Keywords: children’s literature, literary history, women writers, national ideology
The period of Estonian independence between 1918 and 1940 was also a prolific time for Estonian children’s literature: various genres evolved and books were being published vigorously. However, works from that period have received relatively little attention from researchers. This article focuses on realistic children’s fiction written by women in the second half of the 1930s, known as the authoritarian Era of Silence. Characteristically of the era, there were public debates on whether children’s literature should depict reality in an idealized way or handle problematic aspects as well.
In this article, I have analyzed how childhood and the conditions of children’s upbringing are depicted in these works, as well as how societal and educational expectations are reflected in them. The range of families portrayed in these stories varies from orphaned children and poor families to modern, well-off households. Recurring themes are the importance of education as the key to a better future and overcoming poverty. Rural life is idealized and essential connections with country life are always emphasized. On the one hand, these works depict the growing up of first-generation urban intellectuals who fled the harsh conditions and poverty of countryside, but on the other hand, it is considered important to introduce children to rural life as something “genuinely Estonian”. For example, children working as herders during the summer vacation is a recurring motif. The books reflect the intellectual debates of the time which sought a balance between tradition and modernization, even seeing modern urban life as a certain threat to national identity. Children are associated with the nation’s future, hence the exemplary moral attitudes of the characters and their willingness to assume the role of either a civil or war hero.
Mari Niitra (b. 1979), MA, Institute of Education at the University of Tartu, Junior Lecturer in Children’s Literature; Director of the Juhan Liiv Museum (Rupsi küla, Peipsiääre vald, 60223 Tartumaa), mari.niitra@ut.ee
References
Cunningham, Hugh 2014. Children and Childhood in Western Society Since 1500. London–New York: Routledge. https://doi.org/10.4324/9781003033165
Eesti lastekirjanduse kuldvara 2018. Toim Jaanika Palm, Ülle Väljataga, Anu Kehman. Tallinn: Eesti Lastekirjanduse Keskus.
Hasselblatt, Cornelius 2016. Eesti kirjanduse ajalugu. (Heuremata. Humanitaarteaduslikke monograafiaid.) Tlk Mari Tarvas, Maris Saagpakk, Ave Mattheus. Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Heywood, Colin 2018. Childhood in Modern Europe. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781139046756
Kaljundi, Linda; Kreem, Tiina-Mall 2018. Ajalugu pildis – pilt ajaloos. Rahvuslik ja rahvusülene minevik eesti kunstis. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
Kalling, Ken 2006. Naiste emantsipatsioon on üks rassi surma peapõhjustest… Naisküsimuse biologiseeritud käsitlemise näiteid Eestist. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXV. Toim Lea Leppik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 7–22.
Kalling, Ken 2020. Eestlase kvaliteet sõjaeelses vabariigis. – Vikerkaar, nr 9, lk 84–94.
Kannike, Anu; Uibo, Madle 2022. Moodsa elu õppetunnid. Tallinn: Argo.
Kauts-Vesilo, Agnes 1936. Juss ja Maarja. (Looduse lasteraamat nr 9.) Tartu: Loodus.
Kelen, Christopher; Sundmark, Björn 2013. First things. Introduction. – The Nation in Children’s Literature. New York–London: Routledge, lk 1–8. https://doi.org/10.4324/9781003033165
Krusten, Reet 1984. Laste- ja noorsookirjandus 1920.–1930-ndail aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV kd, 2. rmt. Aastad 1930–1940. Peatoim Endel Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 423–448.
Krusten, Reet 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar.
Liidak, Kaarel 1934. Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena. – Üliõpilasleht, nr 5, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1691
Mattheus, Ave 2012. Eesti laste- ja noortekirjanduse genees: küsimusepüstitusi ja uurimisperspektiive. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 31.) Tallinn: Tallinna Ülikool.
Mäelo, Helmi 1935. Pärt on minu sõber. Noorsoojutt. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.
Mäelo, Helmi 1937. Salme astub ellu. Jutustus noorsoole. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.
Mäelo, Helmi 1938. Soohüti Liine. Lugu tütarlapsest üle viiekümne aasta tagasi. Noorsoojutt. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.
Mäelo, Helmi 1959. Talutütar. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.
Müürsepp, Mare 2005. Lapse tähendus Eesti kultuuris 20. sajandil: kasvatusteadus ja lastekirjandus. (Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduste dissertatsioonid 16.) Tallinn: TPÜ Kirjastus.
Niitra, Mari 2005. Rahvusliku ideoloogia ilmingud 1930. aastate eesti muinasjuttudes. – Nukits, lk 8–11.
Nikolajeva, Maria 1996. Children’s Literature Comes of Age. Toward a New Aesthetic. New York–London: Garland Publishing. https://doi.org/10.4324/9781315667492
Ollik-Andevei, Jetta 1936. Erni. Noorsooromaan. Tallinn: Rahvaülikooli kirjastus.
Ollik-Andevei, Jetta 1937. Alati valmis! Esimene osa. Tartu: Turist.
Ollik-Andevei, Jetta 1938. Alati valmis! Teine osa. Tartu: Turist.
Palm, Jaanika 2010. Eesti lastekirjanduse teooria ja kriitika kuni aastani 1939. Magistritöö. Kultuuriteaduse ja kunstide instituut. Eesti kirjanduse ja teatriteaduse osakond. Tartu Ülikool. https://dspace.ut.ee/handle/10062/15261
Parijõgi, Jüri 1936. Noorsookirjandus 1935. a. – Looming, nr 4, lk 442–448.
Parijõgi, Jüri 1939. Murdeealiste poiste kirjanduslikud ainevallad ja käsitluslaad. – Eesti Kirjandus, nr 1, lk 20–26.
Roos, Jaan 1937. Mis vahe on klassilise, rahva- ja noorsookirjanduse vahel? – Postimees 1. VIII, lk 3.
Roos, Jaan 1938. 1937. aasta „Kuldraamatu” sari. – Kasvatus. Eesti Õpetajate Liidu kasvatusteaduslik ajakiri, nr 2, lk 99–102.
Ross, Johanna 2023. Moodne daam 1910. aastate naiskirjanduses. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 775–803.
Saretok, Valve 1936. Kiki suur suvi. (Looduse lasteraamat 11.) Tartu: Loodus.
Saretok, Valve 1938. Sinistkirja nukulapp. (Targad tähed 4.) Tartu–Tallinn: Loodus.
Saretok, Valve 1956. Läbi uduliniku I. Noore vabariigi koolis. Toronto: Orto.
Sillaots, Marta 1935. Trips, Traps ja Trull. Jutt väikestele lastele. Viljandi: Sakala.
Sillaots, Marta 1936. Trips, Traps, Trull Tartus. Tartu: Noor-Eesti.
Sillaots, Marta 1937. Trips, Traps ja Trull Haapsalus. Tartu: Noor-Eesti.
Sillaots, Marta 1938a. Trips, Traps ja Trull saavad sõbra. (Targad tähed 10.) Tartu–Tallinn: Loodus.
Sillaots, Marta 1938b. Uusi noorsooraamatuid. – Eesti Naine, nr 4, lk 63–64.
Sillaots, Marta 1939a. Tütarlaste lugemisvarast. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 260–266.
Sillaots, Marta 1939b. Sealtpoolt künniseid. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv.
Steinberg, Külliki 2023. Marta Sillaotsa mitmepositsiooniline elu XX sajandi alguskümnendeil. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 900–916.
Süvalep, Ele 2001. „Noor-Eestist” aastani 1944. – Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, E. Süvalep, Mart Velsker, Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri, lk 159–269.
Tark, Triin; Liivik, Olev 2020. „Kadakasaksluse” mõiste sõdadevahelise Eesti avalikus arvamuses. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 28–39.
Tarrend, Ave 2005/2006. Eesti poisteraamatute kangelaste muutumised ajas. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1/2, lk 35–53.
Tiit, Ene-Margit 2022. Pisikesed puidust linnad, inimesed sees. – Moodne joon. Eesti linnaelu 1920.–1930. aastail. Toim Kadri Bank. Tallinn: Äripäev, lk 17–33.
Truupõld, Irma 1937. Aadi esimene armastus. Tartu: Loodus.
Vaan, Laura 2005. Propagandatalitus Eesti Vabariigis 1934–1940. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 43–54.
Veski, Liisi 2015. Rahvuspsühholoogia ideed 1930. aastate Eestis. Magistritöö. Ajaloo ja arheoloogia instituut. Tartu Ülikool. https://dspace.ut.ee/handle/10062/48582
