While the interwar literatures of the big, established European nation states afforded historical fiction but a marginal position, the genre did not lose its functionality for the new nations. The late 1930s witnessed a new rise of the Estonian historical novel. This article analyses two of the most emblematic examples of this boom, namely, the Estonian Viking novels Urmas ja Merike („Urmas and Merike”, 1935–1936) by Karl August Hindrey and Läänemere isandad („The Lords of the Baltic Sea”, 1936) by August Mälk. Examining the relations between historical fiction and national history, it contextualizes those works on the background of two major trends that characterized the Estonian politics of memory at that period of authoritarianism and state managed nationalism: a replacement of the previous victim perspective with the longing for a victorious, militant past and an emphasis laid on the historical connections with Scandinavia. What both of these strategies seem to hold in common is a quest for substitutes for a colonial history. The narrative representations of the Estonian Vikings, however, reveal significant anxiety concerning this new version of history, suggesting the return of the suppressed colonial humiliation in fiction. The relations between the historical novel and other media of cultural memory form another frame for the current discussion. While the historical novel has a remarkable potential in the shaping and reshaping of national cultural memories, including the Estonian one, in this case the genre seems to reveal the gaps and holes in the postcolonial new national history, doing it significantly better than visual culture, built environment and performances, which had been previously used for representing the ancient Estonians as Vikings, or Scandinavians.
References
Althoff, Gerd 1990. Verwandte, Freunde und Getreue: Am politischen Stellenwert der Gruppenbindungen im frühen Mittelalter. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft.
Anderson, Perry 2011. From progress to catastrophe: The historical novel. – London Review of Books, kd 33, nr 15, lk 24-28.
Benjamin, Walter 2010. Ajaloo mõistest. (Tlk Hasso Krull.) – Walter Benjamin, Valik esseid. Koost Marek Tamm. Loomingu Raamatukogu, nr 26-29. Tallinn: Kultuurileht, lk 169-179.
B üggemann, Karsten 2003. Võidupüha. Võnnu lahing kui Eesti rahvusliku ajaloo kulminatsioon. – Vikerkaar, nr 10-11, lk 131-142.
Burch, Stuart, Smith, David J. 2007. Empty spaces and the value of symbols: Estonia’s ‘war of monuments’ from another angle. – Europe-Asia Studies, kd 59, nr 6, lk 913-936.
https://doi.org/10.1080/09668130701489139
Butler, Judith 1990. Gender Trouble. Feminism and the Subversion of Identity. London-New York: Routledge.
Grabbi, Hellar 2008. Vabariigi laps. Tartu: Ilmamaa.
Gurevitš, Aron 1975. Viikingite retked. Tallinn: Valgus.
Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae. Toim ja komm E. Tarvel, tlk R. Kleis. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.
Hermann, Karl August 1887. Auulane ja Ülo. Jutt Eesti muistsest ajast. Tartu: K. A. Hermann.
Hindrey, Karl August 1990 [1935-1936]. Urmas ja Merike. Lugu aasta 1000 ümber. Tallinn: Eesti Raamat.
Hindrey, Karl August 2010. Minu elukroonika. I-III; Murrang. Eluloolised leheküljed; Tõnissoni juures. Elukroonika V [1929, 1930, 1931]. Tallinn: Eesti Päevaleht.
Hinrikus, Rutt 2010. Järelsõna. Üleaegne Karl August Hindrey. – Karl August Hindrey, Minu elukroonika. I-III; Murrang. Eluloolised leheküljed; Tõnissoni juures. Elukroonika V [1929, 1930, 1931]. Tallinn: Eesti Päevaleht, lk 767-771.
Hurt, Jakob 1879. Pildid isamaa sündinud asjust. Tartu: K. Mattiesen.
Jaanson, Kaido 1990. Põhjavalgus või fatamorgaana? Balti-Skandinaavia liidu idee ja koostöö sünd ühest suurest sõjast teiseni. – Akadeemia, nr 9, lk 1894-1905.
Jakobson, Carl Robert 1991. Kolm isamaa kõnet. Tallinn: Eesti Raamat.
Kaljundi, Linda 2007. Pirita klooster Eesti ajaloomälus: Mitte ainult kloostri taga metsas. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, nr 4, lk 110-144.
Kaljundi, Linda, Kļaviņš, Kaspars 2011. The chronicler and the modern world: Henry of Livonia and the Baltic crusades in the Enlightenment and national traditions. – Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier. A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia. Toim Marek Tamm, Linda Kaljundi, Carsten Selch Jensen. Farnham: Ashgate, lk 409-456.
Kaljundi, Linda, Kreem, Tiina-Mall (koost) 2013. Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, Kadrioru Kunstimuuseum.
Kaljundi, Linda, Kreem, Tiina-Mall, Kreem, Juhan, Mäesalu, Ain, Põltsam, Inna 2013. Sissejuhatus. – Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Koost Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, Kadrioru Kunstimuuseum, lk 11-61.
Kalm, Mart 2010a. Pätsi ilusa Eesti ehitamine. – Eesti kunsti ajalugu. 5. kd, 1900-1940. Koost ja toim Mart Kalm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, lk 369-389.
Kalm, Mart 2010b. Kujundades ja tootes. – Eesti kunsti ajalugu. 5. kd, 1900-1940. Koost ja toim Mart Kalm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, lk 583-602.
Kirss, Tiina 2001. Rändavad piirid: postkolonialismi võimalused. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 673-682.
Kirss, Tiina 2008. Taking Sigtuna: Precolonial time and Estonian historical fiction of the 1930s. – Interlitteraria, kd 13, lk 214-228
Koshar, Rudy J. 2000. From Monuments to Traces: The Artifacts of German Memory, 1870-1990. Berkeley: University of California Press.
https://doi.org/10.1525/california/9780520217683.001.0001
Kreem, Juhan, Markus, Kersti 2007. Kes asutas Pirita kloostri? – Kunstiteaduslikke Uurimusi, nr 4, lk 60-74.
Kuldkepp, Mart 2010. Den estnisk-svenska regionalistiska diskursen under mellankrigstiden. Ett kulturellt perspektiv. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool.
Kuldkepp, Mart 2013. The Scandinavian connection in early Estonian nationalism. – Journal of Baltic Studies, kd 44, nr 3, lk 313-338.
https://doi.org/10.1080/01629778.2012.744911
Laaman, Eduard 1936. Eesti muinasusust ja kultuuri lähtekohtadest. – Looming, nr 9, lk 1017-1026.
Laanes, Eneken 2009. Judith Butler. – 20. sajandi mõttevoolud. Toim Epp Annus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 849-862.
Laanes, Eneken 2012. Vaba mees Bornhöhe “Tasujas”. Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 481-498.
https://doi.org/10.54013/kk656a1
Laidoner, Johan 1938. Ajalugu ja praegune silmapilk. – Päevaleht 8. II, lk 2.
Laidre, Margus 1994. “Vana hea Rootsi aeg” – müüt või tegelikkus? – Akadeemia, nr 5, lk 957-962.
Levin, Mai 2010. Rahvusromantism Eesti kunstis. – Eesti kunsti ajalugu. 5. kd, 1900-1940. Koost ja toim Mart Kalm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, lk 97-127.
Luiga, Juhan 1922-1926. Läti Henriku kroonika kriitika. – Eesti Kirjandus 1922, nr 4, lk 127-139; nr 5, lk 145-160; nr 6, lk 193-202; nr 7, lk 217-228; nr 9, lk 289-309; nr 12, lk 385-407; Eesti Kirjandus 1923, nr 1, lk 19-37; nr 2, lk 63-72; nr 4, lk 151-157; nr 5-6, lk 211-423; nr 11, lk 495-530; Eesti Kirjandus 1926, nr 10, lk 481-515.
Lukács, Georg 1955 [1937]. Der historische Roman. Berlin: Aufbau-Verlag.
Malečková, Jitka 2008. Where are women in national histories? – The Contested Nation: Ethnicity, Class, Religion and Gender in National Histories. Toim Stefan Berger, Chris Lorenz. London-New York: Palgrave Macmillan, lk 171-199.
Merkel, Garlieb H. 1798. Die Vorzeit Lieflands. Ein Denkmal des Pfaffen- und Rittergeistes. Berlin.
Mikk, Arne 1999. 70 aastat Evald Aava ooperi “Vikerlased” sünnist. – Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 47-55.
Misāns, Ilgvars 2008. “Wir waren immer ein Kriegervolk”. Die Darstellung der ostbaltischen Kreuzzüge in der lettischen Geschichtsschreibung. – Lippe und Livland: Mittelalterliche Herrschaftsbildung im Zeichen der Rose. Toim Jutta Prieur. Bielefeld: Verlag für Regionalgeschichte, lk 185-207.
Mäesalu, Ain 2008. Kas muistsed eestlased olid Läänemere isandad? Saateks. – August Mälk, Läänemere isandad. Tallinn: Eesti Päevaleht, lk 375-384.
Nirk, Endel 1966. E. Bornhöhe ja teised ajaloolise jutustuse viljelejad. – Eesti kirjanduse ajalugu. II. XIX sajandi teine pool. Toim Endel Nirk. Tallinn: Eesti Raamat, lk 462-506.
Olick, Jeffrey K. 1994. Genre memories and memory genres: A dialogical analysis of May 8th, 1945. Commemorations in the Federal Republic of Germany. – American Sociological Review, kd 64, juuni, lk 381-402.
https://doi.org/10.2307/2657492
Pearce, Lynne 2007. Romance Writing. Cambridge: Polity.
Põldvee, Aivar 2013. Vanemuise sünd. Lisandusi eesti pseudomütoloogia ajaloole. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 1, lk 10-31.
Rebane, Hilve 1991. August Mälk kui ajalookirjanik. – Väliseesti kirjanduse konverents. Ettekanded 22. ja 23. oktoobril 1990. (Collegium litterarum 4.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 77-88.
Reiman, Villem 1908. Missuguste teede kaudu tuli meile kultura? – Sirvilauad 1909. Eesti rahva tähtraamat. Tartu: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1-35.
Reiman, Villem 1916. Seitsesada aastat kultuuratööd. – Sirvilauad 1917. Eesti rahva tähtraamat. Tartu: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1-42.
Rigney, Ann 1992. Time for visions and revisions: Interpretative conflict from a communicative perspective. – Storia della Storiografia, kd 22, lk 85-92.
Rigney, Ann 2001. Imperfect histories: The elusive past and the legacy of romantic historicism. Ithaca, NY: Cornell University Press.
https://doi.org/10.7591/9781501729683
Rigney, Ann 2004. Portable monuments: Literature, cultural memory, and the case of Jeanie Deans. – Poetics Today, kd 25, nr 2, lk 361-396.
https://doi.org/10.1215/03335372-25-2-361
Rigney, Ann 2005. Plenitude, scarcity and the circulation of cultural memory. – Journal of European Studies, kd 35, nr 1, lk 11-28.
https://doi.org/10.1177/0047244105051158
Saks, Edgar V. 1936. August Mälguga vestlemas. – Looming, nr 6, lk 653-659.
Selart, Anti 2003. Muistne vabadusvõitlus. – Vikerkaar, nr 10-11, lk 108-120.
Strehle, Susan, Carden, Mary Paniccia 2003. Doubled Plots: Romance and History. Jackson: University Press of Mississippi.
Tamm, Marek 2012a. Jüriöö-tekst Eesti ajalookultuuris. – Marek Tamm. Monumentaalne ajalugu. Loomingu Raamatukogu, nr 28-30. Tallinn: SA Kultuurileht, lk 65-81.
Tamm, Marek 2012b. Eestlaste suur vabadusvõitlus. Järjepidevuse ja kordumise mustrid Eesti kultuurimälus. – Marek Tamm, Monumentaalne ajalugu. Loomingu Raamatukogu, nr 28-30. Tallinn: SA Kultuurileht, lk 48-64.
Tamm, Marek 2012c. Kellele kuulub eesti ajalugu? – Marek Tamm. Monumentaalne ajalugu. Loomingu raamatukogu, nr 28-30. Tallinn: SA Kultuurileht, lk 39-47.
Tamm, Marek 2012d. Kadunud aja otsinguil. Taasiseseisva eesti mälupoliitikatest. – Marek Tamm, Monumentaalne ajalugu. Loomingu Raamatukogu, nr 28-30. Tallinn: SA Kultuurileht, lk 130-159.
Tarvel, Enn 2007. Sigtuna hävitamine 1187. aastal. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 24-27.
Tedre, Ülo 1990. K. A. Hindrey ja eesti ajalooline romaan. Järelsõna asemel. – Karl August Hindrey, Urmas ja Merike. Lugu aasta 1000 ümber. Tallinn: Eesti Raamat, lk 380-384.
Undusk, Jaan 1995. Abielu kui utoopia. Sissejuhatus ühte kirjanduslikku motiivi. – Eesti Humanitaarinstituudi toimetised 2. Tallinn: Eesti Humanitaarinstituut, lk 126-138.
Undusk, Jaan 1997. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu. Merkel – Jakobson – Hurt. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 721-734; nr 12, lk 797-811.
Undusk, Jaan 2013. Armastus ja sotsioloogia. Sissevaade Tammsaare omailma. – Armastus ja sotsioloogia: A. H. Tammsaare romaan “Ma armastasin sakslast”. Toim Mirjam Hinrikus, Jaan Undusk. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 242-342.
Vallas, Ago 1990. Sigtuna. – Akadeemia, nr 9, lk 1887-1893.
Viires, Ants 2001. Eestlaste ajalooteadvus 18.-19. sajandil. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 20-36.
