Keywords: Department of Estonian and Comparative Folklore, Jaan Jõgever, folklore, history of folklore studies
In Estonia, higher education in the vernacular became accessible in 1919. This was also the year when a folklore department was established at the University of Tartu, providing three-level education in folklore and enabling acquisition of both master’s and doctoral degrees. Previously (1803–1919) knowledge of Estonian culture had been transmitted to Tartu students by the lecturer of the Estonian Language. In 1909 Jaan Jõgever (1860–1924) was elected to the post. He did four lectures a week, one of which was dedicated to folklore, in particular to tale and song studies. The manuscripts of his lectures on folklore are kept at Tartu University Library as remarkable sources for the study of early teaching methods in the specialty as well as of Jõgever’s professional views.
In the last quarter of the 19th century, intellectuals with an Estonian background made an effort to establish an Estonian professorship at Tartu University, but failed. So the intellectuals gathered in professional societies, creating a readiness for scientific research as well as for the development of independent disciplines. Jaan Jõgever was one of those who, despite his various livelihoods such as censor, schoolmaster, bookkeeper etc., took a deep interest in various issues of the Estonian language, literature, cultural history, and folklore. Having graduated from Tartu University as a Slavic philology major, he defended his Candidate’s dissertation (in Russian) providing a comparative analysis of Slavic and Finnish animal stories. In the late 1880s and early 1890s he was active in studying, collecting and publishing Estonian language materials as well as folklore, especially animal stories. And yet his true role in Estonian folklore studies has remained underexposed, being limited to mentions of his collecting folklore and publishing animal tales. Some slight attention has been paid to his merits in translating some texts important in the history of folklore studies. The lectures delivered by Jõgever in the 1910s indicate, on the one hand, that he was extremely well read in the studies of his contemporaries, and reveal, on the other hand, how persistently, based on his researcher character, he delved into the folklore subjects of his interest.
Tiiu Jaago (b. 1960), PhD, University of Tartu, Associate Professor of Estonian Folklore (Ülikooli 18, 50090 Tartu), tiiu.jaago@ut.ee
References
Arhiiviallikad
Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)
f 43 – Jakob Hurt (EKS)
f 51 – Jaan Jõgever (EKS)
f 52 – Jaan Jõgever (EKLA)
Rahvusarhiiv (RA)
EAA.402 – Tartu Keiserlik Ülikool
EAA.2100 – Eesti Vabariigi Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Raamatukogu (TÜR)
f 34 – Jaan Jõgeveri isikufond
Kirjandus
Aarne, Antti 1910. Verzeichnis der Märchentypen. (FF Communications 3.) Helsinki: Suomalaisen Tiedeakatemian toimituksia.
Afanasjev 1982 = Aleksandr Afanasev, Drevo žizni. Izbrannye stat’i. Moskva: Sovremennik. [Александр Афанасев, Древо жизни. Избранные статьи. Москва: Современник.]
Ariste, Paul 1979. Johann Samuel Friedrich Boubrig. – Tartu ülikooli ajaloo küsimusi VII. TRÜ ajaloo komisjoni materjalid. Toim Karl Siilivask. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 42–51.
Eisen, Matthias Johann 1924. Jaan Jõgever. – Eesti Kirjandus, nr 11, lk 465–475.
EKmS 1888 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1886 ja 1887. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts.
EKmS 1889–1890 = Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1889. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts.
Forselius, Johann 1915. Eestlaste ebausu kombed, viisid ja harjumised. Trükki toimetanud J. Jõgever. (Vanemad Eesti kirjanikud.) Tartu: Eesti Kirjandus.
Hautala, Jouko 1954. Suomalaisen kansanrunoudentutkimus. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Hermann, Karl August 1898. Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani. Jurjev: K. A. Hermann.
Hurt, Jakob 1886. Vana kannel. Alte Harfe. Täieline kogu vanu Eesti rahvalauluzid. Kd I–II. (Eesti Kirjameeste Seltsi Toimetuzed 3.) Tartu: C. Mattiesen.
Hurt, Jakob 1989 [1896]. Kõne Eesti vanavara korjamisest muinasaja uurijate kongressil Riias Augusti kuus 1896. – J. Hurt, Mida rahvamälestustest pidada. Artiklite kogumik. Koost Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, lk 75–90.
Jaago, Tiiu 2003. Kas folkloristika ja etnoloogia eraldumine sai alguse emakeelse ülikooli õppetoolide loomisest? – Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ning uurimispraktika alalt. Toim T. Jaago, Ene Kõresaar. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 37–49.
Jaago, Tiiu 2014. Rahvaluule, ajalugu ja „pärimuslik ajalugu”. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 418–435.
https://doi.org/10.54013/kk679a2
Jansen, Ea 2000. Tsaristlik tsensuur ja eesti ajakirjandus venestamisajal. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 42–60.
Jõgever, Jaan 1906. Saja aasta eest. Rosenplänteri „Beiträge”. – Eesti Kirjandus, nr 1, lk 6–16; nr 2, lk 33–45; nr 3, lk 65–79; nr 4, lk 97–103; nr 5, lk 129–139; nr 6, lk 161–172; nr 7, lk 193–213.
Jõgever, Jaan 1908. Eesti muinasjutud. – Eesti Kirjandus, nr 3, lk 165–171; nr 4, lk 197–205; nr 5, lk 289–301; nr 6, lk 398–407; nr 7, lk 450–457.
Jõgever, Jaan 1913. Eesti rahva sündimine ja tema noorpõlv. – Eesti Kultuura. Kd II. Postimehe kirjakogu. Koost Villem Reiman. Tartu: Postimees, lk 202–228.
Jürgenson, Dietrich Heinrich 1843–1844.Kurze Geschichte der ehstnischen Literatur. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 1, v 1, lk 40–52; kd 1, v 3, lk 61–73.
Kallas, Oskar 1901. Die Wiederholungslieder der estnischen Volkspoesie. Kd I. Folkloristische Untersuchung. Helsingfors: Société Finno-ougrienne.
Kampmann [Kampmaa], Mihkel 1912. Eesti kirjandusloo põhijooned. Kd I. Tallinn: August Busch.
Kasik, Reet 2011. Stahli mantlipärijad. Eesti keele uurimise lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kippar, Pille (koost) 1986. Estnische Tiermärchen. Typen- und Variantenverzeichnis. (FF Communications 237.) Tlk Medea Jerser. Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.
Kippar, Pille 1989. Eesti loomamuinasjuttude tegelastest. – Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed XII. Uurimusi Jakob Hurda 150. sünniaastapäevaks. Tallinn: Eesti Raamat, lk 148–157.
Kolk, Udo 1994. Meie esimene kirjandusloolane. – Postimees 29. VII, lk 16.
Krohn, Kaarle 1904. Die Fundorte der epischen Gesänge des Kalevala. – Finnisch-ugrische Forschungen. Zeitschrift für finnisch-ugrische Sprach- und Volkskunde, kd 4, v 2, lk 112–118.
Krohn, Kaarle 1924. Soome-Eesti vanast rahvalaulust. Septembrikuul 1923 Tartu Ülikoolis peetud loengud. Tlk J. Aaslava. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.
Kruus, Hans 1979. Ajaratta uutes ringides. Mälestusi, 1907–1917. Tallinn: Eesti Raamat.
Kruusberg, Aleksander (koost) 1935. Eesti Hüpoteegipanga viiekümneaastase tegevuse ülevaade. Tartu: Eesti Hüpoteegipanga Kirjastus.
Kõpp, Johan 1991 [1954]. Mälestuste radadel. Kd 2, Tartus 1896–1906. Tallinn: Eesti Raamat.
Künnap, Ago 1982. Teaduste areng Tartu Ülikoolis XIX sajandil. 1. Humanitaarteadused. Filoloogia. Klassikaline filoloogia. Vene filoloogia. Eesti keel. Võõrkeeled. – Tartu Ülikooli ajalugu 1632–1982. Kd II. 1798–1918. Koost Karl Siilivask. Tallinn: Eesti Raamat, lk 173–181.
Laagus, Karl 1932. Eesti ülikool Tartus. Memuaare ja ajaloo andmeid ülikooli arengust 1632–1932. I. Tartu: Postimees.
Laugaste, Eduard 1963. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. Kd 1. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Laugaste, Eduard 1980. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. Kd 2. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Raamat.
Lüüs, Aadu 1957. Talutarest Tartusse. Stockholm: Eesti Kirjastus EMP.
Mirov, Ruth 1996. Eepose-igatsus. Lisandusi kirjanduse ja rahvaluule suhete probleemile. – Akadeemia, nr 4, lk 652–679.
Mälk, Vaina 1959. Eesti rahvaluule kogumise ja uurimise ajaloost. – Eesti rahvaluule ülevaade. Toim Richard Viidalepp. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 19–75.
Mälk, Vaina 1963. Eesti Kirjameeste Seltsi osa eesti folkloristika arengus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Neus, Alexander Heinrich 1850–1852. Ehstnische Volkslieder. Kd I–III. Reval: Kluge, Ström.
Obozrnie lektsii = Obozr”nie lekcij v” imperatorskom’ jur’evskom’ universitet”. 1909 g. II semestr”; 1910 g. I semestr”; 1910 g. II semestr”; 1911 g. I semestr”; 1911 g. II semestr’’. Jur’ev: K. Mattisen. [Обозрънiе лекцiй въ императорскомь юрьевскомь университетъ. 1909 г. II семестръ; 1910 г. I семестръ; 1910 г. II семестръ; 1911 г. I семестръ; 1911 г. II семестръ. Юрьев: К. Маттисен.]
Olesk, Sirje 1998. Aino ja Oskari lugu. Aino Kallase päevikute, mälestuste ja ilukirjanduslike teoste põhjal. – Oskar Kallas. Artikleid Oskar Kallase elust ja tööst. Koost Krista Aru, toim S. Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 245–262.
Paatsi, Vello 2014. Tsensor Jaan Jõgeveri päevaraamatud. Tsensuuri ja muid küsimusi Jaan Jõgeveri päevikutes. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 112–127; nr 4, lk 118–135.
Pino, Veera 2000. Kui rehabiliteeriks Reimani… Tartu (Jurjevi) Ülikooli eesti keele lektori valimised 1909. aastal. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 583–593.
Rätsep, Huno 1979. 175 aastat eesti keele õpetamist Tartu ülikoolis. – Tartu ülikooli ajaloo küsimusi VII. TRÜ ajaloo komisjoni materjalid. Toim Karl Siilivask. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 27–32.
Rütli, Oskar 2010 [1964]. Mälestusi ühe Eesti sugupõlve tööst ja võitlusist (1871–1949). Tallinn: Eesti Päevaleht.
Rüütel, Ingrid 1985. Eesti uuemad rahvalaulud ENSV TA lauluosakonna kogudes. – Rahvasuust kirjapanekuni. Uurimusi rahvaluule proosaloomingust ja kogumisloost. (Emakeele Seltsi toimetised 17.) Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, lk 50–68.
Saluäär, Anu 2000. Järelsõna. Saxo Eestis. – Saxo Grammaticus, Taanlaste vägiteod. Katkendeid. Tlk A. Saluäär. Loomingu Raamatukogu, nr 8–10, lk 169–180.
Sander, Tõnu 1899. Eesti kirjanduse ajalugu. I jagu, Rahva-luule. Jurjev: K. Sööt.
Saxo Grammaticus 2000. Taanlaste vägiteod. Katkendeid. Tlk Anu Saluäär. – Loomingu Raamatukogu, nr 8–10.
Seljamaa, Elo-Hanna 2007. Täiustatud tõde ehk Walter Andersoni rahvajuttude enesekontrolliseadus. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 888–906.
Tedre, Ülo 1964. Stereotüüpsusest Karksi rahvalauludes. – Eesti rahvaluulest. Toim Veera Pino, Ü. Tedre, Richard Viidalepp. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, lk 52–86.
Tuglas, Friedebert 1912. Kirjanduslik stiil. Mõned leheküljed salmi ja proosa ajaloost. – Noor-Eesti album IV. Tartu: Noor-Eesti, lk 23–100.
Tuglas, Friedebert 1932. Eesti Kirjameeste Selts. Tegevusolud. Tegelased. Tegevus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Tuglas, Friedebert 2018 [1926]. Ado Grenzsteini lahkumine. Peatükke meie ajakirjanduse ja tsensuuri ajaloost. – F. Tuglas, Kogutud teosed 14. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Tõsine sõna nalja peale. – Postimees 29. VI 1909, lk 3.
Uther, Hans-Jörg 2004. The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography. Based on the System of Antti Aarne and Stith Thompson. Kd I–III. (FF Communications 284–286.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.
Veski, Johannes Voldemar 1974. Mälestuste raamat. Tallinn: Eesti Raamat.
