Usually urban themes are not to be anticipated in older Estonian folk song.This is, firstly, because the songs presumably date back to more than two thousand years. Secondly, the background and typical themes refer regilaul to an agrarian culture. The tradition of singing in regilaul style receded from active use after the mid-19th century, with the advance of extensive changes in the economy, education and population behaviour in the present-day Estonian territory. At a closer look, however, some figures involving town names as well as mentions of urban themes can be observed. In Estonia, the first townships emerged in the 13th and 14th centuries, developing into towns in the Late Middle Ages. For village people a town meant, first and foremost, a trading place. Etymologically the Estonian word linn ’town, city’ refers to a stronghold or citadel, which is also manifested in the songs where ‘town’ is associated with ‘stronghold’, metaphorically referring to protection of parents and family. The article analyses the town names and urban themes occurring in regilaul. The approach is based on social history, asking to what extent the songs might reveal the everyday life and attitudes of the villagers of the time. The first part of the study is focused on formulas, i.e. on alliterative phrases, where a town name is included, e.g. Riia – rikas ‘rich’; rist ‘cross’; Narva – naine ‘woman, wife’ ; Lihula – linna ‘citadel’. The second part analyses the town-bound attitudes manifested in the songs. There are three major urban themes: the rituals and procedures leading to a marriage proposal, trade, and recruitment of soldiers. Migration from villages to towns is less elaborated. In most cases it has to do with job search, while urban work and lifestyle are considered easier than the rural ones. A wife wedded from town is a theme arousing markedly contradictory attitudes, but the image of the town woman as one with low morals is dominating. Bringing down goods from the town, however, was usual and town goods were appreciated.
References
E-ANDMEBAASID
Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv. Eesti regilaulude andmebaas: http://www.folklore.ee/regilaul
Rahvusarhiiv. Kinnistute register: http://www.eha.ee/labs/kinnistud
KIRJANDUS
Burke, Peter 2004. History and Folklore: A Historiographical Survey. – Folklore, nr 115 (2), lk 133–139.
https://doi.org/10.1080/0015587042000231237
Dorson, Richard M. 1986. A Historical Theory for American Folklore. – Handbook of American Folklore. Toim Richard M. Dorson. Bloomington: Indiana University Press, lk 326–343.
EA 2012 = Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Toim Anti Selart. Tartu: Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut.
Ehin, Kristiina 2003. Naise identiteedi muutus pärast Esimest maailmasõda – rahvalaul kõneleb. – Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ja uurimispraktika alalt. Toim Tiiu Jaago. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 158–172.
ER 1926 = Eesti rahvalaulud Dr. Jakob Hurda ja teiste kogudest I. Toim M. J. Eisen jt. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Foley, John Miles 1988. The Theory of Oral Composition: History and Methodology. Bloomington, Indianapolis: Indiana University Press.
Hopkin, David 2004. Storytelling, fairytales and autobiography: some observations on eighteenth- and nineteenth-century French soldiers’ and sailors’ memoirs. – Social History, nr 29 (2), lk 186–198.
https://doi.org/10.1080/0307102042000207840
Jaago, Tiiu 2006. Pärimusliku ajaloo uurimine. – Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond (http://argikultuur.ut.ee).
Kokamägi, Hilja, Mälk, Vaina, Rüütel, Ingrid, Tampere, Herbert 1970. Priiusel’ raiume rada… Artiklite kogumik eesti revolutsioonilauludest. Tallinn: Eesti Raamat.
Kolk, Udo 1962. Värsisisesed vormelid eesti regivärsilises rahvalaulus. – Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, nr 117. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 71–153.
Laugaste, Eduard 1962. Eesti regivärsi struktuuriküsimusi. – Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, nr 117. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 25–70.
Lintrop, Aado 2006. Uhkest laevast Petropavlovskist, revolutsiooni kuulutajast. – Paar sammukest XXII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Toim Ergo-Hart Västrik, Mall Hiiemäe. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 49–65.
Lord, Albert B. 1997 [1960]. The Singer of Tales. Cambridge–London: Harvard University Press.
Mirov, Ruth 1998. Regivärsilise ekspositsioonlauluga voormängud. Eesti Keele Instituudi Toimetised 2. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Palli, Heldur 1998. Eesti rahvastiku ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.
Peegel, Juhan 1997. Kuld on jäänud jälgedesse. Regivärsi keelest ja poeetikast. [Artikleid ja ettekandeid ajavahemikust 1955–1991.] Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Rosenberg, Tiit 1998. Eestlaste väljaränne 19. sajandil – 20. sajandi algul: taust ja võrdlusjooni naabritega. – Eesti kultuur võõrsil. Loode-Venemaa ja Siberi asundused. Toim Astrid Tuisk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 34–59.
Rubin, David C. 1997. Memory in Oral Traditions: The Cognitive Psychology of Epic, Ballads, and Counting-out Rhymes. New York–Oxford: Oxford University Press.
Rüütel, Ingrid 1977. 1877.–1878. a. Vene-Türgi sõda eesti laulutraditsioonis. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 481–488; nr 9, lk 550–555.
Saarlo, Liina 2001. Regilaulude vormelid: kvantiteet ja kvaliteet. – Regilaul – keel, muusika, poeetika. Toim Tiiu Jaago, Mari Sarv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 271–297.
Sarv, Mari 2000. Regilaul kui poeetiline süsteem. – Paar sammukest XVII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Toim Janika Oras, Ergo-Hart Västrik. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 7–122.
Scollon, Ron, Scollon, Suzanne 1995. Somatic Communication: How Useful is ’Orality’ for the Characterization of Speech and Cultures? – Aspects of Oral Communication. Toim Uta M. Quasthoff. Berlin–New York: Walter de Gruyter, lk 19–29.
Tampere, Herbert 1958. Eesti rahvalaule viisidega III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Tedre, Ülo 1964. Tähelepanekuid regivärsilise rahvalaulu tüpoloogiast. – Eesti rahvaluulest. Toim Veera Pino, Ülo Tedre, Richard Viidalepp. Tallinn: ENSV Teaduste Akadeemia, lk 7–34.
Tedre, Ülo 2003 [1954]. Eesti mees ja tema sugu. XIX sajandi Eesti lõppriimilises rahvalaulus. Tallinn–Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Tedre, Ülo 2008 [1998]. Rahvaluule. – Eesti rahvakultuur. Toim Ants Viires, Elle Vunder. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 423–448.
Titon, Jeff Todd 1980. The Life Story. – The Journal of American Folklore, nr 93 (369), lk 276–292.
https://doi.org/10.2307/540572
