Keywords: history of written Estonian, conceptual history, the concept of vānitās, the word edevus
This article explores the Latin-French-English concept vānitās/vanité/vanity as an example of how the Latin-based European conceptual system has dissolved into different words in younger literary languages such as Estonian. It distinguishes between the older definition of the concept, ‘something that is vain, empty, or valueless’, as expressed by equivalents of the Hebrew word hebel in Old Testament translations, and the meaning of ‘inflated pride in oneself or one’s appearance’, which is predominant in the more modern English and French usage. The article examines how these two meanings are reflected in Estonian, drawing comparisons with German, Finnish, and Latvian. To identify the carriers of the older meaning, the words historically used in the translations of the Book of Ecclesiastes and certain psalms are scrutinized. For carriers of the newer meaning, the equivalents found in translations of the title of W. M. Thackeray’s novel Vanity Fair and in modern bilingual dictionaries are considered. The analysis reveals that in German, the unity of the concept has been preserved, with the term Eitel(keit) encompassing both meanings. In Finnish, the older meaning is represented by turhuus and the newer meaning by turhamaisuus, which is clearly a derivative of the first, establishing a clear conceptual connection. However, in Estonian and Latvian, words of entirely different origins express these two meanings. In Estonian, the older sense is conveyed by the word tühisus (derived from the word tühi ‘empty’), and the newer meaning by edevus. The article provides a more in-depth examination of the word edevus – it is derived from the verb ede(ne)ma ‘advance, make progress’ and, as such, lacks analogous derivations with similar meaning in the other languages examined.
Kristiina Ross (b. 1955), PhD, Institute of the Estonian Language, Leading Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), kristiina.ross@eki.ee
References
Veebivarad
Bībele 1965 = Bībele: un tās izpētes materiāli. https://bibele.lv/bibele/bibele.php
Bībele 1694 = Ta Swehta Grahmata. Latviešu valodas seno tekstu korpuss. http://senie.korpuss.lv/source.jsp?codificator=VD1689_94
Biblia 1642 = Se on: Coco Pyhä Ramattu Suomexi. http://finbible.fi/head/raam1642_vanha.htm
CNRTL = Centre National de Ressources Textuelles et Lexicales. https://www.cnrtl.fr/definition
DWB = Deutsches Wörterbuch von Jacob Grimm und Wilhelm Grimm. https://www.dwds.de/wb/dwb
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. https://www.eki.ee/dict/ekss
EMS = Eesti murrete sõnaraamat I. [EMS] Eesti murrete sõnaraamat (eki.ee)
EPAK = Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. https://www.eki.ee/piibel/
ES = Eesti-soome sõnaraamat. https://www.eki/dict/efi
ESTER. https://www.ester.ee
DWDS = Etymologisches Wörterbuch des Deutschen. https://www.dwds.de
KJV = King James Bible Online. https://www.kingjamesbibleonline.org
Kopkatalogs. https://kopkatalogs.lv
Lewis, Charlton T.; Short, Charles. A Latin Dictionary. Perseus Digital Library. http://www.perseus.tufts.edu
Merriam-Webster. https://www.merriam-webster.com
SES = Suomen etymologinen sanakirja. (Kotimaisten kielten keskuksen verkkojulkaisuja 72.) https://kaino.kotus.fi/ses
SESS = Soome-eesti suursõnaraamat. https://www.eki/dict/fie
Strong’s Greek = The Exhaustive Concordance of the Bible. https://biblehub.com
Sõnaveeb. Eesti Keele Instituut. https://sonaveeb.ee
Kirjandus
Agricola 1551 = Mikael Agricolan teokset. III osa. Käsikirja / Messu eli herran Echtolinen / Se meiden Herran Jesusen Christusen Pina / Dauidin Psaltari / Weisut ia Ennustoxet / Ne Prohpetat. Haggaj. Sacharia. Maleachi. [Faksiimileväljaanne. Porvoo–Helsinki–Juva: Werner Söderström Osakeyhtiö, 1987.]
Bībele 2012 = Bībele ar deiterokanoniskajām grāmatām. Latvias Bībeles biedrība.
Botterweck, G. Johannes; Ringgren, Helmer 1997. . הֶבֶל hebhel; הָבַל habhal – Theological Dictionary of the Old Testament. Toim F. Johannes Botterweck, Helmer Ringgren. Tlk John T. Willis, Geoffrey W. Bromiley, David E. Green. . Kd III. גִּלּוּלִים – gillûlîm – הָרַס hāras. . Grand Rapids, Michigan: William B. Eerdmans Publishing Company.
Bunyan, John 1997. Palveränduri teekond sellest maailmast tulevasse unenäo võrdpildis. (Klassika 2.) Tlk Anne Allpere. Tallinn: Logos.
Eesti-läti 2015 = Igauņu-latviešu vārdnīca. Eesti-läti sõnaraamat. Koost Valts Ernštreits, Marika Muzikante, Maima Grīnberga. Rīga–Tallinn: Latviešu valodas aģentūra, Eesti Keele Sihtasutus.
Helle 1732 = Anton Thor Helle, Lühike sissejuhatus eesti keelde (1732). Tlk Annika Kilgi, Kristiina Ross. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006. [Faksiimileväljaanne: Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache. Halle: Gedruckt bey Stephan Orban.]
Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalschen und den dörptschen. Nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga–Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.
Hupel, August Wilhelm 1818. Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. Zweite durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn.
Kibbermann, Elisabeth; Kirotar, Salme; Koppel, Paula 1978. Saksa-eesti sõnaraamat. 3. tr. Tallinn: Valgus.
Kingisepp, Valve-Liivi 2020. Otto Wilhelm Masingu „Maarahwa Näddala-Lehhe” sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kleis, Richard; Torpats, Ülo; Gross, Lalla; Freymann, Heinrich 2002. Ladina-eesti sõnaraamat. Teine, täiendatud ja parandatud väljaanne. Tallinn: Valgus.
Luther 1545 = Biblia: Das ist: Die gantze Heilige Schrifft / Deudsch / Auffs new zugericht. D. Mart. Luth. Gedruckt zu Wittemberg / Durch Hans Lufft. M.D.XLV. [Faksiimileväljaanne: Stuttgart: Deutsche Bibelgesellschaft, 1983.]
Läti-eesti 2012 = Läti-eesti sõnaraamat. Latviešu-igauņu vārdnīca. Koost Arvi Tavast, Merle Madisson, Aive Mandel, Tauno Nõulik, Anita Tannenberg. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Peatoim I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Mühlenbach, Karl 1925–1927. Latviešu valodas vārdnīca. Lettisch-deutsches Wörterbuch. II kd. Redigiert, ergänzt und fortgesetzt von J. Endzelin. Riga: Herausgegeben vom lettischen Kulturfonds.
Müller, Georg 2007. Jutluseraamat. (Eesti mõttelugu 78.) Koost Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, Külli Prillop. Toim K. Habicht, Kai Tafenau, Siiri Ombler. Tartu: Ilmamaa.
P 1968 = Piibel. Vana ja Uus Testament. Piibliseltsi väljaanne.
P 1997 = Piibel. Vana ja Uus Testament. Tallinn: Eesti Piibliselts.
P 2014 = Piibel. Uue maailma tõlge. Brooklyn: Jehoova tunnistajad. https://www.jw.org/et/raamatukogu/piibel/nwt/raamatud
Psalmid 1989 = Psalmid ehk Vana Testamendi Laulud. – Uus Testament ja Psalmid. Tallinn: EELK Konsistoorium, lk 698–877.
Ross, Kristiina 1998. Translation of Psalms by Georg Müller and Heinrich Stahl. – Kirik ja kirjasõna Läänemere regioonis 17. sajandil. The Church and Written Word in the Baltic Sea region in the 17th century. Kirche und Schrifttum der Ostseeländer im 17. Jahrhundert. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised 7.) Koost Piret Lotman. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, lk 106–133.
Saareste, Andrus 1958. Eesti keele mõisteline sõnaraamat. I kd. Stockholm: Vaba Eesti.
SP 1938–1940 = Jumala Püha Sõna. Suur Piibel. Välja antud eestikeelse piibli 200 aasta juubeli tähistamiseks. Tartu–Tallinn: Loodus. [Faksiimileväljaanne: Keuruu: Otava, 1989.]
Thackeray, William Makepeace 1959a. Edevuse laat. Romaan ilma kangelaseta. I. Tlk H. Allikas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Thackeray, William Makepeace 1959b. Edevuse laat. Romaan ilma kangelaseta. II. Tlk H. Allikas, Valter Rummel, Evi Siimson. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Veisbergs, Andrejs 2001. Jaunā latviešu-angļu vārdnīca. The New Latvian-English Dictionary. [Rīga.]
Vestring, Salomo Heinrich 1998. Lexicon esthonico germanicum. Eesti-saksa sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-Deutsches Wörterbuch. St. Petersburg: Kaiserliche Akademie der Wissenschaften.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1893. Ehstnisch-Deutsches Wörterbuch. Zweite vermehrte Auflage. Redigirt von Dr. Jacob Hurt. St. Petersburg. [Faksiimileväljaanne: Ferdinand Johann Wiedemann, Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus, 1973.]
