Keywords: Marta Sillaots, Alide Ertel, society, New Woman, women’s rights, decadence
This article examines the portrayal of socially active modern urban women in Marta Sillaots’s novellas “Juta” (1912) and “Anna Holm” (1913), as well as in Alide Ertel’s short story collection “The Modern Lady” (Moodne daam, 1919/1920). The characters are analyzed within the framework of the “New Woman”, as surveys sort both Sillaots’s and Ertel’s early works under the theme of women’s emancipation, without acknowledging that they depict emancipated women in a negative light. Such women are characterized by a pursuit of independence, cultural interests, and creativity; mostly, they appear sympathetic at first. However, the authors’ ultimate judgment of these women’s aspirations is one of disapproval – they turn out to be nothing but frivolous socialites. The article contextualizes these characters within earlier depictions of emancipated women in Estonian literature and examines the social and cultural factors that may have motivated this kind of literary portrayal.
It is concluded that the authors in question were drawn to the image of an independent woman, but in the 1910s Estonia, a broadly suitable social space did not yet exist for such an image, nor had fitting literary plots been established. This led to an ambiguity surrounding these characters. A particularly vivid example is Sillaots’s character Juta, who appears in two novellas and is initially developed as an extraordinary, decadent female figure. She possesses a lively imagination and an independent mindset, while also functioning as a morbidly passive observer; she is interested in the sciences of the mind and conducts psychological experiments on both herself and others. However, as there seems to be no clear path for such a character, she is relegated to the status of a peripheral cautionary figure, a doll-faced socialite, in the later text. Similarly, Ertel’s short story protagonists have no other outlet besides trivial social life. The analyzed characters deviate from the traditional monogamous heterosexual marriage – a defining point for the New Woman, which, however, upon closer examination often proves a tragic necessity rather than a mark of independence.
As such, the portrayal of the modern lady exemplifies the tensions within the category of the New Woman: neither the characters nor the authors are entirely certain what a woman’s role should be in the contemporary urban society; which behaviours should be considered bold and independent, and which ones should be seen as moral laxity or meaningless social provocation.
Johanna Ross (b. 1985), PhD, Keel ja Kirjandus, Editor-in-Chief (Kohtu 6, 10130 Tallinn); Tallinn University, School of Humanities, Visiting Research Fellow, johanna@keeljakirjandus.ee
References
ARHIIVIALLIKAD
Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)
f 275 – Johannes Aavik
KIRJANDUS
Aavik, J. 1912. Kirjandus. M. Sillaots. Algajad. Elulookirjelduslised katked. – Tallinna Teataja 11. (24.) IV, lk 2.
Aavik, J. 1913. Kirjandusest. M. Sillaots. Anna Holm. – Postimees 13. VI, lk 1–2.
Anni, August 1928. Kas meie elutunne degenereerub? – Dünamis I. Mõtteid võitlevast vabariigist. Toim A. Anni, Albert Kivikas, Oskar Loorits, Peeter Treiberg. Tartu: EYS Veljesto, lk 141–167.
Annuk, Eve 2012. Sooküsimus eesti ajakirjanduses 19. sajandi lõpul ja Lilli Suburgi „uus naine”. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, kd 12, nr 1–2, lk 65–81.
Dorpat 1908. – Pernausche Zeitung 29. II, lk 2.
Ertel, Alide [1919]. Moodne daam. Kolm novelli. Tartu: [s. n.].
Ertel, Alide [1920]. Moodne daam. Viis novelli. Tartu: [s. n.].
Evans Clements, Barbara 1979. Bolshevik Feminist: The Life of Aleksandra Kollontai. Bloomington–London: Indiana University Press.
Grauberg, Taimi 2023. Elu nagu algebra. Alide Erteli elu ja looming. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 823–847.
H. R. 1913. Kirjandust. – Koit 6. IX, lk 5–6.
Hasselblatt, Cornelius 2016. Eesti kirjanduse ajalugu. (Heuremata.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Heilmann, Ann 2000. New Woman Fiction: Women Writing First-Wave Feminism. Basingstoke–London: Palgrave Macmillan.
Heyden-Rynsch, Verena von der 1992. Europäische Salons. Höhepunkte einer versunkenen weiblichen Kultur. München: Artemis & Winkler.
Hinrikus, Mirjam 2006a. Saateks. – J. Randvere „Ruth” 19.–20. sajandi vahetuse kultuuris. (Moodsa eesti kirjanduse seminar.) Koost M. Hinrikus. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 7–11.
Hinrikus, Mirjam (koost) 2006b. J. Randvere „Ruth” 19.–20. sajandi vahetuse kultuuris. (Moodsa eesti kirjanduse seminar.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Hinrikus, Mirjam 2008. J. Randvere „Ruthist” – eesti kirjandusliku dekadentsi ühest esimesest näitest. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 1–2, lk 125–145. https://doi.org/10.7592/methis.v1i1-2.464
Hinrikus, Mirjam 2015. Tammsaare’s constructions of femininity in light of Weininger’s concept of sex difference. – Journal of Baltic Studies, kd 46, nr 2, lk 171–197. http://hdl.handle.net/10.1080/01629778.2014.981672
Hinrikus, Rutt 2006. Ruthi „õed”. – J. Randvere „Ruth” 19.–20. sajandi vahetuse eesti kultuuris. (Moodsa eesti kirjanduse seminar.) Koost Mirjam Hinrikus. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 299–308.
Jürgenstein, Anton 1913. M. Sillaots. Anna Holm. – Eesti Kirjandus, nr 9, lk 345–347.
KAH [Karl August Hindrey] 1919. Mõned uued raamatud. – Päevaleht 4. VII, lk 2.
Kangro-Pool, Rasmus 1919. Kirjandusest. – Postimees 9. X, lk 1.
Karro, Piret 2022. 150 aastat Eesti feminismi. – Vikerkaar, nr 3, lk 57–112.
Kass, Lola Annabel 2022. Värvikas raskemeelsus Friedebert Tuglase ja Konrad Mägi looduspildis. – Mäng ja melanhoolia. Friedebert Tuglase romaan „Felix Ormusson”. (Moodsa eesti kirjanduse seminar 3.) Koost Mirjam Hinrikus, Jaan Undusk. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Kirikal, Merlin 2016. „Uus naine” Johannes Semperi romaanis „Armukadedus” (1934). – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 20–36.
Kirikal, Merlin 2023. Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika. Alma Ostra jutustus „Aino”. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 873–899.
Kirss, Tiina 2004. Ruthi õed: sajandipöörde naiste reaalsus ja fantaasia. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 13–28.
Kirss, Tiina 2015. Kui Eesti naised Bebelit lugesid. Naisküsimusest Eestis 20. sajandi alguses. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 90–103.
Kivimäe, Sirje 1995. Esimesed naisseltsid Eestis ja nende tegelased. – Seltsid ja ühiskonna muutumine. Talupojaühiskonnast rahvusriigini. Toim Ea Jansen, Jaanus Arukaevu. Tartu–Tallinn: Eesti Ajalooarhiiv, Eesti TA Ajaloo Instituut, lk 18–135.
Kivimäe, Sirje; Tamul, Sirje 1996. Vita academica, vita feminea. Eesti naiste kõrgkooli õpingud 1858–1918. – Vita academica, vita feminea. Artiklite kogumik. Koost S. Tamul. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 213–252.
Krusten, Reet 2000. Sillaots, Marta. – Eesti kirjanike leksikon. Koost Oskar Kruus, Heino Puhvel, toim H. Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 532–533.
Kruus, Oskar 1969. Alide Ertel. – Eesti kirjanduse ajalugu. III kd. XIX sajandi lõpust 1917. aastani. Toim Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 552–556.
Kruus, Oskar 1971. Unustatud naiskirjanik Mõtsatarest. – O. Kruus, Naine hanesulega. Kirjutisi naiskirjanikest. Tallinn: Eesti Raamat, lk 88–100.
Kruus, Oskar 2000. Ertel, Ali(i)de. – Eesti kirjanike leksikon. Koost O. Kruus, Heino Puhvel, toim H. Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 82.
L. 1913. Kirjandus. – Tallinna Teataja 10. (23.) VII, lk 1.
Ledger, Sally 1997. The New Woman. Fiction and Feminism at the fin de siècle. Manchester–New York: Manchester University Press.
Lender, Elfriede 2010. Minu lastele. (Eesti mälu 28.) [Tallinn]: Eesti Päevaleht, Akadeemia.
Lepp, Marta 1922. 1905. aasta romantika. Tartus: Noor-Eesti.
Lindsalu, Elo 2006a. Randvere „Ruthi” vastutekstid: S. Sarapuu „Saul” ja Aino Kallase „Naine, kel oli aju”. – J. Randvere „Ruth” 19.–20. sajandi vahetuse eesti kultuuris. (Moodsa eesti kirjanduse seminar.) Koost Mirjam Hinrikus. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 125–141.
Lindsalu, Elo 2006b. Vilde kui naisõiguslane. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 296–309.
Lukas, Liina 2004. New women baltisaksa kirjanduses. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 150–171.
Metsataga eit 1919. Alide Ertel’i Moodne daam – Lilla lehekesed. – Naiste Töö ja Elu, nr 7, lk 5.
Oja, Arno 2013. Eduard Vilde, eurooplane ja naisõiguslane. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 216–220.
Parente-Čapková, Viola 1998. Decadent New Woman? – NORA – Nordic Journal of Feminist and Gender Research, kd 6, nr 1, lk 6–20. https://doi.org.10.1080/08038749850167897
Parker, Sarah 2020. The New Woman and decadent gender politics. – Decadence: A Literary History. Toim Alex Murray. Cambridge: Cambridge University Press, lk 118–135. https://doi.org/10.1017/9781108640527.007
Paulus, Karin 2023. Peatükke Eesti naisliikumise ajaloost. – Sirp 19. V, lk 20.
Peterson, Ernst 1907. Elsa. Tallinn: [s. n.].
Pykett, Lyn 1992. The ’Improper’ Feminine: The Women’s Sensation Novel and the New Woman Writing. London–New York: Routledge.
Rattus, Kristel 2004. Marie Underi salong: kultuurianalüütiline vaatepunkt Eesti haritlaste diskursustele ja sotsiaalsetele võrgustikele 20. sajandi teisel kümnendil. Magistritöö. Tartu Ülikool. https://dspace.ut.ee/handle/10062/758
Saluäär, Anu 2013. Kirg ja kavalus? – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 63–65.
Sepp, Eda 2005/2006. Tuglase „Midia” ja eesti tegelikud naisrevolutsionäärid. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1/2, lk 109–120.
Sillaots 1910 = Vabaarmastus. Ainetel Marta R. – Eesti Naesterahvas, nr 3, lk 1–3; nr 4, lk 1–2.
Sillaots, Marta 1912. Algajad. Elulookirjelduslised katsed. Tallinn: Maa.
Sillaots, Marta 1913a. Anna Holm. Tallinn: Maa.
Sillaots 1913b = Marta Reichenbach, Naine meie uuemas kirjanduses. – Oma Maa III. Toim Eduard Virgo. Tartu: Eesti kirjastuse-ühisus „Postimees”, lk 1–51.
Sillaots, Marta 1915. Tartu naisilm. – Päevaleht 28. III, lk 2.
Sillaots, Marta 1925. Eduard Vilde naistüübid. Kirjanduslikud vaatlused. Tartu: Loodus.
Sillaots, Marta 1927. Betti Alver. „Tuulearmuke”. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 665–667.
Sillaots, Marta 1932. Leida Kibuvits. „Soomustüdruk”. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 638–639.
Sillaots, Marta 1938. Iginaiselikust A. H. Tammsaare käsitluses. – Looming, nr 1, lk 59–68.
Sillaots, Marta 1942. Naiskujude ülesandest A. Gailiti romaanis „Ekke Moor”. Tallinn: Eesti Kirjastus.
Sillaots, Marta 2009. Sealtpoolt künniseid. – Loomingu Raamatukogu, nr 31–34. Tallinn: SA Kultuurileht.
Steinberg, Külliki 2023. Marta SiIlaotsa mitmepositsiooniline elu XX sajandi alguskümnendeil. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 900–916.
Tammsaare, A. H. 1913. Midagi ilust ja „Anna Holmist”. – Vaba Sõna, nr 1, lk 39–42.
Tamul, Sirje 1996a. Naisüliõpilased Tartu ülikooli üliõpilaskonnas 1905–1918. – Vita academica, vita feminea. Artiklite kogumik. Koost S. Tamul. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 93–126.
Tamul, Sirje 1996b. Eestlannade õpingutest Venemaa kõrgkoolides enne rahvusülikooli rajamist. – Vita academica, vita feminea. Artiklite kogumik. Koost S. Tamul. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 187–200.
Timpano, Nathan J. 2016. Body doubles: The Puppe as Doppelgänger in fin-de-siècle Viennese visual culture. – The Doppelgänger. Toim Deborah Ascher Barnstone. Bern: Peter Lang, lk 119–146.
Toimetus 1947. – E. Särgava, Jutustused. Tallinn: RK Ilukirjandus ja Kunst, lk 365–372.
Viitol, Livia 2006. Tulnukad ajamasinast: Eduard Vilde naisõiguslased ja J. Randvere „Ruth”. – J. Randvere „Ruth” 19.–20. sajandi vahetuse kultuuris. (Moodsa eesti kirjanduse seminar.) Koost Mirjam Hinrikus. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 55–70.
Vilde, Eduard 1898. Astla vastu. Jurjev: [s. n.].
Vilde, Eduard 1904. Koidu ajal. Uudisjutt. Tallinn: G. Pihlaka kirjastus.
Vilde, Eduard 1908. Naise-õiguslased. Tallinn: Õigus.
Väljataga, Ainiki 1996. Eesti naised, moraal ja rahvuslus. Pildikesi sajandi algusest. – Vikerkaar, nr 11–12, lk 95–102.
Värv, Ellen 2023. Eesti talurahva välimusest ja iluideaalidest 18.–19. sajandil. – Õige keha, vale keha? Näitus keha tähendustest Eestis. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 143–161.
