It is common knowledge that the theory of ternary quantity degrees of Estonian sounds was created by Mihkel Veske (1843–1890) and first published in his book about Estonian phonetics in 1879. However, Ado Grenzstein (1849–1916), an outstanding man of letters of the late 19th century, had published an article with a number of linguistic suggestions, including an idea of three contrasting lengths of Estonian sounds, both vowels and consonants, in the newspaper Postimees at the end of 1876. The argumentation and even the examples presented by Grenzstein are astonishingly similar to those of Veske published a few years later without any mention of Grenzstein’s publication.
The theory of ternary quantities is not compatible with any theory of phonology and is nowadays abandoned in scientific descriptions of Estonian phonology. Modern views of the Estonian sound system also depart in one way or another from Ferdinand Johann Wiedemann’s (1805–1887) explanation of different accents (or stress) of short and long syllables. However, the theory of ternary quantity contrasts has played an important role in teaching Estonian, and factually this theory belongs to the most popular myths about the Estonian language.
In modern times many outstanding scholars, Paul Ariste (1905–1990) and Ilse Lehiste (1922–2010), among others, have done a lot of work in order to translate the theory of ternary quantity oppositions into modern phonological terminology. A comparison of the ternary quantity rules defined by Ariste in 1963 and those by Lehiste in 1977/2000 reveals that there has been practically no progress in the reconciliation of this theory with theories of phonology.
Nevertheless, Grenzstein is worthy of mentioning.
References
Ariste, Paul 1953. Eesti keele foneetika. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Eek, Arvo 2008. Eesti keele foneetika I. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus.
EKG I /1 1963 = Eesti keele grammatika. 1. vihik. Häälikuõpetus ja ortograafia. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
Einer, Hans 1913. Eesti keele õpetus koolidele. Viies trükk. Tallinn: J. Ploompuu.
Grenzstein, Ado 1884. Eesti Sõnaraamat. 1600 uut ja võerast sõna korjanud ja (Saksa sõna lisandusega) Eesti keeles selgitanud A. Grenzstein. Tartu: A. Grenzstein.
Grenzstein, Ado 2012. Eesti haridus. Koost S. Runnel. (Eesti mõttelugu 106.) Tartu: Ilmamaa.
Hallap, Valmen 1963. Fonoloogiline etüüd eesti keele väldete alalt. – Nonaginta. Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi Toimetised nr 6. Tallinn, lk 95–122.
Harms, Robert T. 1960. A Descriptive Grammar of Estonian. Chicago: Chicago University Press.
Hermann, Karl August 1884. Eesti keele Grammatik. Koolide ja iseõppimise tarvis kõikidele, kes Eesti keelt õigesti ja puhtalt kõnelema ja kirjutama ning sügavamalt tundma ja uurima tahavad õppida. Tartu, 1884.
Hermann, Karl August 2001. Eesti keele Grammatik. – Esimesest algusest meie ajani. Karl August Hermann 150. Koost U. Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 25–172.
Jõgever, Jaan 1907. Lühikene Eesti keele õpetus koolidele. – Tartu: Eesti Kirjandus.
Lehiste, Ilse 1960. Segmental and Syllabic Quantity in Estonian. – American Studies in Uralic Linguistics. Indiana University Publications. Uralic and Altaic Series, kd 1. Bloomington: Indiana University Press, lk 21–82.
Lehiste, Ilse 1977. Quantity in Estonian language and poetry. – Journal of Baltic Studies, kd 8, nr 2, lk 130–141.
https://doi.org/10.1080/01629777700000131
Lehiste, Ilse 2000. Keel kirjanduses. Koost J. Ross. Eesti mõttelugu 36. Tartu: Ilmamaa.
Lehiste, Ilse 2008. Väärtuslik foneetikaraamat. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 826–828.
Nolcken, Nikolai von 1873. Aabitsaraamat. Lu’uõppimise teine jägu. Kuressaare: Ch. Assafrey.
Põld, Harald 1920. Eesti keeleõpetus. I jagu. Hääle- ning sõnaõpetus. Teine, täiendatud trükk. Tallinn: G. Pihlakas.
Ross, Jaan 2002. Kiriusutlus professor Ilse Lehistega. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 49–52.
Sinimets, Salme 1940. Ado Grenzsteini osa eesti kirjakeele arendamisel. – Eesti Kirjandus, nr 2, lk 73–82; nr 3, lk 121–129.
Tauli, Valter 1954. The Origin of the Quantitative System in Estonian. – Journal de la Société Finno-Ougrienne, kd LVII, lk 1–19.
Tauli, Valter 1966. On Quantity and Stress in Estonian. – Acta Linguistica Hafniensia, kd IX, nr 2, lk 145–162.
https://doi.org/10.1080/03740463.1966.10411446
Veske, Mihkel 1879. Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis. Tartu: Schnakenburg.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte. St.-Pétersbourg: MM. Eggers et Cie, H. Scnitzdorff.
Wiedemann, Ferdinand Johann 2005. Grammatik der Estnischen Sprache. Durchgesehenes Faksimile der Ausgabe von 1875. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Wiedemann, Ferdinand Johann 2011. Eesti keele grammatika. Tlk H. Laanekask. Toim E. Niit. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.
Viitso, Tiit-Rein 1962. Tüvelisest astmevaheldusest (eriti eesti keeles). – Emakeele Seltsi aastaraamat VIII. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 44–62.
Viitso, Tiit-Rein 1963. Teese ja antiteese. – Emakeele Seltsi aastaraamat IX. Tallinn, lk 7–25.
Viitso, Tiit-Rein 1981. Läänemeresoome fonoloogia küsimusi. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia.
