PDF

Estonian names for the tag game

https://doi.org/10.54013/kk739a4

Keywords: Estonian, Estonian dialects, etymology, Swedish loanwords, German loanwords, Russian loanwords

Tag is a well-known children’s game popular all over Europe. This is a chase game where usually one player chases all the rest. The game has a lot of variants and names. As revealed by the 1992 contest of school lore collection the four most popular Estonian names for the game are kullläts ~ letsmats and leka. The article discusses the possible origin of the names. The name kull is probably motivated by the general term for a bird of prey; a similar term has been used for the catcher in older Estonian song games. On the northern coast its transference from a song game to a chase game may have been fostered by the influence of Swedish Finnish dialects, cf. SwF kull interj, kωllω ‘tag game’. As for läts ~ lets, the term is a borrowing from the local version of German: Gm Letzter ‘tag game’, cf. letzt ‘last’, which has been interpreted as the tag or pat (Est ‘pats’) given to a caught runner to mark his new position as pursuer. Another, semantically close term for the game is mats. The term leka is a Russian loanword: Rus лепкaляпкa ‘catcher in tag games’, лепкиляпки ’tag game’.

Meeli Sedrik (b. 1968), MA, Institute of the Estonian Language, Senior Lexicographer (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), meeli.sedrik@eki.ee

Udo Uibo (b. 1956), Institute of the Estonian Language, Senior Lexicographer (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), udo.uibo@eki.ee

References

Arhiiviallikad

EMSUKA = Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv Tallinnas Eesti Keele Insti­tuudis.

ERA mängud = Vanad ja uued mängud rahvaluulearhiivist. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu, 2013–2016. http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/ (5. III 2019).

Kirjandus

ADA = Atlas zur deutschen Alltagssprache.Université deLiége, Universität Salzburg. http://www.atlas-alltagssprache.de/fangen-spiel/ (30. XI 2018).

Bergman, Gösta 2005. Ord med historia. Åttonde upplagen. [Etymologisk ordbok med över 2500 ord och deras ursprung.] Prisma.

Blokland, Rogier 2009. The Russian Loanwords in Literary Estonian. (Ver­öffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 78.) Wiesbaden: Harrassowitz Verlag.

Danell, Gideon 1951. Ordbok över Nuckömålet. (Skrifter utg. av Kungl. Gustav Adolfs Akademien 27.) Lund.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 1982–1983.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. I–IV. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

EKS 2019 = Eesti keele sõnaraamat 2019. https://sonaveeb.ee (5. III 2019).

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 1–6. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009. http://www.eki.ee/dict/ekss/ (30. XI 2018).

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. I–. Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, 1994–. https://www.eki.ee/dict/ems/ (2. V 2019).

ERkL = Eesti rahvakultuuri leksikon. Koost ja toim Ants Viires. Autorid Gea Troska, Ants Viires, Ellen Karu, Lauri Vahtre, Igor Tõnurist. Joonistanud Mare Hunt. 3., täiendatud ja parandatud trükk. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007.

Ernby, Birgitta 2008. Norstedts etymologiska ordbok. [Första upplagan, andra tryckningen 2010.] Norstedts.

EÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne. K.-Ü. Rahvaülikooli kirjastus.

EÕS 1925 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Freudenthal, A[xel] O[lof], Vendell, H[erman] A[lbert] 1886.Ordbok öfver estländsk-svenska dialekterna. (Skrifter utgifna af Svenska litteratursällskapet i Finland VII.) Helsingfors.

Frischbier, H[ermann] 1883. Preussisches Wörterbuch. Ost- und westpreussische Provinzialismen in alphabetischer Folge. Zweiter Band. L–Z. Nachträgeund Berichtigungen. Berlin: Verlag von Th. Chr. Fr. Enslin (Richard Schoetz). https://archive.org/details/preussischeswrt02frisgoog/page/n9 (30. XI 2018).

Hellquist, Elof 1922. Svensk etymologisk ordbok. Lund: C. W. K. Gleerups Förlag. http://runeberg.org/svetym/ (30. XI 2018).

Hermo, Roni 2018.Leikitäänkö hippaa, littaa vai nattia? – Kielikello. Kielehuollon tiedotuslehti, 3. https://www.kielikello.fi/-/leikitaanko-hippaa-littaa-vai-nattia- (30. XI 2018).

Isberg , F[ridolf] 1970–1971. Supplement till G. Danells Ordbok över Nuckömålet. (Acta Academiae Regiae Gustavi Adolphi XLVII.) Uppsala.

Jürgenstein, A. 1909. Eesti vanad mängud. – Eesti Kirjandus,nr11, lk 417–428.

Kalamees, Aleksander (koost) 2007. Eesti rahvamänge. [1973. aasta väljaande uustrükk.] [Tallinn:] AS Ajakirjade Kirjastus.

Kann, Kallista (koost) 1999. Prantsuse-eesti sõnaraamat. Dictionnaire français-estonien. Neljas trükk. Toimetanud ja täiendanud Lauri Leesi. Tallinn: Valgus.

Kobolt, Erich 1990. Die deutsche Sprache in Estland am Beispiel der Stadt ­Pernau. (Schriften der baltischen historischen Kommission 2.) Lüneburg: Verlag Nordostdeutsches Kulturwerk.

Kõiv, Madis 2002. Causerie du vendredi lõunapoolsetest asjadest. Millal ja kuidas muutus tuntud Võru kuraaž ja uhkus häbi- ja alaväärsustundeks? – Sirp 27. IX, nr 36, lk 4–5. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20020927.1.4 (5. III 2019).

Külmallik, Eve, Sepper, Eve 2012. 100 vahvat kullimängu. Tallinn: Koolibri.

Laste Rõõm 1922 = Küsimused ja vastused. – Laste Rõõm, nr 5, lk 78–79.

Liiv 1879 = Laste Mängu-tuba. Mitmesugused ilusad tua- ja õue-mängud, kui ka mitmesugused naljatused ja vanad-sõnad. Kodu- ja koolilastele armsamaks ajaviiteks. Välja annud J. Liiv. Tartu: Trükkitud Schnakenburgi kuluga.

Must, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. [Tallinn:] Eesti Keele Siht­asutus.

OFSF = Ordbok över Finlands svenska folkmål. A–OCH.Helsingfors: Forskningscentralen för de inhemska språken, 1982–2007. http://kaino.kotus.fi/fo/ (30. XI 2018).

Permann 1876 = Laste lust. 50 mängi kooli-, lastepidude, jalutuste, turniõpetuse, meelejahutuse jauks koolilastele kui õpetajatele soovinud J. Permann. Tartu: Trükitud H. Laakmann’i kulu ja kirjadega. http://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid/20191 (30. XI 2018).

Pokrovskіj, Egor Arsen’evič 1895. Dҍtskіja igry preimuščestvenno russkija. (V” svjazi s” istorіej, ètnografiej, pedagogiej i gigienoj.) Izdanie vtoroe, ispravlennoe i dopolnennoe. Moskva. [Егор Арсеньевич Покровскій, Дҍтскія игры преимущественно русскiя. (Въ связи съ исторіей, этнографiей, педагогiей и гигiеной.) Изданie второе, исправленное и дополненное. Mocква.] https://dlib.rsl.ru/viewer/01003651859#?page=1 (21. I 2019).

Raag, Raimo 1988. Nunn, prilla, koka ja teised. Eesti keele rootsi laensõnadest. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 655–664; nr 12, lk 725–732.

Raudkats, Anna 1924. Mängud. I. Mängu ajalugu, spetsiaalne teooria, metoodika, koht ja vahendid.Tartu: K./Ü. Loodus.

Raudkats, Anna 1933. Tütarlaste mänguraamat. Tartu: K./Ü. Loodus.

RES = Rootsi-eesti sõnaraamat. Svensk-estnisk ordbok. Koost Mari Aidla, Signe Cousins, Maiu Elken, Madis Kanarbik, Kristina Mullamaa, Tiina Mullamaa, Marina Pertšjonok, Mai Praizner, Raimo Raag, Virve Raag, Juhan Tuldava. Tallinn: Valgus, 2004.

Rull, Ado 1911. Ühismängud nooresoole. Tartu: K. Sööt’i trükikoja trükk ja kirjastus.

Rätsep, Huno 1983.Eesti kirjakeele tüvevara päritolu. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 539–548.

Saareste, Andrus 1952. Kaunis emakeel. Vesteid eesti keele elust-olust. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Sallmann, Carl 1877. Lexikalische Beiträge zur deutschen Mundart in Estland. Inaugural-Dissertation der philosophischen Facultät zu Jena zur Erlangung der Doctorwürde. Lepizig: Druck von C. Grumbach. https://archive.org/stream/bub_gb_J0QMAAAAYAAJ#page/n1/mode/2up (30. XI 2018).

Sallmann, Carl 1880.Neue Beiträge zur deutschen Mundart in Estland. Reval: Verlag von Franz Kluge. http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:14481 (30. XI 2018).

SAOB = Svenska Akademiens ordbok. http://g3.spraakdata.gu.se/saob/ (30. XI 2018).

SAOL = Svenska Akademiens ordlista över svenska språket. 2015. https://svenska.se/tre/?sok=kull&pz=1 (30. XI 2018).

SO = Svensk ordbok utgiven av Svenska Akademien. 2009. https://svenska.se/tre/?sok=kull&pz=1 (30. XI 2018).

Tillhagen, Carl-Herman, Dencker, Nils 1949. Svenska folklekar och danser. Stockholm: AB Bokverk.

Uibo, Udo 2008.Etümoloogilisi märkmeid (V). – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 459–467.

Vendell, Herman 1904–1907. Ordbok över de östsvenska dialekterna. (Skrifter utgivna af Svenska litteratursällskapet i Finland LXIV, LXXI, LXXV, LXXIX.) Helsingfors.

VES = Võro-eesti synaraamat. Võru-eesti sõnaraamat. Kokko pandnuq Jüvä Sullõv. Koost Sulev Iva. (Võro Instituudi toimõndusõq 12. Võru Instituudi toimetised 12.) Tarto–Võro: Võro Instituut, 2002.

Vissel, Anu 1995. Traditsiooniline ja uuenduslik eesti tänapäeva lastemängudes I. – Lipitud-lapitud. Toim Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut. http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/lipitud/Traditsiooniline.htm (30. XI 2018).

Vissel, Anu 1997. The traditional and the recent in modern schoolchildren’s games: Kinetic games (running and jumping games). – Journal of The Baltic Institute of Folklore, kd 2, nr 1, lk 134–183. http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/bif/bif2/sisu.html (30. XI 2018).

VMS I= Väike murdesõnastik. I. Toim Valdek Pall. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1982. http://portaal.eki.ee/dict/vms (30. XI 2018).

Wiedemann, Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg: Kaiserliche Akademie der Wissenschaften.

Wildenzbruch, Ernst v. 1923. Archambauld. – Vikerkaar, nr 6–7. Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, lk 203–215.

ÕS 1960 = Õigekeelsuse sõnaraamat. Toim Ernst Nurm, Erich Raiet, Magnus Kindlam. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim Rein Kull, Erich Raiet. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. http://portaal.eki.ee/dict/qs76 (30. XI 2018).

ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Koost Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik, Tiiu Erelt. Toim T. Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2006 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Toim T. Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://portaal.eki.ee/dict/qs2006/ (30. XI 2018).

ÕS 2013 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 2013. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Toim M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://portaal.eki.ee/dict/qs2013/ (30. XI 2018).

ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA. http://www.eki.ee/dict/qs/ (30. XI 2018).