The article discusses the chances of elucidating the underlying mechanisms of the emergence of modern Estonian culture, based on a linguistic comparison of the runo verse and the old translations of Lutheran hymns, and presents a few preliminary results of this approach. Modern Estonian-language culture emerged in the 19th century as a hybrid combining the old genuine traditional oral culture and the newer European written culture mediated by Germans. In the mind of a 18th-century Estonian peasant those two cultures still led a relatively independent existence. The old genuine culture was, among other things, represented by the runo songs (regilaul) conveyed by active oral tradition. The most familiar texts of the new, mediated culture were those of the Lutheran hymns sung jointly at church every Sunday. This was a period when practically every speaker of Estonian had some experience of both runo and church songs, while the sublanguages of either type of songs were reflecting as well as affecting their way of thinking. To enable a comparison of those two sublanguages two respective text corpora are being compiled. The article brings a few lexical, morphological and syntactic examples of the differences between the runos and the church songs of the time. The revealed contrast between the two sublanguages is enormous. Preliminary results suggest that in Estonia the transition from an oral language and culture to a written one was abrupt and spasmodic. As a preliminary working hypothesis, we suggest that as far as Estonians had had no vernacular elite since the Middle Ages and most of the new ideas were mediated to them by intellectuals whose mother tongue was German, the birth of modern Estonian culture must have been particularly rash and raw as compared not only with European big nations, but also with their neighbouring peoples like Finns or Latvians.
References
ALLIKAD
ERLA = Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I–IV. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1969–1974. (Kirjandusmuuseumis sisestatud versioon.)
LR 1637 = Hand- und Haussbuches Für die Pfarherren und Haussväter Esthnischen Fürstenthumbs / Ander Theil / Darinnen das Gesangbuch / Zusampt den Collecten und Praefationen. In Teutscher und Esthnischer Sprache angefertiget / und auff eygenen Kosten zum Druck ubergeben / Von M. Henrico Stahlen / Pastoren an S. Catharinen Kirchen / Probste in Wirrland und Jerwen / und des Königl: Consistorij Assessoren. Revall / Druckts Christoff Reusner der äter / Gymnasij Typogr. (DIGAR-i versioon.)
LR 1656 = Neu Ehstnisches Gesangbuch / Worinnen die Kirchen-Gesänge Sel. Hn. Lutheri und anderer Gottseligen Männer in die gewöhnliche Melodeyen und gleiche Reimen verfasset sind. Zum Aufnehmen der Gemeine Gottes in Ehstland wolmeinentlich verfertiget und zum Druck übergeben Von Etlichen Pfarrherren im selbigen Lande. Reval / Gedruckt bey Adolph Simon / Gymn. Buchd. (DIGAR-i versioon.)
LT 1673 = Neu Eestnisches Gesangbuch / Worinnen die Kirchen-Gesänge Sel. Hn. Lutheri und anderer Gottseligen Männer in die gewöhnliche Melodeyen und gleiche Reimen verfasset sind. Zum Aufnehmen der Gemeine Gottes in Eestland wolmeinentlich verfertiget und zum Druk übergeben Von Etlichen Pfarrherren im selbigen Lande. Mit Königl. Majest. zu Schweden gnädigster Freyheit. Reval / Gedrukkt und Verlegt durch Adolph Simon. (DIGAR-i versioon.)
LR 1685 = Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat / Kumman egga suhre / kah töiste Puha- n. muh Saisusse Laulo / sahwa löitus / kumma ennemuste sest önsast Luterussest / n. muist pöhist Mehist omma tettu n. ülleskirjotetu / nühd monnest Tartomah Kerk Issandist Sönna ütte sündmisse kombel kokkusäetu n. üttewihdu. Jummala Auwusz n. temma Koggodusse Tullusz. Rijan / Prentitu Johann Georg Wilkesse / Kunninglikko Rahmato Prentja man. (DIGAR-i versioon.)
LR 1690 = DIGAR-i tiitelleheta versioon.
LR 1694 = Ma Kele Laulo Ramat / Kummas Önsa Lutri / ja mu pühha Meeste Sure-Pühha- ja muid Ihho ning Hinge Häddas tarwiks tullejad Laulo leietakse. Riga / Gedruckt bey Johann Georg Wilcken / Königl. Buchdrucker. (DIGAR-i versioon.)
LR 1727 = Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat, Mis sees Önsa Lutterusse ja muud teised wannad ning ued kaunid Laulud on üllespandud / Mis Üks öige Risti-Innimenne Keige Pühha- ja mu Päwade sees Jummala Kitusseks / ja omma Süddame Öppetusseks / Mainitsusseks / Parrandamisseks ning Römuks woib tähhele panna, luggeda ning laulda. Trükkitud 1727. Aastal. [Tallinn.]
KIRJANDUS
Bula, Dace 2012. Priekšvārds. Foreword. Vorwort. Предисловие. – Krišjānis Barons. Latvju dainas. Latvian Folksongs. Interlinear translation. Lettische Volkslieder, Interlinearübersetzung. Латышские народные песни. Подстрочники. Latvijas Universitātes Literatūras, folkloras un mākslas institūts.
Habicht, Külli 2001. Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kallio, Kati 2014. Kalevalameter in the 16th and 17th Century Literate Poems. – Regilaulukonverents. Regilaulu teisenemised ja piirid. The Transformations and Borders of regilaul. 26.–27. novembril 2014 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. Ettekannete teesid. Koost ja toim Janika Oras, Taive Särg. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv, lk 19–20.
Labi, Kanni 2006. Eesti regilaulude verbisemantika. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 18.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Laugaste, Eduard 1974. Regivärsilise rahvalaulu stiilist. – Eesti rahvalaulud. Antoloogia. IV. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, lk 20–44.
Leino, Pentti 1985. „Eesti värsiõpetuse” võimalused. – Looming, nr 8, lk 1118–1132.
Metslang, Helle 1978. Süntaktilisi aspekte eesti regilaulu värsiparallelismis. Tallinn. (Samal aastal kaitstud venekeelse kandidaadiväitekirja aluseks olnud eestikeelne käsikiri.)
Mäger, Mart 1971. Riimi üldküsimusi. – Looming, nr 1, lk 123–132.
Neithal, Reet 2005. Reiner Brockmannist ja eesti (tõlke)luule vanusest. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 92–98.
Ong, Walter J. 1982. Orality and Literacy. The Technologizing of the Word. London–New York: Methuen.
Paul, Toomas 2002. Kirikulaulust, mentaliteedist ja matusekommetest. – Emakeele Seltsi aastaraamat, nr 47 (2001). Tallinn: Emakeele Selts, lk 46–62.
Peegel, Juhan 2004. Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides. Teine, läbivaadatud ja ühtlustatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Peegel, Juhan 2006 [1954]. Eesti vanade rahvalaulude keel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da– ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Põldmäe, Jaak 1978. Eesti värsiõpetus. Tallinn: Eesti Raamat.
Põldmäe, Rudolf 2011. Vennastekoguduse kirjandus. (Eesti mõttelugu 101.) Tartu: Ilmamaa.
Ross, Kristiina 2009. Kirjaliku eesti lause poole. Tähelepanekuid paari käändelise verbivormi ja neid sisaldavate tarindite kirjakeelde sugenemisest. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 889–907.
Ross, Kristiina 2013. Riimi sunnil sündinud elukas. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 522–528.
https://doi.org/10.54013/kk668a4
Rutiku, Siret 2001. Kiriku Laulu- ja Palveraamat saksa filoloogi pilgu läbi.– Kelle laule me laulame? Hümnoloogiline kogumik Kiriku Laulu- ja Palveraamatu 10. aastapäeva tähistamiseks. Tallinn: EELK Konsistoorium, lk 46–56.
Rüütel, Ingrid 2012 [1969]. Eesti uuema rahvalaulu kujunemine. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Salemann, Georg, Göseken, Heinrich, Gilläus, Martin 1656. An- und Vorrede an den günstigen Leser. – Neu Ehstnisches Gesangbuch / Worinnen die Kirchen Gesänge Sel. Hn. Lutheri und anderer Gottseligen Männer in die gewöhnliche Melodeyen und gleiche Reimen verfasset sind. Zum Aufnehmen der Gemeine Gottes in Ehstland wolmeinentlich verfertiget und zum Druck übergeben Von Etlichen Pfarrherren im selbigen Lande. Reval: Gedruckt bey Adolph Simon / Gymn. Buchd.
Salve, Kristi 1996. Estnische geistliche Verse. – Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum. Jyväskylä 10.–15.8.1995. Pars VI. Ethnologia & Folkloristica. Redigerunt Heikki Leskinen, Risto Raittila, Tõnu Seilenthal. Jyväskylä: Moderatores, lk 379–383.
Salve, Kristi, Oras, Janika 2014. Veel üks katse mõista värsikesi. – Regilaulukonverents. Regilaulu teisenemised ja piirid. The Transformations and Borders of regilaul. 26.–27. novembril 2014 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. Ettekannete teesid. Koost ja toim J. Oras, Taive Särg. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv, lk 9–10.
Sarv, Mari 2008. Värsimõõt ja hõimutunded: kvantiteedireeglid eesti regilaulus. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 409–420.
Soosaar, Albert, Masing, Uku 1999 [1956]. Kolme sajandi eest värsistatud lauluraamatust. – U. Masing, Eesti vanema kirjakeele lood. Tartu: Ilmamaa, lk 59–90.
Tedre, Ülo 1974. Eesti rahvalaulude kogumine ja publitseerimine. – Eesti rahvalaulud. Antoloogia. IV. Toim Ü. Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, lk 77–89.
Vanags, Pēteris 2008. Latvian texts in the 16th and 17th centuries: Beginnings and development. – Common Roots of the Latvian and Estonian Literay Languages. Toim K. Ross, P. Vanags. Frankfurt am Main–Berlin–Bern–Bruxelles–New York–Oxford–Wien: Peter Lang, lk 173–197.
