A unique term for malt

https://doi.org/10.54013/kk761a4

Keywords: etymology, Estonian, Votic, Old Russian loanword

In Estonian and Votic malt is called linnas, mostly used in the plural form linnased. The term is general in the dialects of both languages. Literary Estonian knows the word since the 17th century. The origin of the word stem is unclear. It cannot be rooted in a genuine Estonian-Votic material as there are no words of a similar stem in either language. Nor are there credible cognates in other Finnic languages. This is why attention has been turned to possible loan relationships.

In medieval times Estonia and Livonia were in active trade with Riga, Novgorod and Pskov. Foreign wholesale traders also visited local villages, mainly buying grain, but also malt, which is well preserved when dried. There being no common terms for malt in the contacting languages the merchants could resort to a descriptive approach. One important aspect in defining the variety of malt is colour. Old Esto­nians used to make malt from barley, which when dried at a relatively low temperature resulted in highly valued pale malt.

Of contact languages, the Estonian-Votic word for malt has semantic associations with Old Russian. The Russian verb линять means, on the one hand, ‘fade, bleach, lighten’ and, on the other hand, ‘moult, slough, scale, shed off hair’, in dialects also ‘vanish; diminish etc’.. Adjectives of the same stem such as линявый, линущий, полинявший etc., which refer to a pale or faded colour, have also been recorded from the Pskov dialect spoken in an area adjacent to Estonians. Consequently, the loan source of linnas can well be the Old Russian verb линять or an adjective derived thereof.

 

Vilja Oja (b. 1945), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Lexicographer (Roosi­krantsi 6, 10119 Tallinn), vilja.oja@eki.ee

References

Sõnavarakogud

EMSUKA = Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv Eesti Keele Instituudis.

 

Veebivarad

Álgu-tietokanta. http://kaino.kotus.fi/algu

SMS = Suomen murteiden sanakirja. (Kotimaisten kielten keskuksen verkkojulkaisuja 30.) http://kaino.kotus.fi/sms

VES = Vene-eesti sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/ves

VKS = Vanhan kirjasuomen sanakirja. (Kotimaisten kielten keskuksen verkkojulkaisuja 38.) http://kaino.kotus.fi/vks

 

Kirjandus

Ahlqvist, August 1856. Wotisk Grammatik jemte språkprof och ordförteckning. (Acta Societatis scientiarum Fennicæ V.) Helsingfors: [s.n.]

Ahrens, Eduard 1843. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Reval: [s.n.]

Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes, Zweite umgearbeitete Auflage. Reval: Kluge und Ströhm.

Dal’, Vladimir 1955. Tolkovyj slovar’ živogo velikorusskogo jazyka. Kd 2 (I–O). Moskva: Gosudarstvennoe izdatel’stvo inostrannyh i nacional’nyh slovarej. [Владимир Даль, Толковый словарь живого великорусского языка. Т. 2 (И–О). Москва: Государственное издательство иностранных и национальных словарей.]

EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-
Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009.

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. Kd I–VII (A–P). Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1994–2020.

Ganander, Christfried 1997 [1787]. Nytt Finskt Lexicon. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 676. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 95.) Toim Liisa Nuutinen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Gutslaff, Johannes 1648. Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Dorpati Livonorum: Excudebat Johannes Vogel. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100419 (19. IV 2021).

Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung Zur Öhstni­schen Sprache. Bestehend nicht alleine in etlichen præceptis und observationibus. Sondern auch in Verdolmetschung vieler Teutschen Wörter. Reval: Adolph Simon. http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=243 (19. IV 2021).

Jakovlev, Tormis 2000. Sõnake eesti õlletraditsioonist. http://www.beerguide.ee/ajalugu.html (19. IV 2021).

Juslenius, Daniel 1968 [1745]. Suomalaisen sana-lugun coetus. Henrik Gabriel Porthanin kappaleen välilehtiin ja sivuihin tehdyt lisäykset. Näköispainos. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 288.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Kalima, Jalo 1919. Die ostseefinnischen Lehnwörter im Russischen. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia. Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 44.) Helsinki: Société Finno-Ougrienne.

KKS = Karjalan kielen sanakirja. Kd 3 (L–N). (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVI. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 25.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1983.

Leimus, Ivar 2001. Eesti majandusajaloo historiograafiast. Keskaja kaubandus. – Ajalooline Ajakiri, nr 1/2, lk 26–46.

Liiv, Otto 1934. Maakaubandusest ja ülesostust Eestis Rootsi aja lõpul. – Ajalooline Ajakiri, nr 1, lk 1–16.

Moora, Aliise 1991. Eesti talurahva vanem toit II. Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Valgus.

Must, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Nielsen, Konrad 1934. Lappisk Ordbok. Kd 2 (G–M). Oslo: Aschehoug.

NS = Nykysuomen sanakirja. Kd 3 (L–N). Toim Matti Sadeniemi. Helsinki–Porvoo: WSOY, 1954.

PS = Suomen kielen perussanakirja. Kd 2 (L–R). (Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 55.) Peatoim Risto Haarala. Helsinki: Valtion painatuskeskus, 1992.

Punžina, Aleksandra Vasil’evna 1994. Slovar’ karel’skogo jazyka. (Tverskie govory.) Karel’skij naučnyj centr Rossijskoj Akademii Nauk. Institut jazyka, literatury i istorii. Petrozavodsk: Karelija. [Александра Васильевна Пунжина, Словарь карельского языка. (Тверские говоры.) Карельский научный центр Российской Академии Наук. Институт языка, литературы и истории. Петрозаводск: Карелия.]

Raun, Alo 2000. Eesti keele etümoloogiline teatmik. 2. trükk. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Brampton: Maarjamaa, Tartu: Johannes Esto Ühing.

Schroderus Ericus 1637. Lexicon Latino-Scondicum. Holmiae.

SKES = Y. H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd II. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII. Tutkimuslaitos „Suomen suvun” julkaisuja III.) Helsinki: Suoma­lais-Ugrilainen Seura, 1958.

SRNG = Slovar’ russkih narodnyh govorov. Kd 16 (Kudelja–Lesnoj); Kd 17 (Lesnokamennyj–Masleničat’). Leningrad: Nauka, 1980, 1981. [Словарь русских народных говоров. Вып. 16 (Куделя–Лесной); Вып. 17 (Леснокаменный–Масленичать). Ленинград: Наука, 1980, 1981.]

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 2 (L–P). (Suoma­laisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suoma­laisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1995.

Vasmer 1986 = Maks Fasmer, Ètimologičeskij slovar’ russkogo jazyka. Kd 2 (E–Muž). Tlk O. N. Trubačeva. Moskva: Progress. [Макс Фасмер, Этимологический словарь русского языка. Т. 2 (Е–Муж). Перевод с немецкого и дополнения О. Н. Трубачева. Москва: Прогресс.]

VOT = Vadja keele sõnaraamat. Vadʹdʹa tšeelee sõna-tširja. Словарь водского языка. Toim Silja Grünberg. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013.