This article examines the social relations of gender in Eduard Vilde’s historical novel Mahtra sõda („The Mahtra War”, 1902), focused on the widespread peasant rebellions of 1858 in northern Estland. It is argued that gender is a major axis for the representation of village life as the novel analyzes the intrusion of colonial violence into a peasant family through sexual abuse of young women who worked as servants at the manor and their forced marriages, emphasizing that women’s survival strategies and resistance are shown in the context of gendered social relations. The Trauerspiel of the Mahtra rebellion draws close attention not only to the event’s structure and pathos, but also to its extended costs of the subsequent brutal punishment to the peasant family. Amidst the two intersecting romantic plots, the Swiss-French governess Juliette Marchand articulates Enlightenment critique of the practices of colonial violence and the institution of serfdom. Vilde’s historical trilogy deserves further analysis in light of current debates concerning the poetics of the historical novel, and on the novel’s contextual impact on the prodromes of the 1905 revolution.
References
Alttoa, Villem 1973. Eduard Vilde sõnameistrina. Tallinn: Eesti Raamat.
Davis, Natalie Zemon 1996 [1976]. Women’s history in transition: The European case. – Feminism and History. (Oxford Readings in Feminism.) Toim Joan Wallach Scott. Oxford: Oxford University Press, lk 79–104.
Der Ehste… 1861 = Der Ehste und sein Herr. Zur Beleuchtung der öconomischen Lage und des Zustandes der Bauern in Estland. Berlin: Verlag Rudolph Gaertner.
Hobsbawm, Eric J. 1959. Primitive Rebels: Studies in Archaic Forms of Social Movement in the 19th and 20th centuries. Manchester: Manchester University Press.
Jõgi, Mall 2007. Dokumentaalromaan XX sajandi algusest. – Eduard Vilde, Mahtra sõda. Tallinn: SE&JS, lk 415–427.
Kahk, Juhan 1958. 1858. aasta talurahvarahutused Eestis: Mahtra sõda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Kangro, Bernard 1940. Romaani tulek meie kirjandusse. – Eesti Kirjandus, nr 8, lk 331–339.
Kruus, Hans 1927. Pühajärve sõda 1841. a. Tartu: Loodus.
Laanes, Eneken 2012. Vaba mees Bornhöhe „Tasujas”. Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 481–498.
https://doi.org/10.54013/kk656a1
Lust, Kersti 2003. Mahtra sõda. – Vikerkaar, nr 10/11, lk 121–130.
Manzoni, Alessandro 1984. On the Historical Novel [Del romanzo storico]. Transl. by Sandra Bermann. Lincoln: University of Nebraska Press.
Mihkelson, Ene 1994. Nime vaev. Tallinn: Eesti Raamat.
Reinthal, Johannes 1923. Mahtra sõda: Talurahva rahutused Põhja-Eestis teise maareformi teostamise puhul. Tallinn: Rahvaülikool.
Rigney, Ann 2001. Imperfect Histories: The Elusive Past and the Legacy of Romantic Historicism. Ithaca: Cornell University Press.
https://doi.org/10.7591/9781501729683
Salu, Herbert 1964. Eduard Vilden historialliset romaanit. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Salu, Herbert 1981. Kuhu päike ei paista. Ühiskondlikke probleeme Eduard Vilde loomingus. Stockholm: Välis-Eesti ja EMP.
Schor, Naomi 1978. Zola’s Crowds. Baltimore: Johns Hopkins University Press.
Stoler, Ann Laura 2002. Carnal Knowledge and Imperial Power: Race and the Intimate in Colonial Rule. Berkeley: University of California Press.
Talvoja, Rait 2009. Mahtra sõjas langenute ja karistatute elulugudest. – Igihaljas Vilde. Artikleid 2005–2009. Koost ja toim Livia Viitol. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 120–130.
Tamm, Marek 1998. Jüriöö-tekst eesti kultuuris. – Looming, nr 3, lk 401–411.
Tuglas, Friedebert 1909. Eduard Vilde ja Ernst Peterson. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti kirjastus.
Vilde, Eduard 1949. Mahtra sõda. Neljas trükk. (Kooliväljaanne 12.) Vadstena: Kirjastus Orto.
Vilde, Eduard 1957. Artikleid ja kirju. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
