Language change vs. sociolinguistic change

The socioperiods of Estonian re-revisited

Keywords: language change, sociolinguistic change, periodization, mediatization, big data, small data, English, Estonian

In this article, we discuss the meaning of language change and sociolinguistic change, review some periodizations which describe changes in and around Estonian, and suggest new directions for future research. We approach the issue from the perspective of the 2014 volume edited by Jannis Androutsopoulos, who invites researchers to overcome the dualism of structuralist and post-structuralist paradigms in studying language change and to bring the study of language and society closer together. Sociolinguistic change is not limited to a single sound, lexical or syntactic element in a language, and not even to a single language, but it includes the whole linguistic repertoire in use in a society and also considers language-political processes. The new relevant context for contemporary language change is the mediatization of daily life. Another important process is Englishization, which is by no means simple or unidirectional. English is spoken as a first or second language by speakers of many different languages; it dominates in linguistic landscapes and soundscapes. It is far from being “foreign”: children often acquire English in parallel with their native language these days.

Scholars have studied change in Estonian from various angles: their focus has varied from the literary monuments of Estonian to broader, cultural-typological change, from phonological change to change in spoken vs. written language. The latest period in the sociolinguistic development of Estonian has been described as pluralist and democratic. Big data is currently opening up new research perspectives for linguistics. Nevertheless, data-intensive humanities research does not replace the need for small data, experimental or qualitative linguistics, as language is context-bound. Moreover, big language data is neither neutral nor representative of all speaker groups. For example, youth language as “deviant” speech remains under-researched, as it is difficult to collect.

Kristiina Praakli (b. 1977), PhD, University of Tartu, Institute of Estonian and General Linguistics, Associate Professor of Applied Linguistics (Jakobi 2, 51005 Tartu),

Kadri Koreinik (b. 1970), PhD, University of Tartu, Institute of Estonian and Gen­eral ­Linguistics, Senior Researcher in Language Sociology (Jakobi 2, 51005 Tartu),


Aigro, Mari 2018. Kvantitatiivne pööre – vana tüli uues kuues. – Keel ja Kirjandus, nr 8-9, lk 747-764.
Anderson, Benedict 1991. Imagined Communities: Reflections on the Origin and Spread of Nationalism. Revised edition. London-New York: Verso.
Anderson, Benedict 2020. Kujutletud kogukonnad: mõtisklusi rahvusluse tekkest ja levikust. Tlk Kalle Hein, toim Tiiu Hallap. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Androutsopoulos, Jannis 2014. Mediatization and sociolinguistic change. Key concepts, research traditions, open issues. – Mediatization and Sociolinguistic Change. (Linguae & Litterae. Publications of the School of Language & Literature Freiburg Institute for Advanced Studies 36.) Toim J. Androutsopoulos. Berlin-Boston: De Gruyter, lk 3-48.
Androutsopoulos, Jannis 2015. Networked multilingualism: Some language practices on Facebook and their implications. – International Journal of Bilingualism, kd 19, nr 2, lk 185-205.
Annuk, Eve 2003. Totalitarismi ja/või kolonialismi pained: miks ja kuidas uurida nõukogude aega? – Võim & kultuur. (Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse aastaraamat.) Koost Arvo Krikmann, Sirje Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 13-39.
Assmuth, Bernd 1950. Die lexikalischen und grammatischen Wandlungen der estnischen Schriftsprache im letzten Jahrhundert und ihre Ursachen. Dissertation. Göttingen: Georg-August-Universität Göttingen.
Auer, Anita; Peersman, Catharin; Pickl, Simon; Rutten, Gijsbert; Vosters, Rik 2015. Histori­cal sociolinguistics: The field and its future. – Journal of Historical Sociolinguistics, kd 1, nr 1, lk 1-12.
Blommaert, Jan; De Fina, Anna 2017. Chronotopic identities: On the timespace organization of who we are. – Diversity and Superdiversity: Sociocultural Linguistic Perspectives. Toim A. De Fina, Didem Ikizoglu, Jeremy Wegner. Washington: Georgetown University Press, lk 1-15.
Blommaert, Jan; Maly, Ico 2019. Invisible Lines in the Online-Offline Linguistic Landscape. (Tilburg Papers in Culture Studies 223.) Tilburg: Tilburg University, Babylon, Center for the Study of Superdiversity.
Bybee, Joan 2015. Language Change. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press.
Chalvin, Antoine 2011. Johannes Aaviku keeleliste uuenduste levik. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 487−504.
Coulmas, Florian 2019. Economic theory and the diffusion of languages. – Suuline ettekanne Euroopa riiklike keeleinstitutsioonide ühenduse (European Federation of ­National ­Institutions for Language ehk EFNIL) konverentsil “Keel ja majandus: keeletööstus mitme­keelses Euroopas” Tallinnas 9.-11. oktoobril.
Coupland, Nikolas 2014. Sociolinguistic change, vernacularization and broadcast British media. – Mediatization and Sociolinguistic Change. (Linguae & Litterae. Publications of the School of Language & Literature Freiburg Institute for Advanced Studies 36.) Toim Jannis Androutsopoulos. Berlin-Boston: De Gruyter, lk 67−96.
Diessel, Holger 2012. Language change and language acquisition. – Historical Linguistics of English: An International Handbook. Kd 2. Toim Alexander Bergs, Laurel Brinton. Berlin: Mouton de Gruyter, lk 1599-1613.
Ehala, Martin 2017. After status reversal: The use of titular languages and Russian in the Baltic countries. – The Battle for Ukrainian: A Comparative Perspective. (Harvard Papers in Ukrainian Studies.) Toim Michael S. Flier, Andrea Graziosi. Harvard Ukrainian Research Institute. Harvard: Harvard University Press, lk 563−585.
Errington, Joseph 2001. Colonial linguistics. – Annual Review of Anthropology, nr 30, lk 19-39.
Ethnologue 2020 = Ethnologue. Languages of the World. What are the top 200 most spoken languages? (15. VI 2020).
Ferguson, Charles A. 1968. Language development. – Language Problems of Developing Nations. Toim Joshua A. Fishman, C. A. Ferguson, Jyotirindra das Gupta. New York-London-Sydney-Toronto: John Wiley & Sons Inc, lk 27-35.
Foulkes, Paul; Vihman, Marilyn 2015. First language acquisition and phonological change. – The Oxford Handbook of Historical Phonology. Toim Patrick Honeybone, Joseph Salmons. Oxford: Oxford University Press, lk 289-312.
Gal, Susan 2006. Contradictions of standard language in Europe: Implications for the study of publics and practices. – Social Anthropology, kd 14, nr 2, lk 163-181.
Granovetter, Mark S. 1973. The strength of weak ties. − The American Journal of Sociology, kd 78, nr 6, lk 1360−1380.
Grünthal, Riho 2009. Suomen kielen vaikutus viron kieleen. – Kielet kohtaavat. (Tietolipas 227.) Toim Jyrki Kalliokoski, Lari Kotilainen, Päivi Pahta. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 231-263.
Gumperz, John 1968. The speech community. – International Encyclopedia of the Social Sciences. Toim David L. Sills. New York: Macmillan, lk 381-386. (12. X 2020).
Hélot, Christine; Ó Laoire, Muiris (toim) 2011. Language Policy for the Multilingual Classroom. Pedagogy of the Possible. (Bilingual Education & Bilingualism.) Bristol: Multi­lingual Matters.
Hennoste, Tiit 1997. Eesti keele sotsioperioodid. Üldpilt. – Pühendusteos Huno Rätsepale. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7.) Toim Mati Erelt, Meeli Sedrik, Ellen Uuspõld. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 45−66.
Hennoste, Tiit 1999. Eesti keele arengud: totalitaariast polüloogiasse. − Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 88−96.
Hennoste, Tiit 2006. Piirideni jõudmine. Eesti kirjandus uuel sajandil. − Looming, nr 9, lk 1395-1410.
Hennoste, Tiit 2009. Allkeeled. Revised. − Minu Issand ja minu Jumal! Pühendusteos Dr. theol. Toomas Pauli 70. sünnipäevaks. (EELK Usuteaduse Instituudi toimetised 2.) Toim Jaan Lahe, Tiit Pädam. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, lk 234−243.
Hennoste, Tiit 2019. Eeden ja võlad. − Vikerkaar, nr 1−2, lk 63−72.
Hennoste, Tiit 2020. Keeleteaduse saatus viiruse ajastul. − Sirp 13. III.
Hepp, Andreas 2018. Meediakultuur. Meediastunud maailmade kultuur. Tlk Katrin Kaugver. (Bibliotheca mediorum et communicationis.) Tallinn: TLÜ Kirjastus.
Herring, Susan 2003. Media and language change: Introduction. − Journal of Historical Pragmatics, kd 4, nr 1, lk 1−17.
Hymes, Dell Hathaway (toim) 1974. Studies in the History of Linguistics: Traditions and Paradigms. Bloomington: Indiana University Press.
Igav, Reet 2013. Inglise-eesti koodikopeerimine Facebooki vestlustes. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut.
Jõgi, Aino 2014. Inglise päritolu sõnad eesti keeles. (Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 9.) Toim ja koost Urmas Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Kalmus, Veronika; Opermann, Signe 2019. Operationalising Mannheim: Empirical building blocks of generational identity. – Comunicazioni Sociali, nr 2, lk 232−246.
Kask, Arnold 1970a. Eesti kirjakeele ajaloost I. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder.
Kask, Arnold 1970b. Eesti kirjakeele ajaloost II. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder.
Kelly-Holmes, Helen 2014. Linguistic fetish: The sociolinguistics of visual multilingualism. − Visual Communication, nr 4, lk 135−151.
Kitchin, Rob 2013. Big data and human geography: Opportunities, challenges and risks. − Dialogues in Human Geography, kd 3, nr 3, lk 262-267.
Kitchin, Rob 2014. Big Data, new epistemologies and paradigm shifts. − Big Data & Society, kd 1, nr 1, lk 1−12.
Koreinik, Kadri; Tender, Tõnu 2014. Eesti keeltest rahvaloendustel. − Emakeele Seltsi aasta­raamat 59 (2013). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 77−102.
Kurman, George 1968. The Development of Written Estonian. (Indiana University Publications: Uralic and Altaic Series 90.) Bloomington: Indiana University Press.
Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.-19. sajandil. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Labov, William 1994. Principles of Linguistic Change. Kd I: Internal Factors. (Language in Society 20.) Oxford: Blackwell.
Lane, Pia 2015. Minority language standardisation and the role of users. − Language Policy, kd 14, nr 3, lk 263-283.
Lange, Claudia; Leuckert, Sven 2019. Corpus linguistics for World Englishes. A Guide for Research. (Routledge Corpus Linguistics Guides.) London-New York: Routledge.
Loog, Mai 1988. Soome mõjusid Tallinna noorte keelekasutuses. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 83-89; nr 3, lk 144-148.
Meillet, Antoine 1904-1905. Comment les mots changent de sens. – L’année sociologique, nr 9, lk 1-38.
Mets, Mari; Praakli, Kristiina 2007. Suhtlusvõrgustikud võrukeste keelelise käitumise tõlgendajaina. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 799−817.
Metslang, Helle 2006. Predikaat ajastut kogemas. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 714−727.
Metslang, Helle; Habicht, Külli 2019. XIX sajandi eesti kirjakeel – vahekeelest suland­keeleks. – Emakeele Seltsi aastaraamat 64 (2018). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 111-140.
Milroy, Lesley 1980. Language and Social Networks. Oxford: Basil Blackwell.
Milroy, James; Milroy, Lesley 1999. Authority in Language: Investigating Standard English. Psychology Press.
Mufene, Salikoko S. 2010. Globalization, Global English, and World English(es): Myths and facts. – The Handbook of Language and Globalization. (Blackwell Handbooks in Linguistics.) Toim Nikolas Coupland. Maiden: Blackwell, lk 31-55.
Oja, Anni 2006. Eesti keel internetis. − Keel ja arvuti. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 6.) Toim Mare Koit, Renate Pajusalu, Haldur Õim. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 259−267.
Pajusalu, Karl 2000. Eesti keele kujunemisjärgud ja sotsioperioodid. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 153−160.
Pajusalu, Karl 2018. Eesti keele aeg. – Postimees 29. XII.
Pajusalu, Karl 2019. Eesti keele 100 aastat. Tallinn: Riigikantselei ja AS Eesti Meedia, Post Factum.
Pavlenko, Aneta 2003. ‘Language of the enemy’: Foreign language education and national identity. – International Journal of Bilingual Education and Bilingualism, kd 6, nr 5, lk 313-331.
Pennycook, Alastair 2007. Global Englishes and Transcultural Flows. London-New York: Routledge.
Pike, Kenneth L. 1967. Language in Relations to a Unified Theory of Human Behavior. Second Edition. The Hague: Mouton, lk 37-72.
Praakli, Kristiina 2016. Muutused eesti kogukondades ja eesti keele oskus. – Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Eesti rändeajastul. Peatoim Tiit Tammaru, kaastoim Raul Eamets, Kristina Kallas. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu, lk 186−192.
Praakli, Kristiina 2019. Eesti keeled globaalsel ajastul. – Plenaarettekanne 18. rakenduslingvistika kevadkonverentsil 25.-26. aprillil 2019 Tallinnas.
Puur, Allan; Rahnu, Leen; Valge, Jaak 2016. Eesti keel sisserändetuules I. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 268-280.
Raag, Raimo 1999. One plus one equals one: The forging of Standard Estonian. – International Journal of the Sociology of Language, nr 139, lk 17-38.
Raag, Raimo 2007. Valter Tauli elust ja keelelisest tegevusest. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 857-863.
Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.
Raid, Kadri; Tammur, Alis 2019. Eestis on kasvanud emakeelte mitmekesisus. – Statistikaamet, blogi 14. III. (11. X 2020).
Raun, Toivo U. 1985. Language development and policy in Estonia. – Sociolinguistic Perspectives on Soviet National Languages: Their Past, Present and Future. (Contributions to the Sociology of Language 40.) Toim Isabelle T. Kreindler. Berlin-New York-Amsterdam: Mouton de Gruyter, lk 13-35.
Ross, Kristiina 2019. Meie ja teie eesti kirjakeel. – Keel ja Kirjandus, nr 1-2, lk 57-68.
Rätsep, Huno 1989. Eesti keele tekkimise lugu. – Akadeemia, nr 7, lk 1503-1524.
Saareste, Albert 1932. Die Estnische Sprache. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv.
Schäfer, Tobias; van Es, Karin (toim) 2017. The Datafied Society: Studying Culture through Data. Amsterdam: Amsterdam University Press.
Seifart, Frank 2006. Orthography development. – Essentials of Language Documentation. (Trends in Linguistics. Studies and Monographs 178.) Toim Jost Gippert, Nikolaus P. Himmelmann, Ulrike Mosel. Berlin-New York: Mouton de Gruyter, lk 275-301.
Siiner, Maarja; Brown, Kara Diane; Koreinik, Kadri (toim) 2017. Language Policy Beyond the State. (Language Policy 14.) Cham: Springer International Publishing.
Silverstein, Michael 1996. Monoglot “standard” in America: Standardization and metaphors of linguistic hegemony. – The Matrix of Language: Contemporary Linguistic Anthropology. Toim Donald Brenneis, Ronald K. S. Macaulay. Oxford: Westview, lk 284-306.
Soler, Josep 2019. Language Policy and the Internationalization of Universities: A Focus on Estonian Higher Education. (Language and Social Life 15.) Boston-Berlin: De Gruyter Mouton.
Soodla, Karin 2010. Morfoloogilisi, morfosüntaktilisi ja sõnamoodustuslikke nähtusi eesti internetikeeles. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Sorjonen, Marja-Leena; Rouhikoski, Anu; Lehtonen, Heini (toim) 2015. Helsingissä puhuttavat suomet. Kielen indeksisyys ja sosiaaliset identiteetit. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1310.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Spolsky, Bernard 2004. Language Policy. (Key Topics in Sociolinguistics.) Cambridge: Cambridge University Press.
Stuart-Smith, Jane 2014. No longer an elephant in the room. – Journal of Sociolinguistics, kd 18, nr 2, lk 250-261.
Sukk, Marit; Soo, Kadri 2018. EU Kids Online’i Eesti 2018. aasta uuringu esialgsed tulemused. Tartu: Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut.
Zabrodskaja, Anastassia 2006. Eestivene keel(evariant): kas samm segakoodi poole? − Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 736-750.
Zabrodskaja, Anastassia; Kask, Helin 2016. Eesti keele kontaktid. – Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Eesti rändeajastul. Peatoim Tiit Tammaru, kaastoim Raul Eamets, ­Kristina Kallas. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu, lk 177-185.
Tagliamonte, Sali A. 2016. Teen Talk: The Language of Adolescents. Cambridge: Cambridge University Press.
Tarvel, Enn 1999. Eesti lähiajaloo periodiseerimisest. – Ajaloolise tõe otsinguil. Toim E. Tarvel. Tallinn: Kistler-Ritso Sihtasutus, lk 105-116.
Thomason, Sarah Grey 2007. Language contact and deliberate change. – Journal of Lan­guage Contact, kd 1, nr 1, lk 41-62.
Thomason, Sarah Grey; Kaufman, Terrence 1988. Language Contact, Creolization and Genetic Linguistics. Berkeley-Los Angeles-Oxford: University of California Press.
Tóth, Szilárd Tibor 2019. Tartu kirjakeele raamid Johannes Gutslaffi grammatikast (1648) “Kodolaste raamatuni” (1913). (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 52.) Tallinn: Tallinna Ülikool.
Trudgill, Peter 1972. Sex, covert prestige and linguistic change in the Urban British English of Norwich. – Language in Society, kd 1, nr 2, lk 175-195.
Undusk, Jaan 2012. Luterlik, valgustuslik ja romantiline keeleideoloogia meie vanemas kirja­kultuuris. – Vikerkaar, nr 10−11, lk 73−90.
Valk, Aune; Selliov, Rene 2018. Lühianalüüs alusharidusest: osalus, kasulikkus, keelsus. (12. VI 2020).
Veidemann, Rein 1999. Sitt, nikk ja kräkk murravad kirjanduse(ks). – Eesti Päevaleht 17. IV.
Velsker, Mart 2014. Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 12.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Verschik, Anna 2008. Emerging Bilingual Speech: From Monolingualism to Code-Copying. London-New York: Continuum.
Verschik, Anna; Kask, Helin 2019. Estonian-English code alternation in fashion blogs: Structure, norms and meaning. – Multilingualism in the Baltic States: Societal Discourses and Contact Phenomena. Toim Sanita Lazdiņa, Heiko F. Marten. London: Palgrave Mac­millan, 307−335.