PDF

The tall tales told by Jaagup Puu

https://doi.org/10.54013/kk694a8

The subjects and style of the stories told by Jaagup Puu (1879–1964) are analysed. Jaagup’s stories could be classified under tall tales like those in ATU 1875–1999. Jaagup used to narrate about his own life experiences, using exaggerations and fantasy bordering on the absurd. This socially poor and meagre-looking man would tell his stories, if possible, for two or three hours on end, emplotting the facts and events of his personal life, developing the story in great length, adding intermediate episodes, contaminations and comments. His stories are full of exaggerations, manipulation with numbers and dimensions, comical situations, abundant dialogue, similes, rhetorical questions and exclamations, gestures and miming. This was a masterful symbiosis of facts and fiction.

By the mid-20th century fraudulent narratives had already receded from active story-telling as inopportune, being openly discouraged even from hunting and fishing stories. This is mainly why Jaagup’s stories could not spread any too far in space or time. Nor did the stories have the social focus characteristic of jokes.

References

KÄSIKIRJALISED ALLIKAD

Eesti Rahvaluule Arhiivi kogud: EFA, EKRK, ERA, RKM.

KIRJANDUS

ATU = Hans-Jörg Uther 2004. The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography, Based on the System of Antti Aarne and Stith Thompson. Part II: Tales of the Stupid Ogre, Anecdotes and Jokes, and Formale Tales. (FF Communications 285.) Helsinki: Academia Scientiarum Fennica.

Ben-Amos, Dan 1976. The concepts of genre in folklore. – Folk Narrative Research. Some papers presented at the VI congress of the International Society for Folk Narrative Research. (Studia Fennica 20.) Helsinki: Finnish Literature Society, lk 30–43.

Brown, Carolyn 1989. The Tall Tale in American Folklore and Literature. Knoxville, Tennessee: University of Tennessee Press.

Clements, William M. 1980. Personal narrative, the interview context, and the question of tradition. – Western Folklore, kd XXXIX, nr 2: published by the California Folklore Society, lk 106–112.
https://doi.org/10.2307/1500068

Dorson, Richard 1964. Buying the Wind. Regional Folklore in the United States. Chicago–London: The University of Chicago Press.

Ford, Charles V. 1996. Lies! Lies! Lies! The Psychology of Deceit. Washington–London: American Psychiatric Press.

Gruner, Charles R. 1997. The Game of Humor. A Comprehensive Theory of Why We Laugh. New Brunswick–New Jersey: Transaction Publishers.

Hiiemäe, Mall 2008. Jutuvestja kui isiksus. – M. Hiiemäe, Sõnajalg jaaniööl. (Eesti mõttelugu 73.) Tartu: Ilmamaa, lk 15–24.

Hiiemäe, Mall 2014. Naljakatel eluseikadel rajanevad lood kogukonnapärimuses. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 845–861.
https://doi.org/10.54013/kk684a3

Honko, Lauri Olavi 1992. Bibliography 1955–1991. – Folklore processed in honour of Lauri Honko on his 60th Birthday 6th March 1992. (Studia Fennica. Folkloristica I.) Toim Reimund Kvideland jt. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 233–259.

Honko, Lauri 1998. Folklooriprotsess. – Mäetagused. Hüperajakiri, nr 6, lk 56–84.
https://doi.org/10.7592/MT1998.06.honko

HVM I = Eduard Laugaste, Erna Normann (koost) 1959. Muistendid Kalevipojast. (Monumenta Estoniae Antiquae II.) Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid I. Tartu Riiklik Ülikool, Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum: Eesti Riiklik Kirjastus.

Jaago, Tiiu 2003. Pere- ja suguvõsalood pärimuses. 20. sajandi teine pool. – Mälu kui kultuuritegur: etnoloogilisi perspektiive. Ethnological Perspektives on Memory. (Studia ethnologia Tartuensia 6.) Toim Ene Kõresaar, Terje Anepaio. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 33–59.

Kaivola-Bregenhøj, Annikki 1996. Narrative and Narrating. Variation in Juho Oksanen’s Storytelling. (FF Communications 261.) Helsinki: Academia Scientiarum Fennica.

Kalmre, Eda 2008. Münchhauseni jutu retseptsioonist tänapäeval ehk milleks me neid vajame. – Kes kõlbab, seda kõneldakse. Pühendusteos Mall Hiiemäele. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 25.) Koost Eda Kalmre, Ergo-Hart Västrik. Tartu: EKM Teaduskirjastus, lk 75–89.

Kolk, Udo 1960. Rahvaluulekogujate ekspeditsioonist Viru-Jaagupisse. – Edasi 23. VII, nr 149, lk 3.

Krikmann, Arvo 2003. Puändita naljandite struktuurist. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 161–177.

Kõresaar, Ene 2003. Eluloolisest käsitlusviisist Eesti kultuuriteadustes. – Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ning uurimispraktika alalt. Koost Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 61–76.

Laaksonen, Pekka, Piela, Ulla, Lahti, Pirkko (toim) 1990. Satayksi originellia. – Hullun kirjoissa. Näkökulmia suomalaiseen külähulluuteen. (SKS toimituksia 508.) Toim Pekka Laaksonen, Ulla Piela, Pirkko Lahti. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 110–214.

Laineste, Liisi 2010. Äpardunud huumor internetikommentaarides. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 655–670.

Laugaste, Eduard 1965. Loenguid eesti rahvaluule üldkursusest. Tartu Riiklik Ülikool, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder. Tartu.

Laugaste, Eduard 1986. Eesti rahvaluule. Kolmas, parandatud ja täiendatud trükk. Tallinn: Valgus.

Loorits, Oskar 2000. Meie, eestlased. (Eesti mõttelugu 35.) Koost Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 9–45.

Malt, Hillar 1960. Kui kuulata jahimeeste juttu. – Abiks jahimehele. Tartu: VSÜ „Kalev” Tartu, Pärnu ja Tallinna jahindusklubid, lk 21–25.

Mullen, Patrick B. 1976. The tall tale style of a Texas raconteur. – Folk Narrative Research. Some papers presented at the VI congress of the International Society for Folk Narrative Research. (Studia Fennica 20.) Helsinki: Finnish Literature Society, lk 303–311.

Oras, Janika 2005. Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivitekstid, kogemused ja mälestused. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 27.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.

Proodel, Mall 1969. Üks jahimees läks metsa. Valimik rahvajutte jahist ja metsloomadest. Tallinn: Eesti Raamat.

Proodel-Hiiemäe, Mall 1971. Rahvajuttude kujunemisest Kodavere kihelkonnas. – Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed. Uurimusi ja materjale VII. Tartu: Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum, lk 101–122.

Pulver, Andres 2000. Madis Oviir. – Viru vägevad. Tallinn: VR Kirjastus, lk 164–165.

Raskin, Victor 1985. Semantic Mechanisms of Humor. Dordrecht–Boston–Lancaster: D. Reidel Publishing Company.

Rummo, Paul-Eerik 1960. Mehest, kes on näinud ussikuningat. – Tartu Riiklik Ülikool 19. XII, nr 36, lk 4.

Siikala, Anna-Leena 1990. Interpreting Oral Narrative. (FF Communications 245.) Helsinki: Academia Scientiarum Fennica.

Tangherlini, Timothy R. 2000. Heroes and lies: Storytelling tactics among paramedics. – Folklore, kd 111, nr 8, lk 43–66.
https://doi.org/10.1080/001558700360889

Viidalepp, Richard 2004. Eesti rahvajuttude laadist, funktsioonist ja jutustajatest. (Sator 4.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi rahvausundi töörühm.