The multipositionality of Marta Sillaots in the first decades of the 20th century

Külliki Steinberg

doi:https://doi.org/10.54013/kk788a8

Keywords: translation history, translator studies, multipositionality, gender

The perspective of multipositionality as a means of taking a holistic approach to a person’s multiple lives, i.e. to their different professional fields of activity, has been used to a great effect in translation (including translator) studies. This article explores the feasibility of adapting this concept to the Estonian literary context by looking at the case of Marta Sillaots (1887–1969), known to the wider public mostly as a translator and critic. Less known is her work as a teacher, journalist, and an author of not just children’s stories, but of adult prose, too.

It was primarily the archival sources which demonstrated that Sillaots’ literary and non-literary activities at the start of her career, in the first decades of the 20^th century, took several interrelated forms with transferred interests and shifting authority from one field of activity to another. An exploration of Sillaots’ multiple lives unveils a young woman’s professional literary aspirations in their complex, intertwined nature, and reveals her means of survival within the restrictions, conventions and limitations of the largely patriarchal early 20^th century Estonian literary landscape.

Külliki Steinberg (b. 1970), MA, University of Tartu, Doctoral Student in Translation History and Translator Studies at the Institute of Foreign Languages and Cultures (Lossi 3, 51003 Tartu), kulliki.steinberg@ut.ee

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

f 92, m 276:26. O/ü „Noor-Eesti” käsikirjad. Kirjad Marta Sillaots-Rannat’ilt. 06.09.1918–04.01.1938.

f 155, m 3:7. Marta Reichenbach’i kirjad Eduard Virgo’le. 22.05.1953–03.07.1954.

f 155, m 28:1. Eduard Virgo. „Tallinna Kaja” käsikirjad Marta Reichenbach’ilt (Marta Sillaots). 1915.

f 185, m 4:7. Karl August Hindrey. Marta Sillaots. 16.03.1936.

f 194, m 21:51. „Eesti Biograafiline Leksikon” (EBL). Marta Sillaots (Reichenbach). 11.03.1927–20.06.1928.

f 275, m 15:15. Marta Sillaots-Reichenbach’i kirjad Johannes Aavik’ule. 16.12.1912–23.10.1916.

Kirjandus

A. J. [Anton Jürgenstein] 1912. M. Sillaots. Algajad. – Postimees 29. III (11. IV), lk 5.

Aavik, Johannes 1912. Kirjandus. M. Sillaots. Algajad. – Tallinna Teataja 11. (24.) IV, lk 2.

Aavik, Johannes 1913a. Õigekeelsuslikud arvustused. – Eesti Kirjandus, nr 8, lk 315–319.

Aavik, Johannes 1913b. Eesti õigekeelsuse ja keele ilu küsimus. Vastuseletuseks hra Jõgeverile. – Eesti Kirjandus, nr 11, lk 422–427.

Adson, Artur 2017. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Dekker, Rudolf 2002. Jacquer Presser’s Heritage: Egodocuments in the Study of History. – Memoria y Civilización, nr 5, lk 13–37. https://doi.org/10.15581/001.5.33803

EBL 1926–1929 = Eesti biograafiline leksikon. (Akadeemilise Ajaloo-Seltsi toimetused II. Academicae Societatis Historicae scripta II. Estonia.) Peatoim A. R. Cederberg. Toim Henrik Koppel, Johan Kõpp, Andrus Saareste, Peeter Treiberg, Friedebert Tuglas, Richard Kleis. Tartu: K./Ü. Loodus.

Eisen, Matthias Johann 1914. Anderseni muinasjutud I. Eesti keelde Anna Haava. – Eesti Kirjandus, nr 1, lk 16–17.

Gielen, Katiliina 2012. Marta Sillaotsa eksplitsiitne ja implitsiitne tõlkepoeetika. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 9–10, lk 104–117. https://doi.org/10.7592/methis.v7i9/10.571

Guzmán, María Constanza 2020. (re)Visiting the translator’s archive: Toward a genealogy of translation in the Americas. – Palimpsestes, nr 34, lk 45–58. https://doi.org/10.4000/palimpsestes.5538

J. A. [Johannes Aavik] 1913. Kirjandus. M. Sillaots. Anna Holm. – Postimees 13. (26.) VI, lk 1–2.

Jürgenstein, Anton 1913. M. Sillaots. Anna Holm. – Eesti Kirjandus, nr 9, lk 345–347.

Kaal, Alma 1937. Mõnest iseloomulikust joonest Marta Sillaotsa tegevuses. (Tema 50-nda sünnipäeva puhul.) – Eesti Kirjandus, nr 5, lk 227–234.

Kirss, Tiina 2011. Kõverpeeglist uute prillideni: soouurimus ja kirjandus. – Sissejuhatus soouuringutesse. Toim Raili Marling. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 35–56.

Krusten, Reet 1967. Marta Sillaots kaheksakümnendal künnisel. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 295–297.

Kruus, Oskar 1971. Pilguheit ühe virga naise teele ja tööle. – O. Kruus, Naine hanesulega. Kirjutisi naiskirjanikest. Tallinn: Eesti Raamat, lk 171–183.

Kuningas, Oskar 1987. Mälestuspilte Marta Sillaotsast. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 309–312.

Kuurme, Tiiu 2011. Haridus, kasvatus ja sugupool. – Sissejuhatus soouuringutesse. Toim Raili Marling. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 238–273.

Lange, Anne 2009. Otse predestineerit. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 151–156.

Laos, Karl 1912. M. Sillaots. Algajad. – Eesti Kirjandus, nr 5, lk 198–201.

Lendur I-a [Marta Sillaots] 1915a. Ei ole ja on. – Tallinna Kaja 26. IX, nr 38, lk 607–608.

Lendur I-a [Marta Sillaots] 1915b. Lendur Tartus. – Tallinna Kaja 17. X, nr 41, lk 654–655.

Lendur I-a [Marta Sillaots] 1915c. Kõiksugu ilma asjust, peaasjalikult Tartu asjust. – Tallinna Kaja 31. X, nr 43, lk 686–687.

Lendur I-a [Marta Sillaots] 1915d. Austeli peal. – Tallinna Kaja 29. VIII, nr 34, lk 543.

Lendur I-a [Marta Sillaots] 1915e. Lendur Tallinnas. – Tallinna Kaja 28. XI, nr 47, lk 752.

Lendur I-a [Marta Sillaots] 1915f. Talve tulekul. – Tallinna Kaja 24. X, nr 42, lk 671–672.

Luiga, Juhan 1995. Noor-Suomi – Eesti. – J. Luiga, Mäss ja meelehaigus. (Eesti mõttelugu 1.) Koost Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 274–318.

Meylaerts, Reine 2013. The multiple lives of translators. – TTR (Traduction, terminologie, rédaction), kd 26, nr 2, lk 103–128. https://doi.org/10.7202/1037134ar

Mits, Krista 2012. Pilk ingliskeelse kirjanduse tõlgetele 18. sajandi lõpust 20. sajandi algusveerandini. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 9–10, lk 70–87. https://doi.org/10.7592/methis.v7i9/10.569

Möldre, Aile 2012. Ilukirjanduse tõlked 20. sajandi esimese poole Eesti ja Soome raamatutoodangus (1900–1940). – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 9–10, lk 88–103. https://doi.org/10.7592/methis.v7i9/10.570

Nora, Pierre 1996 [1984]. Realms of Memory: Rethinking the French Past. New York: Columbia University Press.

Piibeleht, Tiit [Marta Sillaots] 1915. Luulelik potpourri. – Tallinna Kaja 15. VIII, nr 32, lk 506–509.

Raudsepp, Hugo 2013. Mait Metsanurk ja tema aeg. Ühe vaimsuse kroonika kaasaegse sulest. Tartu: Ilmamaa.

Reichenbach, Marta 1912. L. Onerva. Murdjooned. – Eesti Kirjandus, nr 1, lk 36–39.

Saluäär, Anu 1987. Marta Sillaots 1887–1969. – Looming, nr 5, lk 672–681.

Saluäär, Anu 2009. Kirjutav eesti naine. – M. Sillaots, Sealtpoolt künniseid. Tagasivaade. Loomingu Raamatukogu, nr 31–34. Tallinn: SA Kultuurileht, lk 155–172.

Saluäär Anu 2013. Kirg ja kavalus? – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 63–65.

Schlager, Daniela 2021. Translator’s multipositionality, teloi and goals: The case of Harriet Martineau. – Literary Translator Studies. Toim Klaus Kaindl, Waltraud Kolb, D. Schlager. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, lk 199–314. https://doi.org/10.1075/btl.156.10sch

Sillaots, Marta 2009 [1939]. Sealtpoolt künniseid. Tagasivaade. – Loomingu Raamatukogu, nr 31–34. Tallinn: SA Kultuurileht.

Sillaots, Marta 2012. Kirg ja kavalus. (Eesti mõttelugu 104.) Koost Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa.

„Söömise-taidur” [Marta Sillaots] 1915. Söömisest. Vaatlused ja näpunäited. – Tallinna Kaja 10. X, nr 40, lk 637–639.

Sütiste, Elin 2012. Tõlkelugu ja kultuurimälu. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 9–10, lk 152–162. https://doi.org/10.7592/methis.v7i9/10.574

Tammsaare, A. H. 1914. Midagi ilust ja „Anna Holmist”. – Vaba Sõna, nr 1, lk 39–42.

Teder, Eerik 1967. Marta Sillaots 80-aastane. – Looming, nr 5, lk 794–795.

Tuglas, Friedebert 1935. Eesti kirjandus 1921. – F. Tuglas, Kriitika IV. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, lk 162–223.

Tuglas, Friedebert 1986. Valik kirju. Koost August Eelmäe. – Loomingu Raamatukogu, nr 1–2.

Wallace, Edgar 1915. Nelja kohus. – Tallinna Kaja 22. VIII, nr 33, lk 525–527; 29. VIII, nr 34, lk 538–541; 5. IX, nr 35, lk 557–559; 12. IX, nr 36, lk 566–569; 19. IX, nr 37, lk 588–591; 26. IX, nr 38, lk 602–607; 3. X, nr 39, lk 620–623; 10. X, nr 40, lk 634–636; 17. X, nr 41, lk 651–653; 24. X, nr 42, lk 669–671; 31. X, nr 43, lk 684–686; 7. XI, nr 44, lk 702–704; 14. XI, nr 45, lk 714–719; 21. XI, nr 46, lk 730–733; 28. XI, nr 47, lk 750–752; 5. XII, nr 48, lk 762–768.