Keywords: history of folkloristics, folklore theory and methodology, philology of the vernacular
It has become customary in Estonian research tradition to consider folkloristics as a philological discipline, while the scholarship has had a retrospective and archival orientation. Presupposing the existence of a primeval cultural unity, now lost, and considering folklore as part of the Finno-Ugric heritage has certainly contributed to the philological thought. However, interest in the social environment of folklore and research of its non-verbal forms already appeared before the Second World War, manifested in the works of several scholars, such as Oskar Loorits, Rudolf Põldmäe, Richard Viidalepp, and Herbert Tampere. Hence, the turn of folklore studies towards more social and performative aspects is not a recent phenomenon but relies on the local research tradition.
Conceptualising folklore as a disappearing phenomenon and survival from the past, which was typical of the early period of research, has had an international impact with some ramifications. Also, there are scholars who have seen folkloristics as a declining discipline. Such pessimistic views are on the one hand linked with essentialist definitions of folklore (which are incompatible with its social and functional dynamics), and on the other hand with the post-structural deconstruction of the key concept ’folklore’, as the object and focus of research constantly seems to fade away. As an abstract category ’folklore’ needs constant rethinking and currently there is a strong tendency to conceptualise it as performative practice. Folkloristics is a discipline that is both socially and textually oriented and is strongly connected with general trends in the humanities, such as the development of digital scholarship. The recent definition of folkloristics as ’philology of the vernacular’ by Richard Bauman is relevant both for international and Estonian research.
References
Anderson 1914 = Вальтер Андерсон, Роман Апулея и народная сказка 1. Казань: Тип. Казанского университета.
Anderson, Walter 1923. Kaiser und Abt. Die Geschichte eines Schwanks. (Folklore Fellows’ Communications 42.) Helsinki: Academia Scientiarum Fennica.
Anderson, Walter 1939. Zu dem estnischen Märchen vom Gesthohlenen Donnerinstrument. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused B. (Humaniora XLV.) Tartu, lk 1-82.
Arukask, Madis 2011. Communication across the border: What burial laments can tell us about old beliefs. – Estonian Journal of Archaeology, kd 15, nr 2, lk 130−150.
https://doi.org/10.3176/arch.2011.2.04
AT = Aarne, Antti, Thompson Stith 1987. The Types of the Folktale. A Classification and Bibliography. (Folklore Fellows’ Communications 184.) Helsinki: Academia Scientiarum Fennica.
Barthes, Ronald 2002. Autori surm. Valik kirjandusteoreetilisi esseid. Koost Marek Tamm, tlk Eva Koff, Indrek Koff, Lembe Lokk, Heete Sahkai, M. Tamm. Tallinn: Varrak.
Bauman, Richard 1977. Verbal Art as Performance. Prospect Heights, Illinois: Waveland Press, Inc.
Bauman, Richard 2004. A World of Others’ Words: Cross-Cultural Perspectives on Intertextuality. Malden, MA-Oxford, UK-Carlton, Victoria: Blackwell Publishing.
Bauman, Richard 2008. The Philology of the vernacular. – Journal of Folklore Research. An International Journal of Folklore and Ethnomusicology, kd 45, nr 1, lk 29-36.
https://doi.org/10.2979/JFR.2008.45.1.29
Bauman, Richard, Briggs, Charles 2003. Voices of Modernity. Language Ideologies and the Politics of Inequality. Cambridge: Cambridge University Press.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511486647
Ben-Amos, Dan 1998. The name is the thing. – Journal of American Folklore. Folklore: What’s in a Name?, kd 111, nr 441, lk 257-280.
https://doi.org/10.2307/541311
Bendix, Regina 1998. Of names, professional identities, and disciplinary futures. – Journal of American Folklore. Folklore: What’s in a Name?, kd 111, nr 441, lk 235-246.
https://doi.org/10.2307/541309
Dundes, Alan 1975. The devolutionary premise in folklore theory. – Analytic Essays in Folklore. Mouton-The Hague-Paris-New York: Mouton Publishers, lk 17-27.
Dundes, Alan 2005. Folkloristics in the twenty-first century (AFS Invited Presidential Plenary Address, 2004). – Journal of American Folklore, kd 118, nr 470, lk 385-408.
https://doi.org/10.1353/jaf.2005.0044
Faehlmann, Friedrich Robert 1999. Teosed I. Koost Mart Lepik, Eva Aaver, Heli Laanekask, Kristi Metste. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Feldman, Burton, Richardson, Robert D. Jr. 1972. The Rise of Modern Mythology 1680-1860. Bloomington: Indiana University Press.
Frog 2011. Circum-Baltic mythology? The strange case of the theft of the thunder-instrument (ATU 1148b). – Archaeology, Religion, and Folklore in The Baltic Sea Region. Toim Daiva Vaitkevičienė, Vykintas Vaitkvičius. (Archaeologia Baltica 15.) Klaipėda: Klaipėda University Press, lk 78-96.
https://doi.org/10.15181/ab.v15i1.25
Frog 2013. Germanic traditions on the theft of the thunder-instrument (ATU 1148B). – New Focus on Retrospective Methods. Resuming Methodological Discussions: Case Studies from Northern Europe. Toim Elder Heide, Karen Bek-Pedersen. (Folklore Fellows’ Communications 307.) Helsinki: Academia Scientiarum Fennica, lk 120-162.
Funk & Wagnalls Standard Dictionary of Folklore, Mythology and Legend 1972 [1949]. Toim Maria Leach. New York: Funk & Wagnalls.
Hafstein, Valdimar 2014. The constant muse: Copyright and creative agency. – Narrative Culture, kd 1, nr 1, lk 9-47.
https://doi.org/10.13110/narrcult.1.1.0009
Hagu, Paul (koost ja toim) 2012. Leeloantoloogia II. Lüürika I. Tartu: Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Seto Instituut.
Harlow, Ilana 1998. Introduction. – Journal of American Folklore. Folklore: What’s in a Name?, kd 111, nr 441, lk 231-234.
Hiiemäe, Mall 1978. Kodavere pajatused: kujunemine ja koht rahvajututraditsioonis. Tallinn: Eesti Raamat.
Hiiemäe, Mall 2005. Richard Viidalepp: A folklorist with an ethnological inclination. – Studies in Estonian Folkloristics and Ethnology. A Reader and Reflexive History. Toim Kristin Kuutma, Tiiu Jaago. Tartu: Tartu University Press, lk 243-258.
Hiiemäe, Mall 2009. Järelsõna. – Herbert Tampere, Lauluväelised. (Eesti mõttelugu 85.) Tartu: Ilmamaa, lk 428-438.
Hiiemäe, Mall 2013. Endis-Eesti elu-olu V: Lugemispalu kodusest ja perekondlikust elust. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Hiiemäe, Mall 2015. Virumaa vanad vaimujutud. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Hiiemäe, Reet 2012. Kaitsemaagia eesti rahvausundis. Tallinn: Pegasus.
Hiiemäe, Reet 2013. Ended ja ennustamised eesti rahvausundis. Tallinn: Pegasus.
Hiiemäe, Reet 2015. Armastus eesti rahvapärimuses. Tallinn: Pegasus.
Holbek, Bengt 1992. On the Comparative Method in Folklore Research. (Nordic Institute of Folklore Papers 3.) Turku: Nordic Institute of Folklore.
Hurt, Jakob 1989. Kõne Eesti vanavara korjamisest muinasaja uurijate kongressil Riias Augusti kuus 1896. – J. Hurt, Mida rahvamälestustest pidada. Artiklite kogumik. Koost Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, lk 75-90.
Jaago, Tiiu 1999. Rahvaluule mõiste kujunemine Eestis. – Mäetagused, nr 9, lk 70-91.
https://doi.org/10.7592/MT1999.09.rhl
Jannau, Heinrich [Georg] von 1995 [1828]. Eestlaste alus- ja algkeelest ning vahendeist üleüldise eesti kirjakeele saavutamiseks. Tlk ja komment Jaan Undusk. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 753-756.
Järv, Risto, Kaasik, Mairi, Toomeos-Orglaan, Kärri (koost) 2009, 2014. Eesti muinasjutud. Imemuinasjutud I: 1-2. (Monumenta Estoniae Antiquae V.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kalda, Mare 2014. Maailm ja multitasking: Vaade maailma digitaalsele tõelisusele. – Maailm ja multitasking. Koost ja toim Mare Kõiva. (Tänapäeva folkloorist 10.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, lk 9-18.
https://doi.org/10.7592/TF10.multi
Kalkun, Andreas 2005. Herbert Tampere: on the problem of rhythm in the old Estonian folk song. – Studies in Estonian Folkloristics and Ethnology. A Reader and Reflexive History. Toim Kristin Kuutma, Tiiu Jaago. Tartu: Tartu University Press, lk 275-287.
Kreutzwald, Fr. R. 1963. Kalevipoeg. Tekstikriitiline väljaanne ühes kommentaaride ja muude lisadega II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Krikmann, Arvo 2003. Kaasaegse metafooriteooria panus parömioloogiasse. – Uurimusi folkloori lühivormidest. (Reetor 1.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond; Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus, lk 52-144.
Krikmann, Arvo 2004. Koestler, Raskin, Attardo ja teised. Lingvistiliste huumoriteooriate uuemaist arenguist. (Reetor 4.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond; Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus.
Krikmann, Arvo, Sarv, Ingrid (toim) 1980, 1983, 1985, 1988. Eesti vanasõnad I-IV. (Monumenta Estoniae Antiquae III.) Tallinn: Eesti Raamat.
Krikmann, Arvo, Saukas, Rein (toim) 2012. Eesti mõistatused III:1. (Monumenta Estoniae Antiquae IV.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Krikmann, Arvo, Saukas, Rein (toim) 2013. Eesti mõistatused III:2. Paralleelide register. (Monumenta Estoniae Antiquae IV.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kuusi, Matti, Joalaid, Marje, Kokare, Elsa, Krikmann, Arvo, Laukkanen, Kari, Leino, Pentti, Mälk, Vaina, Sarv, Ingrid (toim) 1985. Proverbia Septentrionalia: 900 Balto-Finnic Proverb Types with Russian, Baltic, German and Scandinavian Parallels. (Folklore Fellows’ Communications 236.) Tlk Nigel Bridgen. Helsinki: Academia Scientiarum Fennica.
Kõiva, Mare (toim) 2009. Media & Folklore. (Contemporary Folklore 4.) Tartu: ELM Scholarly Press.
Kõiva, Mare 2011. Eesti loitsud. Tallinn: Pegasus.
Laineste, Liisi 2015. “…või nagu selles anekdoodis”. Anekdoot veebisuhtluses. – Keel ja Kirjandus, nr 8-9, lk 652-666.
https://doi.org/10.54013/kk694a9
Lintrop, Aado 2016. Loomisaja laulud: Uurimusi eesti rahvalaulust. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 35.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Loorits, Oskar 1932. Das Märchen vom Gesthohlenen Donnerinstrument bei den Esten. – Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1930. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 47-121.
Loorits, Oskar 1939. Endis-Eesti elu-olu I: Lugemispalu kaluri ja meremehe elust. Tallinn: Kultuurkoondis.
Loorits, Oskar 1941. Endis-Eesti elu-olu II: Lugemispalu metsaelust ja jahindusest. Tartu: Teaduslik Kirjandus.
Loorits, Oskar 1948. Eesti rahvausundi maailmavaade. Stockholm: Kirjastus Eesti Raamat.
Loorits, Oskar 2000. Endis-Eesti elu-olu III: Lugemispalu põllumehe elust. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Loorits, Oskar 2001. Endis-Eesti elu-olu IV: Lugemispalu karjakasvataja elust. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Masing, Uku 2011. Aarded tellistes. Tartu: Ilmamaa.
Metsvahi, Merili 2015. Venna ja õe abielu tagajärjel tekkinud järve muistend. Perekonnaajaloolisi tõlgendusi. – Keel ja Kirjandus, nr 8-9, lk 573−588.
https://doi.org/10.54013/kk694a4
Nicolaisen, W. F. H. 1995. A gleaner’s vision. – Folklore, kd 106, lk 71-76.
https://doi.org/10.1080/0015587X.1995.9715893
Oring, Elliott 2012. Just Folklore: Analysis, Interpretation, Critique. Los Angeles, California: Cantilever Press.
Paal, Piret (koost) 2014. Halltõbi. (Monumenta Estoniae Antiquae II.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Pulkkinen, Risto 2016. “With one’s ass ahead up into a tree”: The bipolar semantic field of folk religion. – Helsinki Study of Religions: A Reader. Toim Riku Hämäläinen, Heikki Pesonen, Terhi Utriainen. (Uskontotiede 17.) Kurikka: University of Helsinki, lk 458-468.
Põldmäe, Rudolf, Tampere, Herbert 1938. Valimik eesti rahvatantse. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv.
Põldvee, Aivar 2013. Vanemuise sünd. Lisandusi eesti pseudomütoloogia ajaloole. – Tuna, nr 1, lk 10-31.
Rüütel, Ingrid 2015. Saaremaa laule ja lugusid. Mis on jäänud jälgedesse I. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Rüütel, Ingrid, Kapper, Sille 2015. Kihnu tantsud. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Saarlo, Liina, Tuvi, Edna (koost) 2014. Vana Kannel XI. Kodavere regilaulud. (Monumenta Estoniae Antiquae I.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Schleiermacher, F. D. E. 1997. Hermeneutika ja kriitika. – Filosoofilise hermeneutika klassikat. Tlk Andrus Tool. Tartu: Ilmamaa, lk 9-38.
Selart, Anti 2014. Germanofoobist ökoprohvetiks: Oskar Loorits ja rikutud eestlased. – Vikerkaar, nr 7-8, lk 138-157.
Seljamaa, Elo-Hanna 2007. Täiustatud tõde ehk Walter Andersoni rahvajuttude enesekontrolli seadus. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 888−906.
Tangherlini, Timothy R. 2013. The folklore macroscope. Challenges for a computational folkloristics. The 34th Archer Taylor Memorial Lecture. – Western Folklore, kd 72, nr 1, lk 7-27.
Tangherlini, Timothy R. 2016. Big folklore: A special issue on computational folkloristics. – Journal of American Folklore, kd 129, nr 511, lk 5-13.
https://doi.org/10.5406/jamerfolk.129.511.0005
Tedre, Ülo 1990a. Ümberistumine ehk mõtteid meie rahvaluuleteaduse tulevikust. (“Eesti folkloristika täna ja homme”). – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 385-388.
Tedre, Ülo 1990b. Folklore research in Estonia between the two Finno-Ugric congresses. – Problems of Uralistics = [Проблемы уралистики]: contributions to the 7th International Congress of Finno-Ugrists, Debrecen, August 27-September 2, 1990, kd II. Moscow: USSR Academy of Sciences, lk 183-201.
Tupits, Ave 2005. Intervjuu maailmakuulsa saksa folkloristi Rolf Brednichiga. – Mäetagused, nr 35, lk 171-175.
https://doi.org/10.7592/MT2007.35.brednich
Viidalepp, Richard 1937. Von einem grossen estnischen Erzähler und seinem Repertoir [: Kaarel Jürjenson]. – Acta Ethnologica, kd 2, nr 3, lk 158-173.
Viidalepp, Richard 1938. Ühest suurjutustajast ja tema toodangust. (Õpetatud Eesti Seltsi toimetused XXX.) Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 830-845.
