PDF

The phenomenon of apparent death in history, literature and folklore

https://doi.org/10.54013/kk747a9

Keywords: apparent death, seemingly dead, legend, rumour, Lazarus syndrome, ­funeral, Enlightenment, 19th-century Estonian journalism, premature burial

Storylines associated with apparent death are known all over the world. Hardly any other subject or motif of folklore can offer a more coloured bouquet in genre than apparent death, ranging from fairy tales and romantic legends and narratives to rumours, ballads, and jokes. The earlier texts of our folklore archives date back to the late 1880s, but the vast majority of Estonian apparent death stories were collected in the second half of the 20th century. The historical origin of the stories of apparent death reaches to antiquity and probably also relies on some truthful occasions, but the formation and spread of folk tales on this subject fall into the Enlightenment period in Europe. The article focuses on the context of apparent death stories in 18th–19th century Europe, including Estonia. The emergence and developments of this topic relate to medical and religious practices, journalism and literature.

Eda Kalmre (b. 1958) PhD, Estonian Literary Museum, Department of Folklore, Senior Researcher (Vanemuise 42, 51003 Tartu), eda@folklore.ee

References

Veebiallikad
Dea. Digiteeritud Eesti ajalehed. http://dea.nlib.ee/
Digar. Eesti artiklid. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea
Kliinik.ee. https://www.kliinik.ee
Wikipedia. https://www.wikipedia.org
Lady with the Ring
Nikolai Gogol
Alcor Life Extension Foundation
Arhiiviallikad
Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA)
RKM – Riikliku kirjandusmuuseumi rahvaluulekogu
Kirjandus
Barag, Lev Grigor’evič 1979. Sravnitel’nyj ukazatel’ sjužetov. Vostočnoslavjanskaja skazka. Leningrad: Nauka. [Лев Григорьевич Бараг (изд.), Сравнительный указатель сюжетов. Восточнославянская сказка. Ленинград: Наука.]
Bergengruen, Werner 1966.Kummaline varjupaik. – W. Bergengruen, Surm Tallinnas. Kurioosseid lugusid ühest vanast linnast. Tlk Rein Sepp. Loomingu Raamatukogu, nr 35, lk 27-40.
Boccaccio, Giovanni 2004. Dekameron. Tlk Johannes Semper. Tallinn: Tänapäev.
Bonderson, Jan 2001. Buried Alive. The Terrifying History of Our Most Primal Fear. New York-London: W. W. Norton & Company.
Gustavson, Heino 1969. Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816. a. Tallinn: Valgus.
Gustavson, Heino 1979. Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917. aastani. Tallinn: Valgus.
Hartzman, Marc 2017. Proper care for the not-quite-dead-yet: The London Association for the Prevention of Premature Burial. – Weird Historian, 25. IX. http://www.weirdhistorian.com/proper-care-for-the-not-quite-dead-yet-the-london-association-for-the-prevention-of-premature-burial/ (7. I 2020).
Hufeland, Christoph Wilhelm 1904. Kunst, kuidas kaua elada võib / Dr. Hufeland’i järele. Saksa keelest H. Ilves. Laatre: H. Ilves (Viljandi: A. Tõllasepp).
Igavese elu külmkamber. – Maaleht. Lisad: Eakate festival, 3. X 2019.
Issakov, Sergei; Peegel, Juhan 1998. Uusi andmeid esimese eestikeelse ajalehe kohta. – Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Uurimusi ja allikmaterjale. Koost Tõnu Tannberg. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, lk 133-156.
Kaljund, Hinge 2012. Printsessi mõrv Koluvere lossis. Tallinn: Kirjastus Canopus.
Kalmre, Eda 1988. Ühest elavast jutust. – Kirjandusmuuseumi VIII kevadsessioon. Ettekannete teesid. Tartu: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum, lk 8-9.
Köhler-Zülch, Ines 2001. Erzählungen über den Scheintod. Faktizität und Fiktionalität in medizinischen Fallberichten. – Folklore als Tatsachenbericht. Toim Jürgen Beyer, Reet Hiiemäe. Tartu: Sektion für Folkloristik des estnischen Literaturmuseums, lk 107-126.
Köhler-Zülch, Ines 2012. Jutustused varjusurmast. Faktid ja fiktsioonid meditsiinilistes juhtumi­kirjeldustes. – Mis on ühist Gilgamešil ja geeniuurimisel? Käsitlusi kultuurist ja usundist. Koost Reet Hiiemäe. Tartu: EKM Teaduskirjastus, MTÜ Eesti Folkloori Instituut, lk 179-203.
Kündja 1883 = Rakverest. – Kündja, 17. VIII, nr 33.
Lang, Merike 2004. Matusekommetest Kirde-Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi algul. – Mäetagused, nr 25, lk 76-102.
https://doi.org/10.7592/MT2003.25.merikelang
Lehtmets, Andres; Elmet, Katrin 2013. Surmast arsti pilgu läbi. [Slaidid.] https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/Andres-Lehtmets.pdf (7. I 2020).
Martsoo, Stella 2007. Ravimitest 18. ja 19. sajandi eestikeelses kalendrikirjanduses. – Mäetagused, nr 36, lk 7-34.
https://doi.org/10.7592/MT2007.36.martsoo
Mikkor, Marika 1994. Surmaga seotud tavadest ersamordva külades Sabajevos ja Povodimovos. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XL. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 153-184.
Mikkor, Marika 1995. Soikkola isurite matusetavad. – Akadeemia, nr 9, lk 1889-1927.
Oma Maa 1928 = Õudne lugu minevikust. Ämm sulges sünnitaja minija puusärki. Rahvajutt Saaremaalt. – Oma Maa, 4. XII, nr 137.
Pihl, Anna 2019. Boris Johnsoni Eestis surnud vaaremast räägitakse siiani verdtarretavaid lugusid. – Pealtnägija, ETV 9. X. https://menu.err.ee/990141/boris-johnsoni-eestis-surnud-vaaremast-raagitakse-siiani-verdtarretavaid-lugusid (7. I 2020).
Postimees 1887 = Haapsalust. – Postimees, 28. III, nr 14.
Reiman, Helmi 1915. Eestlaste matusekombed. – Eesti Kultura 4. Postimehe kirjakogu. Kokku seadunud Villem Reiman. Jurjev: Postimees, lk 123-163.
Rimpiläinen, Olavi 1971. Läntisen perinteen mukainen hautauskäytäntö Suomessa ennen isoavihaa. (Suomen kirkkohistoriallisen seuran toimituksia 84.) Helsinki: Suomen ­kirkkohistoriallinen seura.
Rosenplänter, Johann Heinrich 1823. Ueber Kirchhöfe und Beerdigung der Todten, nebst einem Anhange den Pernauschen Kirchhof betreffend. Pernau: Gedruckt bey Gotthard Marquardt.
Simonsuuri, Lauri 1987. Typen- und Motivverzeichnis der finnischen mythischen Sagen. (FF Communications 182.) Helsinki: Suomalainen tiedeakademia.
Slack, Paul 1985. The impact of the Plague in Tudor and Stuart England. London: Oxford University Press.
Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Uurimusi ja allikmaterjale. Koost Tõnu Tannberg. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, 1998.
Uther, Hans-Jörg 2004. The Types of International Folktales. A Classification and Bibliog­raphy. Part I: Animal Tales, Tales of Magic, Religious Tales, and Realistic Tales with an Introduction. (FF Communications 284.) Helsinki: Academia Scientiarum Fennica.
Vende, Valdeko 1990. Ununenud Tallinn. Tallinn: Perioodika.
Vietaniemi, Eliisa 1955. Valekuollut. Helsingin Yliopisto. [Seminaritöö.]
Warner, Elizabeth A. 2000. Russian peasant beliefs and practices concerning death and the supernatural collected in Novosokol’niki region, Pskov province, Russia, 1995. Part I: The restless dead, wizards and spirit beings. – Folklore, kd 111, nr 1, lk 67-90.
https://doi.org/10.1080/001558700360898
Wirulane 1884a = Kaks korda surnud. – Wirulane, 20 III, nr 12.
Wirulane 1884b = Meie lehes… – Wirulane, 17. IV, nr 16.