PDF

„Kalevipoeg” as a core text

https://doi.org/10.54013/kk664a3

 

The Estonian national epic „Kalevipoeg” (1861) is a literary epic based on folklore motifs, which was created by F. R. Kreutzwald. As part of European romantic literature it stands side by side with Kalevala by Elias Lönnrot. Previous studies of „Kalevipoeg” mainly address the relationship of the epic with Estonian folklore and international myths. Cultural studies emphasize the impetus it gave to the movement of National Awakening in 19th-century Estonia. The present article is focused on the meaning of „Kalevipoeg” as a literary text. The study draws from a corpus of metatexts, which enables the researcher to follow the reception of the epic text from the 19th-century National Awakening to the present day. It appears that it is not the whole text that has been passed down generations, but rather some smaller text items. In the reception three levels – popular, ideological, and literary – can be distinguished, which function in synchrony, yet often in opposite meanings. On the popular level, the epic has served as a vessel of resistance and hope, yet on the ideological level it has been subject to manipulative interpretations. Anyway, the continuity of the reception of „Kalevipoeg” enables one to follow its ramifications in Estonian culture. „Kalevipoeg” has sometimes even been called a ‘nation-building core text’, which serves for the Estonians like the Old Testament for the people of Israel. It is found in the article that the concept of ‘core text’ should be enlarged, because the text of the epic has also been used by extra-national political forces. A considerably richer literary reception would be based on the original epic, opening up its existential meanings. An active and dynamic text of the epic can be depicted as a network of intersemiotic relationship paths. Via „Kalevipoeg” as a base text, such paths provide links from some of the most recent texts to the underlying texts of the epic, such as international myths, thus penetrating into universal and existential meanings. The article brings an example of one of the most representative cultural paths using the motif of the hero returning, as worded in the last stanza of the epic: Surely Kalev will then come home to / Bring his people fortune true, / Build Estonia anew (transl. by Triinu Kartus).

References

Annuk, Eve 2003. Naised ja kirjanduslugu: tuntud ja tundmatu Ilmi Kolla. – Ariadne Lõng, nr 1–2, lk 72–90.

Contra 1998. Tarczan. Urvaste: Mina Ise.

Golden [2003]. Tarzan rahvuskangelaseks. http://www.vmg.vil.ee/~golden/tarzan.htm (25. III 2003, tänaseks kadunud).

Hasselblatt, Cornelius 2012. Von Folklore zu Literatur. Folkloristische Metamorphose bei der ausländischen Kalevipoeg-Rezeption. – Finno-Ugric Folklore, Myth and Cultural Identity. Proceedings of the Fifth International Symposium on Finno-Ugric Languages in Groningen, University of Groningen, June 7–9, 2011. (Studia Fenno-Ugrica Groningana 7.) Maastricht: Shaker Publishing, lk 63–72.

Hennoste, Tiit 2011. Heroism ja eksistentsialism. Mõttevahetus: Eesti eksistentsiaalsusest. – Looming, nr 8, lk 1139–1148.

Hiiemäe, Mall 2003. Vaateid vägilasmuistenditele: Kalevipoeg ja Dobrõnja. – Paar sammukest. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat XX. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 61–75.

Hoeven, Adriaan van der 2012. The Making of Kullervo. – Finno-Ugric Folklore, Myth and Cultural Identity. Proceedings of the Fifth International Symposium on Finno-Ugric Languages in Groningen, University of Groningen, June 7–9, 2011. (Studia Fenno-Ugrica Groningana 7.) Maastricht: Shaker Publishing, lk 73–93.

Ilves, Toomas Hendrik 1984. Kalevipoeg Unfettered. – Esto America, kd 2, nr 4, April, lk 5–7, 15–16; nr 5, May, lk 5–6, 16.

Johanna-Mai [2003]. Kalevala(b). http://www.adisain.ee/kloaak/teosed.php?kid=129 (25. III 2003, tänaseks kadunud).

Kartus 1996 = Eesti Vabariigi 78. aastapäev Melbourne’is. Ebe Kartuse aktuse kõne. – Meie Kodu 20. III.

Keskerakondlased… 2004 = Keskerakondlased saavad partei mässuliselt uue kirja. – Postimees 21. IV.
http://uudisvoog.postimees.ee/210404/esileht/siseuudised/132207.php (12. II 2013).

Kesküla, Kalev 1998. Vabariigi laulud. Tallinn: Tuum.

Kirss, Tiina 2010. „Vana tuuletallaja”: August Kitzbergi mälestused eesti autobiograafia tüvitekstina. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 5/6, lk 38–53.
https://doi.org/10.7592/methis.v6i8.564

Kirsfeldt, Kristian 2010. Kalevipoeg 2.0. Eesti rahva moodne eepos. Tallinn: Eesti Ajalehed.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold [2003]. Kalevipoeg: üks ennemuistne eesti jutt kahekümnes laulus. [Tallinn: SE&JS]. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?book_id=27 (28. II 2013).

Kõresaar, Ene 2006. Kollektives Gedächtnis und nationale Textgemeinschaft im postsovjetischen Estland: Ein Beispiel über die intertextuelle Verwendung des nationalepos „Kalevipoeg” in den estnischen Lebensgeschichten. – Ural-Altaische Jahrbücher. Internationale Zeitschrift für uralische und altaische Forschung. Neue Folge 20. Wiesbaden: Harrassowitz Verlag, lk 101–124.

Laak, Marin 2003. Monument vs. alustekst: „Kalevipoja” retseptsioonist ja intertekstuaalsusest. – Paar sammukest. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat XX. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 129–142.

Laak, Marin 2005. Kalevipoja kohanemine: teksti ja konteksti probleeme ja võrgukeskkonna võimalusi. – Kohanevad tekstid. Koost ja toim V. Sarapik, M. Kalda. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, TÜ eesti kirjanduse õppetool, lk 169–205.

Laak, Marin 2013. „„Kalevipoeg” Lõunaristi all: Gunnar Neeme ja Triinu Kartuse kirjavahetust”. – Tuna, nr 1, lk 109–128.

Laak, Marin, Viires, Piret 2010. Representing canonical texts in the digital age: the case of the Estonian national epic Kalevipoeg. – Revista Texto Digital, kd 6, nr 2, lk 156–167.
https://doi.org/10.5007/1807-9288.2010v6n2p156

Laak, Marin, Viires, Piret 2011. Das estnische Epos „Kalevipoeg” und seine Rezeption in Kultur und Literatur. – Nationalepen zwischen Fakten und Fiktionen: Beiträge zum komparatistischen Symposium 6. bis 8. Mai 2010 an der Universität Tartu. (Humaniora: Germanistica 5.) Toim Heinrich Detering, Torsten Hoffmann, Silke Pasewalck, Eve Pormeister. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 295–318.

Laaman, Ilona [1970] 1995. Oma lastel õnne tooma…. – Sõnarine, kd 4. Tallinn: Eesti Raamat, lk 309.

Larm, Pille-Riin 2011. „Kalevipoeg 2.0”, sotsiaalne äratuskell. – Sirp 24. III.

Mihkels, Margus 2012. Eesti põlve uueks loojad. – Postimees 7. XI.

Nõu, Helga 1990. Kas tunned Kalevipoega? – Uus lugemik 2. Stokholm: Rootsi–Eesti Õpperaamatufond, lk 127–173.

Nõu, Helga 2001. Kalevite vesivõsu. – Eesti Ekspress. Areen, 22. II.
http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/08/bottom.html (20. XI 2012).

Nädala anekdoot 1997. – Eesti Ekspress. Kranaat, 10. X.
http://www.ekspress.ee/Arhiiv/Vanad/1997/41/kranaat.html (15. II 2013).

Pormeister, Eve 2011. Das estnische Epos „Kalevipoeg” in der Spannung zwischen Nationalepos und Menschheitepos. Eine Interpretation der Höllenfahrten. – Humaniora Germanistika 5, Nationalepen zwischen Fakten und Fiktionen: Beiträge zum komparatistischen Symposium 6. bis 8. Mai 2010 Tartu. Toim Heinrich Detering, Torsten Hoffmann, Silke Pasewalck, Eve Pormeister. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 256–279.

Sarv, Mari 2008. Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 11.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Seilental, Johannes, Andresen, Nigol 1943. Eesti lugemik keskkoolidele. Moskva: Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastus (Moskva: Искра революции).

Talvet, Jüri 2010. Müütilise tulevikulinna ja sümbiootilise rahvuse ehitamine Euroopa äärel: F. R. Kreutzwaldi „Kalevipoeg”. – Akadeemia, nr 11, lk 2038–2059.

Torop, Peeter 1999. Kultuurimärgid. (Eesti mõttelugu 30.) Tartu: Ilmamaa.

Torop, Peeter 2000. Intersemiosis and Intersemiotic Translation. – European Journal for Semiotic Studies, kd 12, nr 1, lk 71–100.

Torop, Peeter 2011. Multimeedialisus. – Humanitaarteaduste metodoloogia. Uusi väljavaateid. Koost Marek Tamm. (Gigantum Humeris.) Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 327–348.

Uibo, Udo 1986. Küll siis Kalev jõuab koju! (Enn Vetemaa abiga). – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 342–350.

Undusk, Jaan 1994. Rahvaluuleteksti lõppematus. Felix Oinas, soome meetod ja intertekstuaalne Kalevipoeg. – Felix Oinas, Surematu Kalevipoeg. („Keele ja Kirjanduse” raamatusari 1). Tallinn: Keel ja Kirjandus, lk 147–173.

Veidemann, Rein 2003. F. R. Kreutzwaldi „Kalevipoeg” kui eesti kirjanduskultuuri sakraaltekst. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 891–896.