Kuidas suhtub Eesti LGBT kogukond sõnasse kväär?

Seksuaalsus ja soolisus on inimkogemuse osad, mille ühtaegu intiimne, ühiskondlik ja politiseeritud olemus on pidevas muutumises, pakkudes keeleuurimisele viljakat pinnast. Vähemuste õigused on tihedalt seotud inimõiguste ja võrdõiguslikkusega ning nendega seotud arutelude, sh sõnavara uurimine aitab kaasa ühiskonna arengule. Seksuaal- ja soovähemuste õiguste ja kogukonna teemad tulid avalikku arutellu ja eesti üldkeelde glasnosti ja perestroika ajal, kui homoseksuaalsus meedias kajastatavaks teemaks muutus (Kurvinen 2007). Sõnad lesbi ja gei jõudsid laiemasse kasutusse 1980. aastate lõpus koos aidsiennetusartiklitega, sest haiguse peamisteks riskirühmadeks peeti homoseksuaalseid mehi ning tekkis vajadus seksuaalvähemustega seotud teemasid avalikkuses arutada (Põldsam, Aabrams 2022: 6). Milliseid sõnu nõukogude ajal Eesti homoseksuaalsed või transsoolised inimesed omavahelises suhtluses kasutasid, ei ole seni uuritud. Üldkeeles räägiti LGBT inimestest distsiplinaarse korra või psühhiaatriavaldkonna sõnavara abil, kasutusel olid näiteks sõnad homoseksualism, omasooiharus ja pederastia (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1971 (vt Põldsam 2024, ilmumas); vrd Clech 2019). Meestevaheline seks dekriminaliseeriti 1991. aastal, kui Eesti taasiseseisvus ja liitus lääne inforuumiga, mis andis tõuke LGBT inimeste emantsipatsioonile (Põldsam, Arumetsa 2023). Ühiskondliku aktiivsuse ja üldise demokratiseerumisega laienes meedias käsitletavate teemade ring ja ajakirjanduses hakati seni tabuks kuulutatud seksuaalsuse küsimustes innukalt kaasa rääkima (Kurvinen 2007; Koppel 2022).

Paralleelselt murranguliste sündmustega Eestis teisenes ja fragmenteerus USA-s ja Suurbritannias aastakümneid tegutsenud soo- ja seksuaalvähemuskogukondade õigustele keskendunud aktivism. Aidsikriisis tähelepanu ja abita jäetud LGBT kogukonna sees aktiveerusid radikaalsed, heteronormatiivsusega kohandumisele vastanduvad grupid, kes kasutasid end ühendava määratlusena seni homofoobse mõnitusena käibel olnud sõna queer (vt Jagose 1996). Queer’i eestikeelne vaste – kväär – on alates 2019. aastast leitav Sõnaveebist.¹

Selle artikliga soovin uurida normivälise soolisuse ja seksuaalsuse väljendus­võimalusi eesti keeles. Kõigepealt kirjeldan, millega tegeleb uurimisvaldkond kvääri­lingvistika (ingl queer linguistics), ning annan ülevaate queer’i tähendustest inglise ja teistes keeltes. Seejärel kirjeldan eesti keele ühendkorpuse (ÜK) eri osadele ­tuginedes LGBT teemaga seotud sõnade kasutussagedusi, keskendudes sõnale kväär ning ­selgitades, kuidas on see diskussioone tekitav sõna eesti keelde jõudnud. Lõpuks analüüsin 2022. aasta sügisel läbiviidud küsitlust, milles uurisin Eesti LGBT kogukonna liikmetelt nende suhtumist sõnasse kväär.

 

1. Sugu, seksuaalsus ja sõnavara

Seksuaalsuse ja soolisuse sõnavara tekkimise protsessi saab vaadelda tegelikkuse sotsiaalse konstrueerimise osana. Sotsiaalteadlaste Peter Bergeri ja Thomas Luckmanni (2018) sõnul peegelduvad keelekasutuses sotsiaalsed konstruktsioonid, kultuuri­normid ja -tavad ning ühiskondlikud muutused, teiselt poolt mängib keel ise olulist rolli tegelikkuse konstrueerimises. Näiteks tulid määratlused homo– ja heteroseksuaalsus kasutusele XIX sajandi teisel poolel kiirelt areneva seksuoloogia sõnavarasse, märkimaks seksuaalset kõrvalekallet (Cameron, Kulick 2008). Kui sõnaga homoseksuaalsus tähistati seksuaalsuhteid samast soost inimeste vahel, siis heteroseksuaalsus tähistas mehe ja naise vahelist seksuaalset läbikäimist viisidel, mille eesmärk polnud soo jätkamine. XX sajandi alguses kujunesid nendest identiteedisildid, millega võetakse omaks normeerivad seisukohad ja sotsiaalse käitumise mudelid. (Halperin 2014)

Queer on inglise keele šoti või iiri keelevariandist pärit sõna, mida kasutati juba XVI sajandil halvustava varjundiga, tähenduses ’kahtlane, veider, perversne’, edasine kasutus hõlmas ka tähendusi ’purjus, paha, korrast ära’ (Nossem 2019). Sõna homofoobse ajaloo verstapostiks on peetud 1894. aastat, kui Queensberry markii John Sholto Douglas kasutas määratlust queer snob, et halvustada oma poja Francise armusuhet lord Roseberyga (Foldy 1997). Juhtum paigutub perioodi, mil homo­seksuaalsus oli alles kujunemas kategooriaks, mida hakati kasutama inimeste grupeerimiseks nende seksuaalsete praktikate alusel (Nossem 2019), ning see aitab näidata queer’i pikaaegset konnotatsiooni homoseksuaalsusega. Sõnal queer ja ka teistel LGBT identiteedisiltidel paistab olevat semantiliselt keerukas ajalooline taust: sõna queer oli 1910.–1940. aastatel laialdaselt kasutusel meestega seksuaalsuhetes olevate meeste kogukonna sees, et eristada n-ö mehelikuks peetavate omadustega mehi n-ö naiselikuks peetavate omadustega meestest. Viimaseid tähistati sõnaga fairy (’haldjas’), mida kasutati siis ja kasutatakse grupiväliselt praegugi solvangu­sõnana. (Zosky, Alberts 2016) Sõna gay kasutati 1920-ndatel USA ja Inglismaa homo­seksuaalsete meeste ja naiste vahelises suhtluses grupisiseselt homoseksuaalsete inimeste koondnimetusena, välisgrupi enamus teadis seda tähenduses ’rõõmsameelne, muretu, ülemeelik’ (nt Friedrich Nietzsche teose „Die fröhliche Wissen­schaft” pealkirja on Walter Kaufmann 1974. aastal inglise keelde tõlkinud kui „The Gay Science”). Ka sõna gay tõi kaasa grupisisesed debatid ja vastakad arvamused kergemeelsuse ja frivoolsusega seostatava sõna kohasusest homoseksuaalsete meeste üldnimetajana (Jacobs 1998). Sõna queer seostamine hälbega tugevnes 1940. aastate alguses ja grupisisene kasutus taandus (Brontsema 2004).

Võimestavas tähenduses võeti sõna queer esimest korda kasutusele 1980. aastatel, kui USA soo- ja seksuaalvähemuste õiguste eest seisvad aktivistid astusid vastu riigi tegevusetusele aidsiepideemia lahendamisel ning moodustasid radikaalsete aktivistide grupi nimega Queer Nation. Rühmituse nimes sisalduv sõna queer oli mõeldud nii provotseerimiseks kui ka selleks, et vahetada välja sõna gay, mille tähendusväli ei kaasanud homoseksuaalseid naisi, transsoolisi inimesi ega teisi, kelle soolisus ja seksuaalsus kehtiva normiga ei kohandunud. 1990. aastate alguses kujunes queer humanitaarteadustes laiemalt kasutatavaks terminiks ning queer’i-teooriast sai soo­uuringute ühe haru nimetus. Feministlik teoreetik Teresa de Lauretis, kellele omistatakse termini queer theory (esmakasutus 1990. aastal) autorsus, ei olnud teadlik Queer Nationi organisatsiooni olemasolust ja kasutas väljendit omamoodi katus­terminina, mis oleks avaram kui „gei- ja lesbiuuringud” (Lauretis 1991).

Praegusajal räägitaksegi gei- ja lesbiuuringute asemel rohkem soo- ja seksuaalsuse uuringutest või kvääriuuringutest. Ühe peamise kvääriteoreetilise mõtte kandja, feministliku filosoofi Judith Butleri raamatut „Gender Trouble” (1990) ega ka teisi märgilisi teoseid ei ole seni eesti keelde tõlgitud, mis võib olla üks põhjuseid, miks heteronormatiivsuse kriitiline sõnavara on vähe tähelepanu pälvinud. Butleri ideid on põhjalikult tutvustanud Eneken Laanes (2009), kes keskendus analüüsimudelitele, jättes kõrvale lesbide ja geide identiteediküsimused.

Teoreetilise distsipliini sees kasutatakse sõna queer igasuguse normatiivsest seksuaalsusest ja soolisusest kõrvale kalduvate ilmingute tähistamiseks: see võib olla heteronormatiivse normiga sobimatu, aga ka seda ohustav suhe või käitumine (Zeikowitz 2002). Sõna queer ei tähista üksnes inimesi, kes ei ela hetero­normatiivset elu, vaid seda on ingliskeelses akadeemilises ja aktivistlikus kontekstis kasutatud eelkõige selleks, et normiga kriitiliselt suhestuda, püüdes samas vältida seotust konkreetsete kategooriatega, näiteks geide või lesbidega (Halperin 2003: 340). Queer’i saab määratleda avatult, nii et definitsioon ei viitaks ainult teatavale eelnevalt määratletud identiteedirühmale, välistades nii kõik definitsioonist välja jäänud identiteedid:

Tähistaja queer eesmärk ei ole osutada reaalses maailmas eksisteerivale referendile, pigem on queer mõeldud tähistama kujuteldavat ja määratlemata seksuaalpraktikate (ja nende praktikatega seotud isikute) kogumit, mis jääb väljapoole domineeriva ühiskondliku diskursuse heteronormatiivseid eeldusi. (Barrett 2002: 27)

Sõna ei peeta seega queer’i-teooria raamistikus soo- ja seksuaalvähemuste identiteete koondava esitähtlühendi LGBTQI+ summaks või sünonüümiks (O’Riordan, Phillips 2007) ega identiteedi tähistajaks, kuigi üldkeeles on selline kasutus levinud. USA keeleteadlane Robin Brontsema (2004) on sõnal queer eristanud nelja tähendust: 1) identiteedisõna tähistamaks kõiki inimesi, kelle seksuaalne identiteet või praktika ei vasta ühiskondlikule normile; 2) spetsiifilise teooriaseoseta sünonüüm lühendile LGBT; 3) trendikas asendus sõnale gay; 4) solvangusõna.

Peale identiteedi osutamise nimisõnana ja selle kirjeldamise omadus­sõnana kasutatakse queer’i rohkelt tegusõnana (to queer, e k kväärima), rõhutades sõna poliitilist jõudu (nt feminismi queer’ima) (Jakobsen 1998). ­Praeguseks ei ole queer’ist saanud neutraalset, ühetähenduslikku tähistajat. Endiselt kehtib feministliku teoreetiku Sara Ahmedi 2004. aasta väide, et sõnal on – vähemalt vanemale põlvkonnale tajutavalt – alavääristav tähendus ning sugugi mitte kõik, keda on võimalik ühiskondliku normi suhtes queer’ina positsioneerida, ei pruugi end selle nimetusega samastada või isegi olla võimelised seda sõna kuulma, unustamata sõna valulist ajalugu (Ahmed 2004: 166). Sõna ei ole täitnud aktivistide soovitud kaasamise eesmärki, lahutades vanema põlvkonna geivabastusliikumise aktivistid, kes olid aastakümneid vaeva näinud, et homoseksuaalsust ei seostataks queer’i tolleaegse sõnastikutähendusega ’imelik, kahtlane’, ja 1980.–1990. aastate noored queer-aktivistid, kes selle sõna omaks võtsid, seda relvana kasutasid ja populariseerisid (­McConnell-Ginet 2020).

Kaugel sellest, et piirduda ainult positiivse grupisisese ja negatiivse grupivälise kasutusega, eksisteerivad kõrvuti queer’i vastandlikud kasutused, ning see ei näita mitte sõna tähenduse ümberpööramise edukust, vaid selle käigus loodud uusi võimalusi (Brontsema 2004: 12). Vastuolud ei ole sõna kasutamist vähendanud, debatid queer’i ja selle ekvivalentide kohasuse ja tähenduse üle jätkuvad.

Kvääriteooria ja LGBT kultuuri globaalne levimine on tekitanud sõna queer tõlkimise vajaduse, mis on toonud kaasa teoreetilisi arutelusid ja küsimusi queer’i mõistestiku kohalikku konteksti sobimisest. Inglise keelest ei ole laenatud üksnes LGBT sõnavara, vaid ka sellega seotud diskursus inglise keele lingua franca staatuse tõttu, kuid eelkõige seetõttu, et geivabastusliikumine (ingl gay liberation movement) on alguse saanud USA-st ning ingliskeelses USA-s ja Suurbritannias on LGBT teemadest rääkimisel pikk ajalugu. Tõlkeuurija Brian Baer on rõhutanud aga, et rääkida ei saa sõnade ja kontseptsioonide impordist ja ekspordist, sest nn läänelikke kontseptsioone ei võeta üle, vaid neid kohandatakse sobituma kohalikku kultuuri ja täitma lokaalseid eesmärke. Samuti on ta näidanud, et erinevalt teistest rahvuspõhistest vähemusõiguste rühmadest on geivabastusliikumise aktivistid alati olnud rahvusvahelised – alates XVIII sajandist sisaldasid nn geiantoloogiad teoseid igast kujuteldavast kultuurist ja ajalooperioodist ning esimesed tsenseerimata tõlked vanakreeka kirjutistest, eriti Platoni teostest, olid olulised, sest vastandusid diskursiivselt religioossele retoorikale, mis seostas homoseksuaalsust patu, pahede ja dekadentsiga (vt Baer 2020).

Mõnes keeles on queer’i mõiste vasteks võetud kasutusele omasõna. Näiteks soome keeles on mõistet tähistatud mitmel moel: sõnadega pervo, kyseenalainen ’küsitav, kahtlane’, vikuuri ’tõrges, peru’, kumma ’kummaline’, vino ’kaldus’, outo ’imelik’, kiero ’kõver’ ja kvääri, teadustekstides on kõige enam kasutatud vastet pervo, mis nüüd näib olevat taandumas Soome kontekstis neutraalsema võõrkeelse queer’i ees (Rossi, Sudenkaarne 2021: 66, 68). Soome LGBT kogukonnad kasutavad sõna vino kombinatsioone või tuletisi, näiteks filmifestivali Vino-kino või Helsingi ülikooli LGBT üliõpilasühingu Opiskelijavinokkaat nimetuses (Jantunen, Surkka 2022).

Soome kvääriteoreetiku ja ajaloolase Riikka Taavetti (2024, ilmumas) sõnul transgressiivne žest, mille käigus pööratakse halvustavas tähenduses sõna ümber võimestavaks (inglise keeles kasutatakse nähtuse tähistamiseks terminit linguistic reclamation), üle keelepiiride ei liigu. Näiteks norrakeelsel queer’i vastel skeivt ei ole nn abjektset ajalugu² (vrd Butler 1993) või tähendusi, samuti ei ole seda minevikus kasutatud seksuaalsuse suhtes vastikuse, põlastuse või patoloogilisuse väljendamiseks. Vene keeles on kasutusel häälduslaen квир, mis Venemaa LGBT kogukonnas seostub peamiselt praeguseks ilmumise lõpetanud gei-elustiiliajakirjaga Kvir, mille sisus leidis sõna harva kasutust (Baer, Kaindl 2017: 47), Kõrgõzstanis on seda kasutatud pigem normatiivse geikultuuri või üldise konservatiivse ühiskondliku pöörde kritiseerimiseks (Suyarkulova 2019). Poola tõlke kłir kohta on öeldud, et sellel pole võrreldes ingliskeelse sõnaga normatiivsust õõnestavat vastupanupotentsiaali ning see on võetud kasutusele nimelt seetõttu, et sõnal puudub kohalikus keeles väljakujunenud tähendus ja seosed (Szulc 2012 kaudu Mizielinska 2008). Termini kasutamine ilma tõlkimata on tekitanud küsimusi queer’i poliitilise ja normi õõnestava potentsiaali kadumise kohta, kuna võõrkeelsel sõnal ei ole seoseid kohaliku kultuurilooga. Samuti võib tõlkimata jätmine tekitada mulje, justkui kuuluks queer’i-teooria rangelt akadeemilisse konteksti, ja nõrgestada selle sidemeid aktivismiga (Taavetti 2024, ilmumas).

 

2. Kvääriteooria ja keeleteadus

Rahvusvahelises keeleteaduses on kväärilingvistika väike, kuid end kehtestanud sotsio­lingvistiline uurimissuund, mille valdkonnaks on keele, seksuaalsuse ja soolisuse ristumispunktid (vt Motschenbacher 2010: 25–29, 2011). Kuni eelmise aasta­tuhande lõpuni ei saanud seksuaal- ja sooliste vähemuste keelekasutus märkimisväärset tähelepanu (Kulick 2000: 246), kuid sellest ajast alates on uurimuste hulk suurenenud (vt nt Vasvári 2006; McConnell-Ginet 2011; Motschenbacher 2011; Milani 2013 jpt).

Kväärilingvistika nimetuse all uuritakse normiväliseks peetava seksuaalsuse ja soolisuse keelelisi väljendusi. Kväärilingvistika tugineb kvääriteooriale ega moodusta eraldiseisvat valdkonda, kuid selle alla saab paigutada uurimused, milles vaadeldakse, kuidas keele kaudu taasluuakse soolisi ja seksuaalseid norme, hoiakuid ja võimusuhteid (Motschenbacher, Stegu 2013: 522). Uurimuste keskmes on soolisuse ja seksuaalsuse kriitiline analüüs, mille käigus välditakse mis tahes identiteedi­kategooria kasutamist universaalse ja essentsialistlikuna. Lähtutakse arusaamast, et identiteedid ei ole stabiilsed ega „autentsed” ja et identiteedisildid võivad paratamatult kedagi välistada ning nende kaudu luuakse või põlistatakse võimuhierarhiaid. Kvääriteooria ei paku väljakujunenud ideid, pigem annab identiteedikriitiline vaate­nurk võimaluse käsitleda normi ja normist irdumist pideva protsessina, samuti kritiseerida püsikindlaid kategooriaid laiemalt (Jagose 1996).

Uurimisvaldkonnas on eristatud LGBT-lingvistika (ingl lavender või LGBT linguistics) ja kvääri­lingvistika (queer linguistics). Esimese fookus on LGBT kogukondade sisesel keele­kasutusel, näiteks slängil, olemata tingimata kriitiline hetero­seksuaalse või paiksoolise normi suhtes; teise põhifookuses on ühiskondlike võimu­suhete mõju keelekasutusele (Jones 2016) ja selle uurimisobjekt ei ole ainult LGBT identiteetide ja keele ristumine, vaid ­heteronormatiivsusega mitte joonduvate seksuaalsete ja sooliste identiteetide ja/või kogu­kondade (näiteks BDSM, aseksuaalsus, polüamooria, drag jm) keelelised praktikad ja suhe hetero­normatiivsusesse, samuti ristumine rassi- ja klassisuhetega. Uuritakse ka heteroseksuaalsuse keeles mani­festeerumist ja keele rolli sooliste ja seksuaalsete normide säilitamisel. Mõlemad suunad eksisteerivad praeguseks koos, teineteist täiendades (Leap 2015; Levon 2015).

Kväärilingvistika ei hõlma seega üksnes LGBT inimeste keelekasutuse uurimist, vaid ka diskursiivset analüüsi, milliste keeleliste vahendite ja võtetega luuakse hetero­seksuaalsust ja paiksoolisust.³ Lisaks uuritakse kväärilingvistika raames LGBT kogukondade siseseid norme või keelelisi väljendusi, mis määratlevad, millised peaksid nende gruppide liikmed olema (vt Milani 2013; Duggan 2003).

Eesti keeleteaduses on seni soo- ja seksuaalvähemusi puudutavate teemadega seotud küsimusi käsitletud vähe (Toots 2023), kuid sõnavara ja selle muutumise teemat on põgusalt eritlenud soo- ja seksuaalvähemuste ajaloo uurimise kontekstis Rebeka Põldsam ja Vahur Aabrams (2022). Oma rolli soo- ja seksuaalsuse mõistete selgitamises ja sõnavara arendamises mängib veebiplatvorm Feministeerium. LGBT termineid avavaid lühisõnastikke on avaldatud Eesti LGBT Ühingu kodulehel ning sooliste ja seksuaalsete identiteetide paljusust kirjeldavate haridusliku eesmärgiga artiklite lisana (Suur sõnastik 2022; Mis on panseksuaalsus? 2021).

Et mõista sõna kväär kohta ja rolli eesti keeles, esitan järgmistes osades ülevaate eesti keeles enimkasutatud LGBT sõnadest, toetudes korpusanalüüsile. Edasi analüüsin, kuidas sõna kväär avalikes tekstides kasutatakse ning kuidas suhtub LGBT kogukond sõnasse, mis on moodustatud, kasutades eestikeelset sõna väär (sõna loomise täpsemate asjaolude kohta vt Kuusik, Lindeman (käsikiri)), viidates niiviisi tagasi ingliskeelse queer’i tähendusele ja mõnevõrra püüdes (võib-olla teadlikult valesti) ingliskeelse sõna hääldust matkida, ning kas sõna toimib eesti keele kontekstis normatiivsust õõnestava vastupanuaktina nagu inglise keeles.

 

3. LGBT inimeste kohta kasutatavad sõnad eesti keeles. Korpuseuuring

Eesti keeleteaduses on korpusanalüüs levinud meetod (Tinits jt 2021), mida on mõnevõrra kasutatud ka soo ja seksuaalsusega seotud keelekasutuse uurimiseks. Näiteks Elisabeth Kaukonen on uurinud sooliselt markeeritud sõnu spordiuudistes (2022) ning -tädi- ja -onu-lõpuliste sõnade kasutust ja funktsiooni eesti keeles (2023), Leena Karin Toots (2023) on korpuslingvistika meetodeid rakendanud LGBT ­aktivistide taskuhäälingutes kasutatava sõnavara uurimiseks. Rahvusvahelises soo ja seksuaalsuse uurimises on korpusanalüüsile süsteemselt toetunud Paul Baker ja Heiko Motchenbacher. Baker (2005) on uurinud seda, kuidas avalike tekstide vastu­olulised homoseksuaalsust käsitlevad diskursused on omavahel kokku põrganud. Motschenbacher (2020) on uurinud USA geimeeste sõnavara enne ja pärast LGBT aktivismi murrangupunktiks kujunenud Stonewalli mässu.

Korpuseuuringuga soovin täita kolme eesmärki. Esiteks selgitada välja, milliseid soo- ja seksuaalvähemustega seotud sõnu peamiselt kasutatakse, teiseks analüüsida, kas ja kuidas on nende kasutussagedus aja jooksul muutunud, ning kolmandaks avada sõna kväär keelekasutusse ilmumise aeg, taust ja kontekst.⁴

Siinses uuringus on kasutatud eesti keele ühendkorpuse 2021. aasta versiooni (ÜK), milles on üle nelja miljardi sõna (Koppel, Kallas 2022). Korpusest valisin allkorpused, mille kannetel on ajamärgistused, et uurida kasutussagedust diakroonselt: tasakaalus korpus (1995–2008), koondkorpus (1990–2007), uudisvood (2014–2021). Lisaks kasutasin ÜK-välist korpust Eesti Trendid (ET), milles on andmed alates aastast 2020 ja mida uuendatakse RSS-põhiselt kord kuus (Koppel, Kallas 2022). Koondkorpus sisaldab ajakirjandus- ja ilukirjandustekste, riigikogu stenogramme, Eesti ja Euroopa õigusakte, teadustekste ja veebitekste, nagu uudised, jututubade ja foorumite postitused; tasakaalus korpuses on võrdses mahus ajalehti, ilu- ja teaduskirjandust; uudisvoogude korpuses on kõige rohkem dokumente pärit online-meedia portaalidest (Koppel, Kallas 2022: 217–218), nagu ka ET-s. Uuritavad andmed hõlmavad mõnevõrra killustatud ja kattuvaid ajavahemikke alates 1990. aastast tänapäevani. Siinne uurimus on tehtud 2023. aasta seisuga.

 

3.1. Soo- ja seksuaalvähemustega seotud sõnavara

Korpusanalüüsiks kasutasin veebitööriista Sketch Engine (Kilgarriff jt 2014) tesauruse ja konkordantside funktsioone. Tesaurus toob statistika abil esile otsisõnaga sama tähendusvälja sõnu. Joonisel 1 on näha sõna gei tesaurusesuhted – peamiselt seostub see teiste sõnadega, millega nimetatakse seksuaalvähemuste hulka kuuluvaid inimesi, sh alandamiseks kasutatavad sõnad, nt pede(rast).

Joonis 1. Sõna gei tesaurusesuhete loend.

Uuringusse kaasasin esiti intuitsioonile toetudes lemmad homo, hetero, gei ja lesbi, pede, valikut kinnitas tesaurus. Lisaks kaasasin transsoolisi identiteete tähistava liite trans-, esitähtlühendi LGBT, ingliskeelse sõna queer ja selle eesti vaste kväär. Sõnad neeger ja feminist, mida tesaurus samuti seotud sõnadena näitab (joonis 1), on ühiskondliku õigluse ja inimõiguste teemadega – nagu ka LGBT sõnad – tugevalt seotud, kuid fookuse hoidmiseks jätsin need uuringust välja. Et otsingutulemustes ei kuvataks LGBT teemaga mitteseotud sõnu, kasutasin stoppsõnade loendit: näiteks homo puhul sõnad homologiseerima või homogeenne jm ning otsingu trans puhul transport, trans­atlantiline jm. Sketch Engine’ist allalaaditud Exceli failid korrastasin ja puhastasin pärast iga otsingut käsitsi. Andmestikus on tõlgendamisest tulenevaid võimalikke vaidluskohti, näiteks eemaldasin read, mis sisaldasid ladinakeelset ­väljendit ecce homo, aga jätsin alles need, mille teemaks oli Elisabeth Ohlson Wallini seksuaalvähemus­teemaline näitus „Ecce Homo”.⁵ Sagedusanalüüsi tulemusi vaidluskohad ei mõjuta.

Joonis 2. Peamiste LGBT sõnade suhteliste kasutussageduste ajaline muutus, esitatud maatriksina (all)korpuse saja tuhande sõna arvestuses.

Joonisel 2 on näha peamiste LGBT sõnade kasutussagedused kolmes ÜK all­korpuses ja ET-s. Ülemine arvurida (paksus kirjas) kajastab suhtelisi ja alumine arvurida absoluutsagedusi, võimaldades jälgida ajalist muutust, eeldamata, et need näitavad lineaarset muutust aastate kaupa. Punkt ja asterisk joonisel 2 viitavad regulaaravaldiste kasutamisele otsingu määratlemisel, mis võimaldab leida kõiki variante, mis algavad etteantud otsisõnaga, sealhulgas liitsõnu. Näiteks regulaaravaldisega homo.* kaasasin otsingusse sellised sõnad nagu homo, homotsema, homoseksuaalne, samuti homomees, homokoondis jne. Samamoodi hõlmab lesb.* variante lesbo ja ­lesbar, mitte üksnes sõna lesbi või sellega algavaid sõnu. Analüüs hõlmab üksnes neid sõnu, mis algavad antud otsisõnaga. Liitsõnu, kus otsisõna esines põhiosana, oli ­korpustes piisavalt vähe, et neid mitte kaasata.

Ülekaalukalt on levinuim homo, mille kasutussagedus ajavahemikus 1990–2008 on võrreldes liite või sõnaga hetero 8–10 korda suurem. See vahe on 2010. aastatest alates hakanud vähenema, jäädes umbes viiekordse erinevuse juurde. Inglise keele kohta tehtud uurimused näitavad sarnast erinevust, mis tuleneb sellest, et üldsus tajub heteroseksuaalsust vaikimisi normina, ka heteroseksuaalsusega seotud identiteeti markeerivaid sõnu ei kasutata samamoodi kui näiteks sõnu gei ja lesbi. Iseenesestmõistetavuse tõttu jääb heteroseksuaalsus keeleliselt väljendamata, samal ajal rõhutatakse homoseksuaalsust eksplitsiitselt (Motschenbacher 2022: 84). Sõna gei kasutamine näib olevat 1990. aastatest kuni praeguseni järjest suurenenud, samal ajal kui sõna lesbi kasutamine näib olevat veidi vähenenud. Pole selge, kas nende muutuste põhjus peitub selles, et 1990. aastatel muutusid naiste seksuaalsuse keelelise kujutamise viisid varasemast avaramaks, mistõttu tollal uudne lesbi oli praegusega võrreldes avalikkuses rohkem esil, või räägitakse avalikes tekstides praegu võrreldes 1990. aastatega geimeestest rohkem. Põhjus võib olla ka selles, et eesti keeles on hakatud sõna gei inglise keele gay eeskujul kasutama nii homoseksuaalsete meeste kui ka naiste identiteeti hõlmava sõnana, nagu lubavad inglise keele sõnastikud, kuigi leksikaalsest soolisest neutraalsusest hoolimata on gay koosesinemise määr tugev just meessooga (Motschenbacher 2022: 72). Osaliselt võib muutusi seletada konkreetse all(korpuse) eripäraga. Need küsimused vajaksid eraldi kvalitatiivset uurimist.

Võib aga oletada, et sõna lesbi sageduse vähenemises on rolli mänginud LGBT inimeste kohta kasutatavate sõnade mitmekesistumine, mille on kaasa toonud 1990. aastatel Eestis paralleelselt eksisteerinud lesbi- ja geiliikumiste ühinemine, professionaliseerumine ning keskendumine huvikaitseteemadele (Koppel 2022: 141). Konkreetsemaid fookusteemasid näeb võrreldes 1990. aastatega kuni kümme korda suurema kasutussagedusega sõna samasooline põhjal, sest see esineb – mõnda üksikut erandit kõrvale jättes (samasoolised klassid või samasoolised loomapojad) – ­tsiviilpartnerluse ja abieluvõrdsuse aruteludes õiguste sihtgrupi tähistajana. Peale seksuaalvähemustega seotud sõnade on 2010. aastate teisest poolest alates suurenenud transteemasid puudutavate sõnade kasutussagedus. Solvangusõna pede kasutus­sageduses märkimisväärseid muutusi ei ole.

Aastatel 2009–2013 on korpuses viieaastane tühimik, mille kohta aja­märkega andmed puuduvad. Tehissõna kväär ilmus kasutusse selle lünga sees: 2008. aastal see puudus, kuid 2014. aastal on seda juba kasutatud. Sama ilmneb lühendnimetuse LGBT puhul, kusjuures selle kasutussagedus on sõnaga kväär võrreldes vähemalt seitse korda suurem. Kui võrrelda ingliskeelset queer’i ja eestikeelset kvääri, on näha, et kui 2010-ndatel kasutati queer’i eestikeelse vastega sarnase sagedusega, siis vaid 2020. aastate andmeid hõlmavas ET-s on vahe pea kolmekordne tehissõna kasuks.

 

3.2. Queer ja kväär kontekstis

Emil Tode 2002. aasta romaan „Raadio” võib olla üks esimesi juhtumeid, kus on sõna queer eestikeelses tekstis kasutatud, tähistades seal immigrandi staatuses ida­eurooplasest geimehe teisest positsiooni ja enesetunnetust 1990. aastate Pariisi majanduslikus ja kultuurilises keskkonnas. 2010. aastal pakkus etnoloog ja kunstiteadlane Rebeka Põldsam queer’i eestikeelseks vasteks kväär, mida on nii avalikkuses kui ka LGBT kogukonnas aegamisi laiemalt kasutama hakatud. Järgnevalt võrdlen korpuseandmetele toetudes sõnade queer ja kväär kasutuskontekste, et näha, kas ja millised on erinevused. ÜK konkordantsiotsingu põhjal saab öelda, et sõna queer on eestikeelsetesse tekstidesse jõudnud peamiselt kolmes kontekstis. Esiteks kommertsmeedia, näiteks oli TV3 saatekavas USA meelelahutussari „Queer Eye for the Straight Guy”, mida tõlgiti eesti keelde kui „Appi tõttab stiilne viisik”. Nii ingliskeelne pealkiri kui ka tõlge olid 2004–2011 iga nädal mitu korda televaatajate silme ees ja sarja tegelastest räägiti aeg-ajalt meedias (näide 1). Teiseks on queer’i kasutatud kaas­aegset kunsti tutvustavates intervjuudes, kriitikas ja kataloogitekstides (näide 2) ning kolmandaks ühiskondliku aktivismi algatused, nagu sotsiaalkampaania „Erinevus rikastab” 2010.–2013. aastal või feministlik festival Ladyfest Tallinn aastatel 2011–2016 (näide 3).

(1) Telesarja „Queer Eye” staar Jonathan Van Ness on meid kõiki õpetanud sulfaate sisaldavaid šampoone vältima. (ÜK 2021)

(2) Kohal oli etenduskunstnik, kelle loomingus on olulisel kohal queer-feministlik diskursus ja kelle looming liigitub enamasti kuhugi etenduskunsti, live-kunsti ja aktivismi piirimaile. (ÜK 2021)

(3) Läbivaks teemaks on queer mõiste ühiskonnas ehk kuidas LGBTQ inimesed näevad ühiskonda ja kuidas ühiskond näeb LGBTQ inimesi. (ÜK 2021)

Need kolm kasutuskonteksti – angloameerika taustaga üleilmne LGBT meele­lahutuskultuur, kriitiline humanitaarteooria ja inimõiguste aktivism, millega inglis­keelset queer’i on avalikes tekstides seostatud – aitavad raamistada sõna kväär ­vastuvõttu ja kasutust eesti keeles.

Korpuseandmete järgi paistab, et sõna kväär esineb peamiselt kultuuriaja­kirjanduses (Müürileht, Sirp, ERR-i kultuuriportaal, ajakiri Kunst.ee) ja kriitilise humanitaarteaduse kontekstis (teadusajakiri Mäetagused, ERR-i teadusportaal), veebi­väljaandes Feministeerium, LGBT uudistele pühendunud veebiväljaandes Vikervaade, noorteportaalis 4dimensioon, blogides, vähem ka poliitika ja hariduse teemalistes tekstides. Kväär tähistab neis allikates laias laastus järgmist: 1) aktiivset kõrvale­kaldumist ühiskondlikest normidest või ootustest, nii kollektiivset kui ka individuaalset deviantsust (näide 4); 2) artefaktide vaatlemist mittekonformistlikust vaate­nurgast (näide 5); 3) LGBT gruppi kuulumist (näide 6).

(4) Igaüks võib olla kväär, kui ta vaid avastab endas mingi ühiskondliku survestatuse, subtiilse või radikaalse irdumise „normaalsusest”. (Ajakiri Kunst.ee 2014)

(5) Asju, mida animatsiooni ja liikuva graafika juures kväärpilguga jälgida, on palju – kaadrisagedused, formaadid, kujutatavad visuaalid, helikasutus. (Müürileht 2021)

(6) Lugu räägib tõestisündinud kurvast kogemusest, mida paraku kogevad paljud kväärnoored. (ERR-i meelelahutusportaal Menu 2022)

 

4. Ankeetküsitlus LGBT kogukonnas

Kuigi korpuseandmed annavad märku sõnade queer ja kväär mõningasest levikust ja mitmekesisusest avalikus keelekasutuses, ei kajasta see ilmtingimata konkreetses kultuurilises ja sotsiaalses kontekstis elavate LGBT inimeste arvamusi ja hinnanguid. See on eriti oluline, arvestades, kuidas angloameerika keeleruumis on pejoratiivses kasutuses olnud queer muutunud laialdaselt aktsepteerituks, kaasa arvatud ametlikes dokumentides ja kommertsiaalsetel eesmärkidel. Et mõista, kuidas eestikeelne LGBT kogukond sõnasse kväär suhtub, viisin 2022. aasta oktoobris läbi ankeet­küsitluse, millega püüdsin jõuda nende soo- ja seksuaalvähemusgruppi kuuluvate inimeste arvamusteni, kes ei tegele LGBT aktivismiga ega võta sõna kultuurikülgedel.

Enne andmete kogumist tutvusin mitme veebiküsitluste keskse eetika­juhisega (sh Buchanan, Hvizdak 2009). Veebiankeedi loomiseks kasutasin Google Formsi keskkonda. Küsisin osalejatelt informeeritud nõusolekut koos selgitusega, et isikut tuvastada võimaldavaid andmeid, sh kontaktandmeid või IP-aadresse ei koguta ning teave on mõeldud ainult uurimistööks ja sellele järgnevaks arhiveeri­miseks. Vastaja sai vanuse määrata viieaastase vahemiku täpsusega, et vähendada isiku juhusliku tuvastamise võimalust. Küsitluse alguses ja lõpus teavitati osalejaid võimalusest pöörduda uurija poole e-kirja teel küsimustega. Kustutasin ankeedi küsitlus­platvormilt pärast faili eksportimist ja vastuseid töötlesin edasi Tartu Ülikooli serveris.

Levitasin küsimustikku kolmes kanalis: postitasin selle kõige suurema liikmete arvuga (u 1800) Eesti LGBT gruppi sotsiaalmeediaplatvormil Facebook, palusin lisada see Eesti LGBT Ühingu uudiskirja ja jagada ühingu kinnistes infokanalites. Eraldi saatsin osalemiskutse meili teel Geikristlaste Kogule ettepanekuga edastada küsitlusankeet oma liikmetele ja sotsiaalmeedia jälgijatele. Küsitlus levis ka inimeselt inimesele ning seda jagasid teised LGBT grupid sotsiaalmeedias.

Küsitlusankeet jagunes kolmeks osaks. Esimeses osas kogusin sotsiaaldemograafilisi andmeid, mis hõlmasid vanuserühma, haridustaset, elukohta, emakeelt, seksuaalset identiteeti, soolist identiteeti ja seda, kas isik on transsooline⁶ (viimasele kolmele küsimusele oli võimalik vastus ise sõnastada või vastamata jätta). Uuringu ­teises osas küsisin, kas vastaja teab ja kasutab sõna kväär, sõna meeldimist sai hinnata viiepunktisel Likerti skaalal. Kolmas osa koosnes avatud küsimustest, milles palusin oma hinnangut põhjendada, ja esitasin küsimuse sõna kväär tähenduse kohta. Vastuste analüüsiks ja töötlemiseks kasutasin statistilise analüüsi ja visualiseerimise programmi RStudio. Kvalitatiivse analüüsi viisin läbi programmi QCAmap abil.

Veebiankeet oli vastajatele avatud seitse päeva, mille jooksul kogunes 353 vastust, sealhulgas mitte ühtegi sellist, mida peaks analüüsist puudulike andmete või pahatahtlikkuse tõttu eemaldama. See, et küsitlusele reageeriti juba paari esimese päeva jooksul aktiivselt, lubab arvata, et sõna kväär on LGBT grupile oluline diskussiooni­teema.

Vastajate vanus oli vahemikus 15–69 eluaastat. Märkimisväärne enamus, koguvalimist 72%, olid 15–29-aastased, sealhulgas suurima osakaalu (koguvalimist 37%) moodustasid 20–24-aastased, 25–29-aastaseid oli koguvalimist 18% ja 15–19-aastaseid koguvalimist 17%. Vanusegruppide 30–44 aastat osakaal oli kokku 23%. Vastajad vanuses 45–69 aastat moodustasid kõigest 5% küsitlusele vastanutest.

51% vastanutest märkis oma sooidentiteediks „naine”, 26% „mittebinaarne”, 20% „mees” ja 3% ei soovinud sellele küsimusele vastata. Võimalust sooidentiteeti oma sõnadega kirjeldada kasutas 4%, pakkudes näiteks sõnu genderqueer, trans või sooliselt voolav, aga naiselik. Kvantitatiivse analüüsi tarvis oli vaja vastused sugude kaupa kategoriseerida: grupeerisin meeste hulka vastused, milles kirjeldati oma soo­identiteeti sõnadega trans mees, end selgelt ei mehe ega naisena kirjeldavate inimeste vastused, nagu asooline, fluiidne, genderqueer jm, mittebinaarsete hulka. Küsimusele „Kas oled transsooline?” vastas jaatavalt 19%, eitavalt 76%, küsimusele ei soovinud vastata 5%.

Vastajatest 36% märkis oma seksuaalseks identiteediks biseksuaalsuse, järgnesid panseksuaalse (19%) enesemääratlusega inimesed ning lesbid (16%), geid (14%) ja aseksuaalsed inimesed (8%). Ankeet võimaldas seksuaalse identiteedi ka ise sõnastada ning seda kasutas 6% vastajatest, kes märkisid lahtrisse sõnad queer, kväär, demiseksuaalne, lilla, fluiidne/voolav, finseksuaalne, peamiselt heteroseksuaalne, määramatu või muu, jättes selle täpsustamata. Kolm vastajat (1%) ei soovinud sellele küsimusele vastata.

Valimi põhjal ei saa üldistusi teha kõikide Eesti soo- ja seksuaalvähemusgruppi kuuluvate inimeste kohta, kuna küsitlus jõudis tõhusamalt noorte ja noorema­poolsete inimesteni ning meessoost vastajad on vähem esindatud. Siiski annavad tulemused sissevaate vähemusgrupi selle osa arvamustesse, kes suhtlevad võrgu­põhistes kanalites ja näevad end LGBT kogukonna osana.

 

4.1. Kuidas sõna kväär on vastu võetud ja kellele see meeldib? Kvantitatiivne analüüs

93% osalejatest vastas, et teab sõna kväär, mis näitab, et sõna on LGBT kogukonnas üldiselt tuntud, samas vaid 35% ütles end seda kasutavat. Valikvastused küsimusele „Kuidas sulle meeldib sõna kväär?” varieerusid märkimisväärselt (vt joonist 3). Kolmandik vastajatest pidas sõna vastuvõetavaks („väga meeldib” ja „pigem meeldib”, 34%), viiendik suhtub sellesse neutraalselt (21%), ent ligi pool (45%) pidas seda vastu­võetamatuks („pigem ei meeldi” ja „üldse ei meeldi”). Kategoorilisest vastandusest ei saa siiski rääkida, kuna vastused hõlmavad kogu viiepunktilise skaala ulatust, aga suhtumine kaldub pigem vastumeelsuse poole. Suhtumist sõnasse kväär selgitati põhjalikult avatud kommentaarides, mida analüüsin artikli viimases osas.

Kuna korpuseuuring näitas sõna kväär kasutust eelkõige kriitilises teoorias ja ­aktivistliku taotlusega tekstides, soovisin teada, kellele täpsemalt meeldib sõna vähem ja kellele rohkem ehk millises korrelatsioonis on sõnasse suhtumine ja demograafilised tunnused LGBT kogukonna sees.

Joonis 3. Küsimusele „Kuidas sulle meeldib sõna kväär?” vastuste jagunemine.

Arvestades demograafiliste tunnuste seoste keerukust ja mittelineaarsust, kasutasin mõju väljaselgitamiseks statistilise analüüsi meetodina tingimusliku otsustuspuu mudelit, millel pole normaaljaotuse nõuet ning mis arvestab korraga kõigi seletavate tunnustega, mis on binaarsed või suurema jaotusega (Hothorn jt 2020: 1). Määrasin uuritavaks tunnuseks küsimuse „Kuidas sulle meeldib sõna kväär?” väärtused ja seletavateks tunnusteks vanuse, sooidentiteedi, hariduse, rahvuse, elukoha ja selle, kas vastaja on transsooline või mitte. Kuigi tunnuste jaotusele piiranguid ei ole, koondasin hõlpsama jälgitavuse nimel kokku väga väheste vastustega vanusegrupid (45–69-aastased). Lisaks vanusele pidasin olulisimaks uuritavaks tunnuseks soo­identiteeti, mistõttu jätsin välja vaatlused, kus vastaja polnud soovinud soo­identiteeti märkida (2,8%).

Joonis 4. Otsustuspuu mudel, mis arvestab korraga järgmisi tunnuseid: vanus, sooidentiteet, haridus, rahvus, elukoht ja see, kas vastaja on transsooline või mitte.

Otsustuspuu mudel näitab kõige olulisemat seletavat tunnust esimeses hargnemis­kohas ja kumbagi harusse rühmitatakse selle tunnuse alusel sarnased vaatlused. Hargnemine toimub seni, kuni mudel leiab tunnustes statistiliselt olulisi erinevusi. Otsustuspuu mudel joonisel 4 näitab, et meeldimine on seotud ainult sooidentiteediga, sest hargnemiskoht jaotab tunnused kaheks: meeste ja naiste prognoositud keskmine (2,685) on mittebinaarsete inimeste prognoositud keskmisest (3,304) tulemusest 23% väiksem. Joonisel on näidatud mediaanväärtused, aga tendents on sama. Rohkem hargnemisi graafikul ei ole, mis näitab seda, et muud vaadeldud tunnused ei osutunud olulisteks.

Kui aga puumudelist eemaldada tunnusena sooidentiteet, ilmneb olulise tunnusena vanus (joonis 5). Nooremate vanuserühmade prognoositud keskmine (3,078) on võrreldes vanemate vanuserühmade prognoositud keskmisega (2,518) 22% suurem. Kuigi vanusspektri mõlemas otsas leidub anomaalsust (vasakul 35–39-aastaste ja paremal 25–29-aastaste grupp), pole põhjust seda ületõlgendada: üldine suundumus viitab põlvkondadevahelisele erinevusele sõnasse kväär suhtumises, sest alla 30-aastased vastajad on selle suhtes positiivsemalt meelestatud. Rohkem hargnemisi andmestik ei näidanud, seega vanuserühma sees teised tunnused enam statistiliselt oluliseks ei osutunud.

Joonis 5. Otsustuspuu mudel, kust on sooidentiteedi tunnus välja jäetud.

 

4.2. Kuidas Eesti LGBT kogukond sõna kväär mõtestab? Temaatiline analüüs

Veebiankeedi kolmas osa koosnes avatud küsimustest, millele aktiivselt vastati. Palusin vastajatel täpsustada oma Likerti skaalal antud hinnangut („Palun selgita või kommenteeri oma vastust”) ja avada, kuidas nad seda sõna tõlgendavad („Mida sõna kväär tähendab?”). Paljud vastajad põhjendasid oma hinnangut selgitusega, kuidas nad sõna kväär defineerivad või kuidas see neile mõjub, ning vastasid juba esimeses küsimuses (osaliselt) ka teisele. Analüüsisin kahe küsimuse vastuseid kombineerituna, sest hinnang sõnale näis olevat tugevalt seotud arusaamaga selle tähendusest. Analüüs hõlmas teksti mahus 13 000 sõna, mida analüüsisin temaatiliselt, järgides Brauni ja Clarke’i (2006) väljapakutud etappe. Temaatiline analüüs on andme­põhine (induktiivne) ja toetub alati uurija tõlgendustele, teemad ei ole tekstis iseenesest ­olemas (Braun, Clarke 2006: 80). Seega oli teemasõnade ja -fraaside tuvastamise protsess peamiselt intuitiivne, hüpoteese või eelkriteeriume ma ei seadnud. Selline alt üles lähenemine võimaldab uurimistöö käigus märgata, koondada ja analüüsida olulisi mustreid ehk teemasid (Braun, Clarke 2006, 2016).

Andmeanalüüsi alustasin andmete lähilugemisega QCAMap programmi (­Mayring 2014) abil, mille käigus määrasin esialgsed koodid. Algse raamistiku kontrollisin üle korpusanalüüsi vahenditega, täpsemalt Sketch Engine’i KWIC-i (ingl keyword in context) ja ühiste kollokaatide otsinguga. Mitme kodeerimisvooru ja koodide liitmise järel nimetasin esialgsed teemad ehk andmetest välja joonistunud mustrid, lähtudes tähtsusest ja sellest, et need vastaksid uurimisküsimusele sõnasse kväär suhtumise kohta. Teemad valisin peamiselt tähenduslikkuse ja asjakohasuse, mitte sageduse põhjal (Braun, Clarke 2006: 82–83), kuid töö käigus selgus, et sagedasti (vähemalt 5% vastustest temaatilise välja sees) esile kerkivad teemad osutusid samaaegselt tähendusrikkaks. Samuti oli oluline see, et ühte vastust sai kodeerida mitme teema alla. Näiteks võis üks vastaja väljendada mitut vastuolulist, mõnikord tingimuslikku vaadet („praegu mõjub see sõna ebameeldivalt, aga kui see muutub levinumaks, siis ilmselt harjun ära”). Korraldasin teemad hierarhiliselt laiemateks temaatilisteks väljadeks: 1) määratlused, 2) keelelised hoiakud ja seosed ning 3) identiteet, tunnetus ja mõju, mis võtavad kokku küsitluse kommentaaride põhimustrid. Eraldi teemaväli tekkis kommentaaridest, milles ei osatud oma hinnangut põhjendada, kuid neid ma ei käsitle.

Joonis 6. Temaatilise analüüsi puukaart.

Teemad esitan puukaardi-diagrammina (joonis 6), mille loomiseks kasutasin programmi RAWGraph (Mauri jt 2017). Puukaardil on iga teemaväli kujutatud nelinurkse kastina, mille sees on väiksemad teemakastid koos proportsioonidega. Teemakastide suurus peegeldab teema sageduste suhteid ühe teema­välja sees. Kõigepealt kirjeldan määratluste, seejärel keelehoiakute ja seoste ning lõpuks identiteedi, tunnetuse ja mõju teemavälja.⁷

 

4.2.1. Määratlused

Määratluse teemaväljale (joonis 6) koondasin vastajate isiklikud arusaamad ja definitsioonid sõnast kväär. Sõna mõistetakse üldistavalt KATUSSÕNANA, mis võtab kokku kõik seksuaal- ja soovähemuste identiteedisildid (Vihmavarjumõiste, mille alla mahuvad kõik, kes pole heterod ja/või cis-soolised; Väga laia tähendusega sõna, minu arvates saab iga LGBT+ grupi liige seda sõna enda kirjeldamiseks kasutada), samuti SÜNONÜÜMINA lühendnimetusele LGBT (Sünonüüm (ja parem sõna) LGBT+ määratlusele, ei meeldi kasutada LGBT-jne jada) ja vahendina väljendada OSALUST LGBT kogukonnaga või seotust sellega (Tähendab lgbtq+ kogukonda kuuluvaid inimesi või sellise vaibiga sündmusi). Lisaks märkisid vastajad, et kväär kirjeldab inimesi, kes POLE HETEROSeksuaalsed (Kasutan samatähenduslikult sõnaga gei. Et kirjeldada midagi, mis ei ole hetero) või POLE HETEROSeksuaalsed ega CIS-SOOLISED (T2hendab, et ma ei ole cis-sooline ega heteroseksuaalne, ehk niioelda normist k6rvale­kalduv).

Osa vastajaid hindas sõna kväär omadust KAASATA mitmekesiseid LGBT identiteete ilma täpsustamise vajaduseta, kuna sõna haarab LGBT inimeste kogemuste keerukust (Kväär tähendab sooidentiteedi ebamäärasuse üle uhke olemist, vabameelselt iroonilist suhtumist soorollide üle, võimalikult lahtist meelt ses osas, kuidas ma võin aja kulgedes mõtestada oma soolisust ja isegi seksuaalsust). Teisalt kerkisid esile vastu­pidised seisukohad, mis viitasid sellele, et kvääri tähendusväli võib olla LIIGA AVAR ja puudub terminoloogiline täpsus, mis võib varjata seksuaalse ja/või soolise enesemääratluse mitmekülgseid ja muutuvaid aspekte (Aga ise ei suhestu üldse selle sõnaga; ilmselt seostub see mulle ka sooviga end mitte alamkategooriatesse jaotada, aga ma ise pole nii laialivalguv [---]; See ei ole nii-öelda operatiivne info, mis asja tegelikult selgemaks teeks).

Sõna kväär tajutakse ka lihtsalt ingliskeelse sõna queer TÕLKENA sõltumata sellest, kuidas eestindusse suhtutakse (Halb eestikeelne tõlge muidu väga heale ingliskeelsele sõnale; Olenevalt kontekstist kasutan kas eestikeelse vastena sõnale „queer” või ­laiemalt omaette sõnana, sest tajun selles ka mingit spetsiifilisemat kohalikku tähendust).

 

4.2.2. Keelehoiakud ja seosed

Keelehoiakute ja seoste teemaväljale (joonis 6) kogusin arvamused, milles tulid esile vastajate suhtumised sõnasse kväär ja keelelised assotsiatsioonid. Oma hinnangut kommenteerides toodi enim välja assotsiatsiooni sõnaga VÄÄR, enamasti LGBT gruppi negatiivsesse valgusesse asetavana, mis sarnaneb USA 1990. aastate debattidega, kus queer’i sobilikkuse üle aktiivselt arutati ([---] näen ennekõike selles sõnas „väär” osa. Justkui kväär oleks midagi mis on vale, paha või võõras – k-väär). Selle kõrval toodi välja assotsiatsiooni võimestavat potentsiaali (teema HUVITAV / TUGEV / MÄNGULINE), mis taas sarnaneb USA-s ja Suurbritannias toimunud aruteludega, kuigi eesti keeles ei ole sõnal kväär sellist ajalugu, nagu kannab queer inglise keele kon­tekstis (Eesti keeles kõlab sõna „kväär” sarnaselt sõnaga „väär”, mis osadele kogukonna liikmetele ei meeldi, kuid minu arvates võib seda võtta kui sõna „väär” enda omaks tegemist; Kväär on mõnusalt vastuhakkav, keskmine sõrm heteromononormatiivsusele samal ajal olles positiivselt quirky. See on veider, aga hea. Teistsugune, veidi mässajalik ja allasurutud, kuid alistamatu; Meeldib sõna paindlikkus ja mängulisus: kväärima, kväärikas, kväärakas, kväärtuslik, kväärtusetu, kväärkogukond jne). Samuti iseloomustati seda sõna teemaga EBAMEELDIV, EBALOOMULIK või RASKESTI HÄÄLDATAV (Pole põhjust selle kasutamiseks, meil on muid vasteid, kõlab koledalt, võõrsõna), kusjuures ingliskeelset queer’i kirjeldati kui selgemat, harjumuspärasemat ja positiivsemat, mida kajastab teema QUEER ON PAREM (Minu meelest ei pea kõiki sõnu eestindama, queer on minu jaoks sõnana selgem ja paigas, teisi sõnu, sh segavaid sõnu, vaja ei ole. Ingliskeelsel sõnal „queer” on ka nö sobilikum ja loomulikum kõla).

Lisaks seostati sõnaga kväär ajalooliselt mitteomaste mõistete põhjendamatut sisse­toomist (teema IMPORDITUD MÕISTE): See on import Ameerikas, meie jaoks puudub sellel ajalooline tähendus. Ma ei taha kasutada Ameerika „slur”-i Eesti kogukondades. Paralleelselt väljendati sedagi, et sõna kväär on positiivne just selle pärast, et see pakub võimalust väljenduda eesti keeles (teema KOHALIK SÕNA ON PAREM): Nii ka seepärast võiks see väike eesti ainulaadsus edasi elada muude sõnade näol. Esimene mulje sõnast „kväär” oli positiivne – ohhoo, veidi tundmatu versioon sõnast „­queer” – midagi teist­sugust, eestindatut! Nende hulgas, kes pidasid eestikeelseid sõnu kohasemaks, leidus ka arvamusi, et võimestavaks tuleks pöörata mõni olemasolev kohalik sõna, mitte luua uusi (Parem oleks normaliseerida ja tagasi võtta sõnu nagu pede (mis on siiani solvanguna kasutusel Eestis) ja lilla). Mainiti ka seda, et soo- ja seksuaalvähemuste teemad jäävad ühiskonnas võõraks, kui neist ei räägita omasõnadega. Eraldi teemana joonistus välja arvamus, et LGBT SÕNU ON LIIGA PALJU ja uute sõnade loomine kahandab võimalust LGBT kogukonna liikmetel paista nn vastuvõetavate tavakodanikena (Ma arvan, et igasugu uusi termineid ja pronoune ja kogu muud liigset on LGBT maailmas ja selle ümber juba liiga palju [---]. Ja imestame, miks peetakse k õ i k i LGBT inimesi veidrikuteks ja imelikeks).

 

4.2.3. Identiteet, tunnetus ja mõju

Identiteedi, tunnetuse ja mõju teemaväljal (joonisel 6) kerkib esile sõna kväär seos vastajate isikliku ja kollektiivse identiteediga.

Mõne jaoks tugevdab sõna kväär kasutamine KOGUKONNATUNNET (Minu hinnangul on kväär kogukondlik siseringi mõiste – kui seda avalikkuses kasutada, siis nt ekrelased ei pruugi saada aru, et jutt käib „homodest”. See võib olenevalt vaatepunktist olla nii tugevus kui nõrkus). Esile toodi seda, et sõna võikski olla vaid LGBT kogukonna siseseks kasutamiseks, sest KOGUKONNAVÄLINE KASUTUS võib olla ­­KAHJULIK (See võib olla midagi, millest vastastel kinni on hakata. Pooldaksin seda sõna vist pigem mitteametlikus kasutuses). Samal ajal väljendasid teised muret HÄBISTAMISE (Hea alus, et sellest kujuneks eesti keeles SAPTKile jts homoinimeste kohta uus sõimu­sõna, halvustav väljend pilkamiseks ja vaenukujundamiseks) või VEIDRANA näimise pärast ([---] ei taha omasooiharana kuuluda kogukonda, kus selle kohta kasutatakse sõna, mis tähendab „veidrat” (queer). Mu seksuaalsus on loomulik). Veidruse-­assotsiatsiooni toodi välja ka positiivsena, paljud vastajad väljendasid head meelt, mida annab VABADUS IDENTITEETI VALIDA (Minu jaoks peitub selles võlu ning uhkus olla autentne ja veider, hoolimata kasvatatud heteronormatiivsusest; See sõna iseloomustab julgust ning enese aktsepteerimist; Mingil määral tekitab see teatud rõõmutunnet, et olengi kväär/queer, et see on mu „authentic šelf”). Välja toodi ELUSTIILI või HOIAKU teema, mis sõnaga kväär seostus (See võib viidata mingile teatud stiilile ja selle stiili viljelejatele, Sveta baarile, podcastidele). Esile kerkis laiem NORMATIIVSUSEVASTASUS / KRIITILINE POSITSIOON: osa vastajaid seostab sõna kväär LGBT liikumise selle osaga, kus vaadeldakse ühiskondlikke norme laiemalt kui isiklik identiteet, LGBT juriidiliste õiguste või vähemuste aktsepteerimise küsimused (Kui mõned soovivad sallivust, võimalust abielluda ja elada nagu „tavalised” inimesed, siis kväärid soovivad lahti rõhumisest kogu ühiskonnas ja kõigi jaoks).

Sõna kväär mõistetakse mitmekesiselt, seda seostatakse nii LGBT kogukonnaga kui ka normikriitikaga. Erinevad arvamused selle tähendusest sõltuvad muu hulgas sellest, millised olid vastaja keelehoiakud ja suhtumine LGBT kultuuri ja aktivismi: mängulisest või võimestavast kasutusest kuni muretsemiseni selle häbimärgistava mõju pärast assotsiatsiooni väär tõttu.

 

5. Kokkuvõte

Eestikeelse LGBT sõnavara uurimuse kontekstualiseerimiseks tutvustasin artikli esimeses pooles kväärilingvistika uurimissuunda, teoreetilist tausta ja kujunemislugu. Artikli keskmes on ingliskeelse sõna queer eestikeelse ekvivalendi kväär kasutus ja Eesti LGBT kogukonna suhtumine sellesse sõnasse. Esiteks analüüsisin seksuaal- ja soovähemusrühmadega seotud levinumate sõnade kasutussagedusi 1990-ndatest tänapäevani eesti keele ühendkorpuses ja korpuses Eesti Trendid. Teiseks ana­lüüsisin LGBT kogukonnas läbi viidud ankeetküsitluse põhjal sõnade queer ja kväär mõistmist ja neisse suhtumist. Korpusanalüüs näitab seksuaal- ja soovähemustega seostatavate sõnade kasutamises viit peamist suundumust. Esiteks esineb sõna või liide homo korpusetekstides oluliselt sagedamini kui hetero, mis osutab hetero­seksuaalsuse vaikimisi normile ning homoseksuaalsuse eraldi rõhutamise vajadusele keeles. Teiseks on märgata sõna gei kasutussageduse kasvu ajas, samal ajal kui lesbi kasutus on vähenenud. See võib viidata sellele, et gei tähendusväli on avardunud, hõlmates laiemat homoseksuaalsete inimeste identiteedispektrit, mitte ainult mehi. Viimastel aastakümnetel on märgata LGBT sõnavara laienemist. Näiteks sõna samasooline on muutunud 1990-ndatega võrreldes kuni kümme korda sagedasemaks, peegeldades arutelusid tsiviilpartnerluse ja abieluvõrdsuse üle. Samuti on kasvanud transsooliste inimestega seotult kasutatavate sõnade sagedus. 2010. aastate esimesest poolest on korpusesse ilmunud terminid kväär ja lühend LGBT, enne 2008. aastat neid ei esinenud.

Korpuseandmed ja samuti ankeetküsitluse vastused näitavad, et sõna kväär ei ole piiratud ainult seksuaalse orientatsiooni ega identiteediga, vaid sellel on laiem, mitme­kesisem ja kontekstist ning valdkonnast sõltuv tähendus. Avalikes tekstides kasutatakse seda akadeemilise ja sotsiaalse õiglusega seotud kontekstides, samuti kultuuriajakirjanduses. Sageli kasutatakse sõna normatiivse kultuuri ja poliitika aruteludes, rõhutades, kuidas soolised ja seksuaalsed identiteedid on seotud sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste jõududega. Samuti kasutatakse sõna kväär lühendi LGBT sünonüümina, ilma spetsiifilise kontekstita.

Ankeetküsitlusest selgub, et LGBT kogukonna suhtumine sõnasse kväär jaotub viiepunktisel skaalal üsna ühtlaselt, kuigi negatiivsed seisukohad on kerges üle­kaalus. Ühtset „õiget” tähendust ja ühtlaselt positiivset või negatiivset suhtumist LGBT kogukonnas välja ei joonistunud ning selles paljususes väljendub küsitlusele vastanute mitmekülgne kogemus ja kokkupuude selle sõnaga, samuti vastajate mitme­kesine taust ja vaated. Demograafilistest tunnustest mõjutavad suhtumist sooidentiteet ja vanus: mittebinaarsed inimesed ja kuni 30-aastased vanuserühmad väljendavad üldiselt positiivsemaid hoiakuid.

Küsitlustulemuste temaatilisest analüüsist ilmnes kaasava keelekasutuse olulisus: katussõnaga kväär on võimalik üldistavalt tähistada mitmesuguseid soolisi ja seksuaalseid identiteete. Kaasava keelekasutuse olulisust võib põhjendada erinevate identiteedisõnade rohkus või eesmärk jääda enesemääratluses hägusaks, nagu on Eesti LGBT inimeste uurimisel sotsioloogia ja antropoloogia meetoditega järeldanud Raili Uibo (2021).

Esile tõusis ka inglise ja eesti keele suhe LGBT sõnade kasutamisel. Välja joonistus arvamus, et ingliskeelsed sõnad on LGBT teemadest rääkimisel nende leviku tõttu arusaadavamad ja vastuvõetavamad. Arusaamad sellest, milliseid omasõnu tuleks queer’i eestindamisel kasutada, jagunesid laias laastus kaheks. Esiteks pakuti, et iroonilise või positiivseks pööratud tähendusega võiks sisustada juba teada ja juurdunud eestikeelseid sõnu, millel on ajalooliselt olnud geide suhtes pejoratiivne tähendus, näiteks lilla või pede. Teiseks leiti, et kväär on väärtuslik seetõttu, et uus tehissõna on ingliskeelse sõna eriti täpne tõlge, mis loob uusi seoseid.

Eesti keeles ei toimi kväär ühemõttelise turvalise alternatiivina, millega soo- ja ­seksuaalvähemusrühma liikmeid või LGBT kultuuri tähistada. Kväär ei ole üksnes kõlalt mõnevõrra sarnane ingliskeelse sõnaga queer, vaid see assotsieerub omadussõnaga väär, hoides nii seost ingliskeelse termini ja konnotatsiooniga normatiivsuse­vastasuse, „vääraks” peetu suunas. Väära negatiivne kaal sõnas kväär põhjustab konflikti, mis küsitluse vastustest tugevalt välja joonistus. Olgugi et vastajad väljendasid arvamust, et soo- ja seksuaalvähemusi tähistavad sõnad ei tohi olla solvavad, läksid arvamused lahku selles, kas eestikeelset kvääri saab pidada positiivseks või oleks vaja ühemõtteliselt positiivse kuvandiga tähistajat, mille võiks moodustada näiteks sõna vikerkaar abil. Sealjuures peeti ingliskeelse queer’i konnotatsioone suuresti positiivseks.

Nii korpuse kui ka küsitlusandmete põhjal on sõna kväär tähendust raske ühtselt defineerida – seda tõlgendatakse ja kasutatakse mitmekülgselt. Sõna kväär loomisega on üritatud luua side ingliskeelse queer’iga ja selle ümber käivate debattidega, mis on ingliskeelses akadeemilises kirjanduses ja LGBT kogukonnas toimunud enam kui kolm aastakümmet. Osa kogukonnast ei soovi samastuda provokatiivse või negatiivse aspektiga, mida nad sõnas kväär näevad, ega taha end ilmselt kontra­kultuuri hulka liigitada. Teine osa kogukonnast aga ei näe sõnal kväär negatiivset konnotatsiooni ning peab seda neutraalseks või positiivseks katussõnaks. Osa kogukonnast naudib vastandumist, mida kvääri taotluslikult ärritav seos võimaldab ja mida sõna kasutamine meelde tuletab.

Kuigi Eesti LGBT kogukonna suhtumine sõnasse kväär on praegu kergelt negatiivsuse poole kaldu, võib eeldada, et selle sõna üha sagedasem kasutamine, sealhulgas meedias ja LGBT aktivismi kontekstis, avaldab mõju suhtumisele tulevikus. Ühtlasi näitab küsitlus, et LGBT kogukond on väga mitmekesine: üsna tugevasti on väljendatud seisukohad, milles tuntakse end mugavalt normidele vastandudes, aga ka need, milles ei nähta ennast või ei soovita näha LGBT identiteete normist erinevatena.

Sõnad ja nende tähendused ei ole kunagi püsivad, vaid pidevas arengus. Enese- ja grupiidentiteedi määratlemiseks kasutatavad sõnad, iseäranis kväär, on LGBT kogukonnas sagedasti arutatavad teemad. Uurimuse kombinatsioon korpusanalüüsist ja küsitlusest loob sügavama arusaama sellest, kuidas LGBT kogukonnale olulist sõna kasutatakse ja kuidas sellesse suhtutakse, kaasates ka neid, kes ei pruugi olla poliitiliselt aktiivsed, kuid kes identifitseerivad end kogukonna liikmetena. Uuring on andnud olulisi teadmisi sõna kväär emotsionaalsetest ja kontseptuaalsetest seostest Eesti LGBT kogukonnas, valgustades nii selle sõna keelelist konteksti kui ka paigutades selle globaalsesse LGBT uuringute ja identiteedipoliitika raamistikku.

 

Tänan südamest neid 353 inimest, kes veebiküsitlusele vastasid ja oma mõtteid jagasid. Ilma teieta seda artiklit ei oleks.

 

Aet Kuusik (snd 1982), MA, Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse noorem­teadur (Jakobi 2, 51005 Tartu), aet.kuusik@ut.ee