Keywords: short story, novell, poetics, structure, composition, punchline, subtext, criticism
Although the Estonian novell is highly regarded in Estonian literature, the term’s implicit meaning has gradually grown less distinguishable from broader definitions associated with short stories overall. Some recent critics tend to consider the novell to be any narrative short prose, placing less emphasis on traditional genre conventions – such as punchlines, subtext, the transformative function and retroactive reading, or flashlight technique. This article uses Toomas Liiv’s theory of the classic novell to illustrate structuralist schemes of narrative counterpoint (subtext), plot dynamics, and retroactive reader phenomenology as well as to highlight the two different levels and three degrees of punchlines in an innovative way. While the black-and-white fabula may have a textually explicit surface (external verbal) punchline, below may lie its subtextually implied, deeply embedded (internal) counterpart – the actual point of the story – deductible only through retrospective rethinking. It is possible to classify an external verbal punchline according to its degree of strength (as in speech act theory): a straightforward full-punchline, a more weakly emphasized semi-punchline, and a zero-punchline, when an external punchline has been avoided. In this article, two model cases are analyzed using the principle of analogy and contrast to highlight their conceivably humanistic and ideological deep punchlines: Leo Anvelt’s close-structured novell “Raveli boolero” (Ravel’s boléro, 1983) and Jaan Kross’s more open-structured novell “Väike Vipper” (Little Vipper, 1981), both of which employ external semi-punchlines. These cases are the basis against which Estonian short stories published in the last three years (2018–2020) will be briefly analyzed in an attempt to classify them within the genre: whether they are traditional novell’s (with or without a punchline), more novell-like narratives, or other, non-novell-like short prose forms.
Arne Merilai (b. 1961), PhD, University of Tartu, Professor of Estonian Literature (Ülikooli 16, 51014 Tartu), arne.merilai@ut.ee
References
Arhiiviallikad
Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA):
f 302 – Leo Anvelti materjalid
Kirjandus
Anvelt, Leo 1983. Raveli boolero. – Edasi 2. IV, lk 4.
Anvelt, Leo 1987. Raveli boolero. – L. Anvelt, Uidang mitme tundmatuga. Jutte ja luulet. Tallinn: Eesti Raamat, lk 182–188.
Boyd, William 2004. Brief encounters. – The Guardian 2. X. https://www.theguardian.com/books/2004/oct/02/featuresreviews.guardianreview38 (15. XII 2020).
Eesti novell 2018. Koost Armin Kõomägi, Made Luiga, Kajar Pruul, Maia Tammjärv. Tallinn: MTÜ Eesti Jutt.
Eesti novell 2019. Koost Made Luiga, Kajar Pruul, Maia Tammjärv, Urmas Vadi. Tallinn: MTÜ Eesti Jutt.
Eesti novell 2020. Koost Made Luiga, Kajar Pruul, Johanna Ross, Urmas Vadi. Tallinn: MTÜ Eesti Jutt.
Genette, Gérard 1993. Fiction & Diction. Ithaca–London: Cornell University Press.
Iser, Wolfgang 1990. Lugemine. Fenomenoloogiline lähenemisviis. Tlk Toomas Rosin. – Akadeemia, nr 10, lk 2090–2117.
Jakobson, Roman 2012. Lingvistika ja poeetika. Tlk Neeme Lopp, Arne Merilai. – Akadeemia, nr 10, lk 1731−1773.
Kalda, Maie 1967. Lühijutt. Žanriterminoloogiline repliik. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 721–722.
Kross, Jaan 1981. Ülesõidukohad. Väike Vipper. – Loomingu Raamatukogu, nr 52. Tallinn: Perioodika.
Liiv, Juhan 2008. Peipsi pääl. – J. Liiv, Peipsi peal. (Eesti novellivara.) Koost Georg Grünberg. Tallinn: Eesti Raamat, lk 124–128.
Liiv, Toomas 1974. Eesti novelliteooriast 1920-ndate aastate algul. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 577–585.
Liiv, Toomas 1975. Novellist, novelliteooriast ja „Dekameronist”. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 513–525.
Liiv, Toomas 1977. Eesti novell aastail 1917–1925. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 205–218.
Merilai, Arne 2003. Pragmapoeetika. Kahe konteksti teooria. (Studia litteraria Estonica 6.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Merilai, Arne 2004. Üks lugu, kaks sisu. Leo Anvelt novellimeistrina. – Eesti Kirjanduse Seltsi aastaraamat XXX (2003). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 39–45.
Merilai, Arne 2005. Väike viperus. – Sirp 14. X, nr 37, lk 20.
Merilai, Arne 2013. Kirjandusteoreetilise ühendvälja poole. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 12, lk 7–16.
https://doi.org/10.7592/methis.v9i12.1089
Metzler 1990 = Metzler Literatur Lexikon: Begriffe und Definitionen. Toim Günther ja Irmgard Schweikle. 2., täiendatud trükk. Stuttgart: J. B. Metzlersche Verlagsbuchhandlung.
Neithal, Reet 1999. Mis on mis kirjanduses. Kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri.
Noor, Heli 1982. Jooni meie novelli kujunemisest. – Tartu Ülikool ja eesti kirjandusliku protsessi uurimine. (Töid eesti filoloogia alalt IX. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, vihik 615.) Tartu, lk 81–91.
Peep, Harald 1967. Novellil on alati eluõigust. – H. Peep, Pilk peegli taha. Ehk arupidamisi sõnakunsti teooria ja praktika üle. Tallinn: Eesti Raamat, lk 88–96.
Pruul, Kajar 2018. Saateks. – Eesti novell 2018. Tallinn: MTÜ Eesti Jutt, lk 10–11.
Tammjärv, Maia 2018. Saateks. – Eesti novell 2018. Tallinn: MTÜ Eesti Jutt, lk 9.
Todorov, Tzvetan 1999. Genres in Discourse. Tlk Catherine Porter. Cambridge etc.: Cambridge University Press.
Tuglas, Friedebert 1966. Marginaalia. Mõtteid ja meeleolusid. Tallinn: Eesti Raamat.
Tuglas, Friedebert 1986. Popi ja Huhuu. – F. Tuglas, Kogutud teosed 1. Novellid I. Tallinn: Eesti Raamat, lk 204–218.
Uibopuu, Valev 1977. Märkmeid eesti lühiproosa arenguloost. – Tulimuld, nr 4, lk 178–185.
Vallak, Peet 1985. Maanaine. – P. Vallak, Elu nullpunkt. (Eesti novellivara.) Koost Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 289–291.
Velsker, Mart 2020. Eesti novell ja aja vaim. – Eesti novell 2020. Tallinn: MTÜ Eesti Jutt, lk 172–180.
Vilde, Eduard 1983. Leib. – E. Vilde, Kolmkümmend aastat armastust. (Eesti novellivara.) Koost Elem Treier. Tallinn: Eesti Raamat, lk 149–157.
Väljataga, Märt 2014. Kirjandus ja selle liigid. Gümnaasiumiõpik. Tallinn: Maurus.
Väljataga, Märt 2019. Ühe ohustatud liigi elupaik ja teke ehk 280 aastat eesti novelli. – Eesti novell 2019. Tallinn: MTÜ Eesti Jutt, lk 239–250.
