Life like algebra

Taimi Grauberg

doi:https://doi.org/10.54013/kk788a5

Keywords: women’s writing, women writers, biographies, public figures

Alide Ertel (1877–1955) was an Estonian woman writer active in the early 20^th century. The most significant factors influencing her creative path were being born into a wealthy South Estonian family of farmers, her good education, and traveling not only within the Tsarist Empire but also in Western Europe. The active participation of Ertel’s family in the public life also played an important part. Ertel herself was involved in politics, taking part in the 1905 revolution as well as the events of 1917, which can be considered important factors shaping Ertel’s life, work, and its reception. In addition to giving fiery speeches during the revolutionary events, Ertel took a strong stance on issues like popular education, agriculture, and the economic well-being of cultural figures.

At the beginning of her creative career, Ertel published her works primarily in the print media. 1910 saw the publication of her debut novella Rooste (“Rust”), which depicted the residents and conditions of a local poorhouse. Rooste received favourable reviews and is considered, according to later assessments, Ertel’s best work. From 1919 to 1920, Ertel dedicated herself to literary work and produced two plays, a collection of short stories published in two editions, a collection of aphorisms, and a historical novel within a short period of time. All works from this period had a negative reception, which can be attributed to inadequate linguistic editing, going against the literary circles of the time, and a preconceived bias stemming from this opposition as well as Ertel’s association with Bolshevism. The complex publishing market situation during that time must also be considered. Consequently, Ertel withdrew from literary activities. Between 1929 and 1931, she published a book of fairy tales and two plays, but these works also failed to garner the attention she hoped for.

Although Ertel’s creative work has remained lodged in the time of its publication, it is worth exploring also for the contemporary reader. Ertel has depicted the aspirations of marginalized members of society and focused heightened attention on the position of women in the society and their possibilities for self-actualization.

Taimi Grauberg (b. 1979), University of Tartu, Master’s Student at the Institute of History and Archaeology (Jakobi 2, 51005 Tartu), taimi.grauberg@hotmail.com

References

ARHIIVIALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

A-119: 60. Eesti kirjanike I kongress Tallinnas. 06.09.1919. a.

f 94, m 31:11. Sangaste khk. Keeni v. Ansi t. Nirgi päralt olev talu. Kuigatsi v. Raudsepa t. Laatre v. Soome ja Traka t. 11.04.1900.

f 153, m 9:24. A. Ertel Eduard Vilde’le. 02.07.1917.

f 155, m 1:13. Alide Ertel’i kirjad Eduard Virgo’le. 04.06.1913–05.03.1914.

f 169, m 294:15. Peeter Speek’i nelikümmend neli kirja Karl Ast’ile. 04.12.1941–29.05.1965 ja d-ta.

f 182, m 7:11. F. Tuglas, sada seitseteist kirja E. Hubelile. 01.06.1916–29.12.1940.

f 182, m 86:14. Eesti Kirjanikkude Liidu asutamise materjale.

f 184, m 2:29. A. Ertel A. Jürgenstein’ile. 11.04.1919.

f 193, m 5:59. Ertel, Alide (E. av. teg. I tr).

f 193, m 67:17. Ertel, Aliide (E. av. teg). 01.07.1938–21.08.1939.

f 194: m 15:11. Alide Ertel [Eluloolist].

f 194, m 43:42. Alide Ertel. 15.05.1928–31.05.1934.

f 209, m 3:17. A. Erteli kolm kirja B. Lindele. 14.03.1915–02.11.1921.

f 224, m 23:19. H. Leoke’se raamatukauplus, kaks kirja (koopiad) A. Ertel’ile. 19.07. ja 19.10.1904.

f 245, m 22:12. Alide Erteli kiri F. Tuglasele. 24.06.1938.

f 360, m 36:2. M. Elias, Sangaste ja Rõngu kihelkond. EKSi Kodu-uurim. Toimk. stipendiaadi päevaraamat. 6.06.–8. 07.1921.

f 397, m 87:2. Oskar Kruus, Kirjandusloolised mälestused. Vihik 6-A. 26.05.1967–21.09.1967.

f 397, m 87:5. Oskar Kruus, Kirjanduslikud mälestused. Vihik 9-A. 05.10.1968–03.03.1969.

Rahvusarhiiv (RA)

EAA.384.1.5147. Ertel, Ida. [Эртель Ида].

EAA.402.7.564. Алфавитный список вольнослушателей университета. 1906–1916.

EAA.1298. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Sangaste kogudus.

EAA.2110.1.2797. Eesti Hüpoteegipank. [Ertel, Alide; Unt, August]. 03.01.1912–21.12.1938.

ERA.50.12.559. Ertel, Aliide, Johani t (pensioni kaust).

KIRJANDUS

1917. aasta Eestis. Veebruarirevolutsioon ja järgnev ajajärk Tartus 1928. – Proletaarne revolutsioon Eestis, nr 6, lk 40–48.

–a. 1926. A. Erteli „Kiirte pärg” vabaõhu-etendusena V. Mettuse lavastusel. – Postimees 30. VI, nr 171, lk 4.

A. E. 1901. Tule minu lähedale, minu nõelad ei pista sind… – Kiired I. Vihukene Eesti parema kirjanduse edendamiseks. Toim G. S. [Gustav Suits]. Tartu: Kirjanduse Sõprade kirjastus, lk 41–45.

A. J. 1910. Kirjandusest. Rooste. Jutustus. A. Ertel. – Postimees 10. IV, nr 82, lk 1.

Aaviste, Heigi 2000a. Kirjanduslik Valgamaa 2. – Valgamaalane 13. VII, lk 6.

Aaviste, Heigi 2000b. Kirjanduslik Valgamaa 3. – Valgamaalane 18. VII, lk 6.

Alide Erteli raamatutest 1920. – Päevaleht 22. IX, nr 214, lk 2.

Anepaio, Toomas 2022. Anton Palvadre. Õigusehoidja. Tartu: Ilmamaa.

Annus, Epp; Epner, Luule; Järv, Ants; Olesk, Sirje; Süvalep, Ele; Velsker, Mart 2001. Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri.

Ast Rumor, Karl 2004. Aegade sadestus. Olusid, iseloomustusi, hinnanguid. Tallinn: Eesti Raamat.

C. S. 1901. Kirjandusest. – Postimees 11. IV, nr 80, lk 1–2.

–e. 1919. Alide Ertel. Allegooriad. – Tallinna Teataja 6. IX, nr 191, lk 5.

EBL 1926–1929 = Eesti biograafiline leksikon. (Akadeemilise Ajaloo-Seltsi toimetused II. Academicae Societatis Historicae scripta II. Estonia.) Peatoim A. R. Cederberg. Toim Henrik Koppel, Johan Kõpp, Andrus Saareste, Peeter Treiberg, Friedebert Tuglas, Richard Kleis. Tartu: K./Ü. Loodus.

EKBL 1975 = Eesti kirjanduse biograafiline leksikon. Toim Endel Nirk, Endel Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat.

EKL 2000 = Eesti kirjanike leksikon. Koost Oskar Kruus, Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat.

EKoBL 1998 = Eesti kooli biograafiline leksikon. Koost Heino Rannap. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

EKrL 1995 = Eesti kirjarahva leksikon. Koost, toim Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat.

ENSV kirjandus- ja kirjastusasjade peavalitsuse ülema käskkirjadega kõrvaldatavate eestikeelsete raamatute üldnimestik (1940–1947). Tallinn, 1948.

Ertel, Alide 1898a. Jekaterinburis, 2. junil, 98. – Olevik 16. VI, nr 24, lk 550.

Ertel, Alide 1898b. Lauljanna. – Olevik 22. IX, nr 38, lk 860–861; 29. IX, nr 39, lk 882–883.

Ertel, Alide 1905a. Läbi maruööde vilu. – Uudiste Veste-osa, nr 58, lk 228.

Ertel, Alide 1905b. Kui käsk tuli… – Uudiste Veste-osa, nr 21, lk 82–83; nr 22, lk 86; nr 23, lk 90; nr 24, lk 94.

Ertel, Alide 1908. Mu arm. – Eesti Kodu, nr 12, lk 250.

Ertel, Alide 1910a. Ainult võõrsile. – Eesti Kodu, nr 10, lk 198.

Ertel, Alide 1910b. Helmi unenäomaa. – Postimees 23. X, nr 241, lk 1–2; 25. X, nr 242, lk 1–2; 26. X, nr 243, lk 1–2; 27. X, nr 244, lk 1–2; 28. X, nr 245, lk 1–2.

Ertel, Alide 1910c. Rooste. Jutustus. Tartu: Postimehe kirjastus.

Ertel, A. 1914a. Põllumehe võlg. – Põllutööleht, nr 39, lk 311.

Ertel, A. 1914b. Lihakanadest. – Põllutööleht, nr 33, lk 261–262.

Ertel, Alide 1915a. Rahvakooli päevamured. Karjased. Koolisunduse puudus – Koolimaja erikoormad. – Tartu Päevaleht Meie Aastasada 18. III, lk 1.

Ertel, Alide 1915b. Vastus peretütre kirjale. – Põllutööleht, nr 8, lk 63.

Ertel, Alide 1915c. Rahvakooli Eesti keele programmi asjus. – Tartu Päevaleht Meie Aastasada 28. III, lk 1.

Ertel, A. 1915d. Asjalikud tähendused. – Põllutööleht, nr 6, lk 42–43.

Ertel, Alide 1915e. Kodulindude pidamine. – Põllutööleht, nr 39, lk 308–311; nr 40, lk 317–319; nr 41, lk 323–326; nr 42, lk 361–363.

Ertel, Alide 1916a. Haritlaste võlad. – Tallinna Teataja 12. II, nr 35, lk 2.

Ertel, Alide 1916b. Kitzbergi aupidu puhul. – Pealinna Teataja 18. II, nr 40, lk 4.

Ertel, Alide 1916c. Kitzbergi aupidu puhul. – Tallinna Teataja 22. II, nr 43, lk 3.

Ertel, Alide 1916d. Aug. Kitzbergi aupidu puhul. – Pealinna Teataja 25. II, nr 46, lk 4.

Ertel, A. 1917a. Tulge appi. – Töö Lipp 4. VII, nr 59, lk 3.

Ertel, A. 1917b. Rahvakool. – Töö Lipp 17. VII, nr 43, lk 1–2.

Ertel, Alide 1919a. Kiirte pärg. Muinasdraama. Tartu: Ed. Bergmanni trükikoda.

Ertel, Alide 1919b. Pühajärv. Muinasdraama. Tartu: Ed. Bergmanni trükikoda.

Ertel, Alide 1919c. Allegooriad. Tartu: Ed. Bergmanni trükikoda.

Ertel, Alide 1919d. Lilla lehekesed. Ajalooline romaan. Tartu: Ed. Bergmanni trükikoda.

Ertel, A. 1919e. Sookaelad. Mart Karus. – Naiste Töö ja Elu, nr 9, lk 67.

Ertel, Alide 1920. Moodne daam. Viis novelli. Tartu: Ed. Bergmann’i trükikoda.

Ertel, Alide 1929. Muinelmad. Tartu: Ed. Bergmanni trükikoda.

Feldman, J. A. (koost) 1918. Oma maa maasikad. Algupäralised jutud ja laulud. Teine anne. Pärnu: J. A. Feldmann.

Hasselblatt, Cornelius 2016. Eesti kirjanduse ajalugu. (Heuremata. Humanitaarteaduslikke monograafiaid.) Tlk Mari Tarvas, Maris Saagpakk, Ave Mattheus. Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Hindrey, Karl August 2016. Kirjad noortele. (Eesti mõttelugu 130.) Koost Hando Runnel. Tallinn: Ilmamaa.

Hoia Ronk [Karl August Hindrey] 1916. Tartu kiri. – Postimees 20. II, nr 42, lk 2.

Hubel, Eduard 1933. Märkmeid E. K. Liidu algaastailt. – Looming, nr 4, lk 468–472.

Issakov, Sergei 1977. Arhiivileide II. Kuidas 1905. a. jälitati Tartu keskkooliõpilaste ringe, F. Tuglast ja A. Tassat. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 353–357.

Jaaksoo, Andres 1987. Kes on kes ja mis on mis eesti lastekirjanduses. Tallinn: Eesti Raamat.

Jansen, Ea; Karjahärm, Toomas 2010. Kool ja haridus. – Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Peatoim Sulev Vahtre. Tartu: Ilmamaa, lk 280–298.

Johan Ertel 1939. – Lääne Elu. Läänemaa häälekandja 29. XI, nr 138, lk 8.

Jõgi, Olev 1969. Gustav Suitsu kirjad Johannes Aavikule. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 545–558.

KAH [Karl August Hindrey] 1919. Mõned uued raamatud. – Päevaleht 4. VII, nr 136, lk 2.

Kangro, Bernard 1983. Arbujate kaasaeg. II kd. Märkmeid, mälestusi, mõtisklusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kangro-Pool, Rasmus 1919. Kirjandusest. Kiirte pärg. – Postimees 9. X, nr 219, lk 1.

Karjahärm, Toomas 2010. 1905. aasta revolutsioon. – Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Peatoim Sulev Vahtre. Tartu: Ilmamaa, lk 348–365.

Karjahärm, Toomas 2015. 1905. aasta Eestis. Sotsialistid ja terroristid. Tallinn: Argo.

Karjahärm, Toomas; Sirk, Väino 1997. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Kirjanik Alide Ertel kohtus 1927. – Vaba Maa 6. VIII, nr 182, lk 6.

Kirss, Tiina 2006. Ruthi õed: sajandipöörde naiste reaalsus ja fantaasia. – J. Randvere „Ruth” 19.–20. sajandi vahetuse kultuuris. (Moodsa eesti kirjanduse seminar 1.) Koost Mirjam Hinrikus. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 71–98.

Kitzberg, August 1909. „Postimehe” kaastöölised. – Postimees 1857–1907 a. 50-aastase kestuse mälestuseks. Tartu, lk 145–260.

Kitzberg, A[ugust] 1916. Prl. Ertel heidab mulle ette… – Pealinna Teataja 24. II, nr 45, lk 4.

Kivimäe, Sirje; Tamul, Sirje 1999a. Kõrgemast naisharidusest Venemaal. – Vita academica, vita feminea. Artiklite kogumik. Koost S. Tamul. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 72–92.

Kivimäe, Sirje; Tamul, Sirje 1999b. Vita academica, vita feminea. Eesti naiste kõrgkooliõpingud 1858–1918. – Vita academica, vita feminea. Artiklite kogumik. Koost S. Tamul. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 213–252.

Kivimäe, Sirje; Tamul, Sirje 1999c. Euroopa ülikoolid ja naised. – Vita academica, vita feminea. Artiklite kogumik. Koost S. Tamul. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 45–71.

Kruus, Oskar 1968. Unustatud naiskirjanik Mõtsatarest. – Nõukogude Naine, nr 12, lk 9–10.

Kruus, Oskar 1969. Alide Ertel. – Eesti kirjanduse ajalugu. III kd. XIX sajandi lõpust 1917. aastani. Toim Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 552–554.

Kruus, Oskar 1971. Naine hanesulega. Kirjutisi naiskirjanikest. Tallinn: Eesti Raamat.

Kruus, Oskar 1977. Alide Ertel, tema püüdmised ja suutmised. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 433–434.

Kull, Ferdinand 2010. Mässumehi ja boheemlasi. Mälestusi 1905. aasta revolutsionääridest, vanglatest ja Pariisi eesti kunstiboheemkonnast; Esimesi Eesti diplomaate. Mälestusi Eesti välisdelegatsiooni tegevusest 1918. aastal. (Eesti mälu 27.) Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia.

Kuningas, Oskar 1967. Aliide Erteli loomingust. Kirjaniku 90. sünni-aastapäeva puhul. – Kommunist 29. VII, nr 89, lk 2.

Laak, Marin 2012. Tuglase kirjad Toomvaestekooli tänavale. Eesti Kirjanike Liit 90. – Looming, nr 10, lk 1417–1422.

Laatre haridusselts „Kaja” juubel 1937. – Areng. Eesti Haridusliidu ajakiri, nr 1, 26. I, lk 18.

Lauk, Epp (koost) 2000. Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost 1900–1940. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Lehtme, Heiti [Alide Ertel] 1931. Varjud. Tartu: M. Hermanni trükikoda.

Lepp, Marta 1930. Meie lastekirjandusest. – Vaba Maa 18. XII, nr 296, lk 4.

Lindsalu, Elo 2008. Eesti esimeste naiskirjanike „oma tuba” ja vastuvõtt sünkroonkriitikas. – Kriitika diskursus. Minevik ja tänapäev. (Acta Universitatis Tallinnensis. A, Humaniora = Tallinna Ülikooli toimetised. A, Humaniora 28.) Toim Rein Veidemann, Maris Kirme. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 68–92.

Lindsalu, Elo 2012. Naisekuju modelleerimine XX sajandi alguskümnendite eesti kirjanduses. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid.) Tallinn: Tallinna Ülikool.

Lust, Kersti 2014. Mulgi hädaoht ehk kuidas mulgid võõrsil talusid päriseks ostsid (kuni 1889). – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 44–63.

Metsataga eit 1919. Alide Ertel’i Moodne daam – Lilla lehekesed. – Naisterahva Töö ja Elu, nr 7, lk 53.

Mäelo, Helmi 1999. Eesti naine läbi aegade. Tallinn: Varrak.

Mälk, Maret 2000. Eesti naisajakirjanike esimesed põlvkonnad. – Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost 1900–1940. Koost Epp Lauk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 165–189.

R. K.-P. [Rasmus Kangro-Pool] 1919. Kirjandus. – Postimees 5. XII, nr 269, lk 1.

R. R. 1910. Kirjandusest. A. Ertel. Rooste. Jutustus. – Viljandi Teataja 16. IX, nr 72, lk 2.

Raid, Katrin 2002. Loomise lugu. Eesti aeg. Eesti Kirjanikkude Liit 1922–1940. Tallinn: Eesti Kirjanike Liit.

Ross, Johanna 2022. Kunst sünnib inimeksistentsi varjukülgedest. Vestlus Mirjam Hinrikuse ja Eneken Laanesega. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 245–254.

Sermandi, Hugo 1977. Sada aastat Valgamaal elanud kirjaniku sünnist. – Kommunist 4. X, nr 117, lk 3.

Sillaots, Marta 2012. Eesti naise loovast tööst kirjanduse alal. – M. Sillaots, Kirg ja kavalus. (Eesti mõttelugu 104.) Toim Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 120–126.

Tammekann, August; Luha, Artur; Kant, Edgar (toim) 1932. Valgamaa. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. (Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkonna väljaanne 10; Eesti: maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Tammistu, E. [Alide Ertel] 1930. Kolm võistlejat. Komöödia 3 aktis. Tartu: Hermanni trükikoda.

Tamul, Sirje 1999. Naisüliõpilased Tartu ülikoolis 1905–1918. – Vita academica, vita feminea. Artiklite kogumik. Koost S. Tamul. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 93–126.

Toona, Elin 2000. Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno. Tartu: Ilmamaa.

Trükikoda „võõrandas” kirjanduse paberit 1929. – Päevaleht 15. XI, nr 310, lk 6.

Tuglas, Friedebert 1935. Kriitika IV. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.

Tulemeri Valga- ja Virumaal 1934. – Postimees 19. VI, nr 135, lk 1.

Vaher, Vaapo 2019. Hiiumaa kirjanduse lugu 1. Esseid ja uurimusi. Kärdla: Hiiumaa Teabekapital.

Vihma, Helgi (koost) 1990. Kultuurilugu kirjapeeglis. Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Tallinn: Valgus.

Võrumaa jaoskonna agronoom Edgar Ertel 1914. – Postimees 22. XII, nr 294, lk 3.