avaloni vaimud: võrdlevaid tähelepanekuid kummituslugudest uue vaimsuse keskkondades”), Ell Vahtramäe („Mida teab põhikoolilõpetaja folkloorist?”), Taive Särg („Milline regilaul rokib?”), Savannah-Rivka Powell („Border genres of Yiddishkeit: Navigating heterotopic space and Jewish diaspora by way of liminal Shtetlach”), Natalia Ermakov („Välitööde eripära – võlu ja valu. Sakraalsed rituaalid ersa kultuuris”), Nikolai Kuznetsov („Rahvapidustused ja komi folkloor”) ning Eva Toulouze („Ühe udmurdi palve arengud 10 aasta jooksul”). Esitleti Rudolf Põldmäe „Rahvaluulekoguja reisuraamatut” (2023) ja loomanimede andmebaasi.
26. veebruaril korraldati Eesti Kirjandusmuuseumis Mare Kõiva 70. sünnipäevale pühendatud pidulik seminar. Oma ettekandes „Kalaisa, vaaraorahvas, merekari ja veehobused. Sissevaateid veeolenditega seotud traditsioonidesse” vaatles juubilar mütoloogilisi veeolendeid: kes nad on, kust nad tulevad ning kuidas paigutuvad pärimuspilti.
27. veebruaril esitleti Tartu kirjanduse majas Keele ja Kirjanduse dekadentsinumbrit (KK 2024, nr 1–2). Esitleti ka ajakirja Akadeemia 2. numbris ilmunud Friedrich Nietzsche tekstide tõlget Leo Luksilt ning Loomingu Raamatukogu 4.–5. numbris ilmunud Nietzsche teoste „Wagneri juhtum” ja „Nietzsche contra Wagner” tõlget Jaan Unduskilt. Dekadentsi üle arutlesid Mirjam Hinrikus, Rebekka Lotman, Leo Luks ja Jaan Undusk.
28. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis kohanimepäev. Korraldajad olid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning kohanimenõukogu. Esinesid Mart Uusjärv, Martin Kulp (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski, Mall Leht (Maa-amet), Peeter Päll (EKI), Toomas Kiho (ajakiri Akadeemia), Ülle Tarkiainen (Rahvusarhiiv) ja kunstiajaloolane Enriko Talvistu.
28. veebruaril kõneles Piret Voolaid Kalevala päeval Helsingis kahe naabermaa suhetest pärimuse vallas. Soome folkloristika on olnud Eesti ametikaaslastele läbi aegade olulisel kohal, olgu tegu teoreetiliste, organisatoorsete või arhiivinduslike eeskujudega.
29. veebruaril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeva. 2023. aastal toimunud kogumisvõistluse „Kohtumised metsloomadega” käigus laekus 170 kaastööd väga mitmekülgse materjaliga: loodusvaatlusi, videoid ja pilte loomadest. Võistlusele „Minu saunalugu” saatis kirjapanekuid ligi poolsada kirjutajat. Need sisaldasid saunakogemuste kirjeldusi, tähelepanekuid ihuharimisest ja hügieenist, pingetest, lõõgastumisest ja energiakogumisest kodusaunas ning kogukondlikus ringis, kirjeldusi oma saunaehitusest jpm. President Alar Karis andis üle Eesti Vabariigi presidendi rahvaluulepreemiad, mille pälvisid järjekindla kogumistöö eest paljude aastate vältel Maila Jürgenson, Anu Soon, Sirje Võsa ja Liisa Nurme. President kuulutas välja kogumisvõistluse „Vanavanema hääl”. Samuti algab kogumisvõistlus „Kunsti puudutus” ning koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga käopärimuse kogumine.
