:
Keywords: literary studies, “The Fly”, “Sacred Weed”, Nietzsche, Bergson, Baudelaire, affective and ambivalent decadent aesthetics
This article explores the profoundly affective and ambivalent aesthetics of decadence. The analysis focuses on two examples from the early prose of A. H. Tammsaare (1878–1940) and Johannes Semper (1892–1970): “The Fly” (Kärbes, 1917) and “Sacred Weed” (Püha umbrohi, 1918). These works are viewed within the broader context of the authors’ entire body of work. The decadent aesthetics of Tammsaare’s and Semper’s works derive from Nietzschean and Bergsonian notions of decadence and life. The article illustrates the contrasts and similarities between these two notions, with the latter elucidated by reference to movement, change, and transition. Critics have also suggested connections between Nietzschean concepts, such as life and the Dionysian, and Bergson’s élan vital and duration. Scholars have similarly highlighted the association of decadence with change. Moreover, decadence and life as movement and change partly resonate with Baudelaire’s portrayal of modernity as fleeting, ephemeral and incidental, which is rooted in the experience of the urban environment. Through these interpretations, the analyzed texts clearly respond to accelerated modernization. The article emphasizes that the Nietzschean-Bergsonian framework is considerably broader than Baudelairean definitions of modernity inspired by the urban environment. At the core of “The Fly” and “Sacred Weed” are practices that enhance one’s perception of reality, building on concepts, images, and ideas related to Nietzsche’s and Bergson’s decadence and life. Both authors are concerned with the confluence of crises, the representations of which become dynamic through textual strategies associated with decline and decay, as well as their overcoming. The article concludes with a realization that the rich intertextuality steeped in a heightened perception of movement and flow, inspired not only by Nietzsche, Bergson, and Baudelaire but also by several other key influencers of decadent aesthetics, renders Tammsaare’s and Semper’s works innovative and demanding for the reader.
Mirjam Hinrikus (b. 1972), PhD, Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences, Leading Researcher (Kohtu 6, 10130 Tallinn), mirjam.hinrikus@gmail.com
Merlin Kirikal (b. 1986), PhD, Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences, Senior Researcher (Kohtu 6, 10130 Tallinn), merlinkirikal@gmail.com
References
Abrol, Mohit 2022. Encountering Bergson in Eliot: A report on philosophy, science, and religion. – Bergsoniana, nr 2. https://doi.org/10.4000/bergsoniana
Ahmala, Antti 2016. Miten tulla sellaiseksi kuin on? Autenttisuus ja itsestä vieraantuminen Joel Lehtosen varhaistuotannossa. [Doktoritöö]. Helsinki: Helsingin yliopisto.
Allen, Barry 2023. Living in Time. The Philosophy of Henry Bergson. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oso/9780197671610.001.0001
Andresen, Nigol 1979. A. H. Tammsaare „Kärbes” ja unistused selles. – N. Andresen, Terendusi. Uurimusi ja artikleid. Tallinn: Eesti Raamat, lk 108–118.
Annus, Epp 2002. Kuidas kirjutada aega. (Oxymora 5.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Annus, Epp 2005. Noorte püüded ja rõõmus ajalugu: Gustav Suits ja Friedrich Nietzsche. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 526–534.
Ardoin, Paul 2013. Perception sickness: Bergsonian sensitivity and modernist paralysis. – Understanding Bergson, Understanding Modernism. Toim P. Ardoin, S. E. Gontarski, Laci Mattison. New York–London–New Delhi–Sydney: Bloomsbury, lk 128–140.
Ardoin, Paul; Gontarski, S. E.; Mattison, Laci (toim) 2013. Understanding Bergson, Understanding Modernism. New York–London–New Delhi–Sydney: Bloomsbury.
Baudelaire, Charles 2010 [1863]. Modernse elu maalija. – C. Baudelaire, Mõtisklusi minu kaasaegsetest. Tlk Katre Talviste. Tartu: Ilmamaa, lk 447–494.
Bergson, Henri 2005 [1907]. Loov evolutsioon. (Avatud Eesti raamat.) Tlk Margus Ott, Heete Sahkai. Tartu: Ilmamaa.
Bergson, Henri 2006 [1889]. Essee teadvuse vahetutest andmetest. (Avatud Eesti raamat.) Tlk Margus Ott. Tartu: Ilmamaa.
Bergson, Henri 2007 [1896]. Aine ja mälu. Essee keha ja vaimu vahekorrast. (Avatud Eesti raamat.) Tlk Margus Ott. Tartu: Ilmamaa.
Bergson, Henri 2009 [1919]. Teadvus ja elu. Tlk Margus Ott. – Akadeemia, nr 2, lk 346–364.
Bernheimer, Charles 2002. Decadent Subjects: The Idea of Decadence in Art, Literature, Philosophy, and Culture of the Fin de Siècle in Europe. Toim T. Jefferson Kline, Naomi Schor. Baltimore–London: The Johns Hopkins University Press.
Boyiopoulos, Kostas 2022. The decadent short story: Forms of the morbid. – The Oxford Handbook of Decadence. Toim Jane Desmarais, David Weir. Oxford: Oxford University Press, lk 301–317. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190066956.013.17
Burkitt, Ian 1998. The death and rebirth of the author: The Bakhtin circle and Bourdieu on individuality, language and revolution. – Bakhtin and the Human Sciences. Toim Michael Mayerfeld Bell, Michael Gardiner. London: Sage, lk 163–180. https://doi.org/10.4135/9781446278949
Constable, Liz; Potolsky, Matthew; Denisoff, Dennis 1999. Introduction. – Perennial Decay: On the Aesthetics and Politics of Decadence. Toim L. Constable, M. Potolsky, D. Denisoff. Philadelphia: University of Pennsylvania Press, lk 1–34. https://doi.org/10.9783/9780812292480-001
Cowan, SJ; Pines, Brian 2019. Danger. – Understanding Nietzsche, Understanding Modernism. Toim B. Pines, Douglas Burnham. New York–London–New Delhi–Sydney: Bloomsbury, lk 309–312. https://doi.org/10.5040/9781501339172.0032
Creasy, Kaitlyn 2020. The Problem of Affective Nihilism in Nietzsche. Thinking Differently, Feeling Differently. London: Palgrave Macmillan. https://doi.org/10.1007/978-3-030-37133-3_4
Denisoff, Dennis 2021. Introduction: The scales of decadence. – Victorian Literature and Culture, kd 49, nr 4, lk 541–562. https://doi.org/10.1017/S1060150320000194
Desmarais, Jane; Condé, Alice 2017. Introduction. – Decadence and the Senses. Toim J. Desmarais, A. Condé. Cambridge: Legenda, lk 1–14. https://doi.org/10.2307/j.ctv16kkz22.6
Desmarais, Jane; Weir, David (toim) 2019. Decadence and Literature. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108550826
Dijkstra, Bram 1986. Idols of Perversity. Fantasies of Feminine Evil in Fin-de-siècle Culture. New York–Oxford: Oxford University Press.
Douglass, Paul 2013. Bergson, vitalism and modernist literature. – Understanding Bergson, Understanding Modernism. Toim Paul Ardoin, S. E. Gontarski, Laci Mattison. New York–London–New Delhi–Sydney: Bloomsbury, lk 107–127.
Evangelista, Stefano 2022. Japan: Decadence and Japonisme. – The Oxford Handbook of Decadence. Toim Jane Desmarais, David Weir. Oxford: Oxford University Press, lk 264–284. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190066956.013.15
Flink, Hilary L. 1999. Bergson and Russian Modernism, 1900–1930. Evanston: Northwestern University Press.
Foucault, Michel 2011 [1984]. Mis on valgustus. Tlk Triinu Pakk. – Teadmine, võim, subjekt. Valik räägitust ja kirjutatust. (Avatud Eesti raamat.) Koost Marek Tamm. Tallinn: Varrak, lk 366–392.
François, Arnaud 2007. Life and will in Nietzsche and Bergson. Tlk Roxanne Lapidus. – SubStance, kd 36, nr 3, lk 100–114. https://doi.org/10.1353/sub.2007.0041
Gagnier, Regenia 2010. Individualism, Decadence and Globalization: On the Relationship of Part to Whole, 1859–1920. London: Palgrave Macmillan. https://doi.org/10.1057/9780230277540
Grišakova, Marina 2005. Mõtteid Tammsaarest, Nietzschest ja Dostojevskist. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 80–86.
Haljak, Kristjan 2024. Tumedad templid täis magususi kõikide elavate ühisest tungist. Jaan Oksa protsessuaalne subjekt. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 95–107. https://doi.org/10.54013/kk794a5
Hennoste, Tiit 2016. Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I. (Heuremata. Humanitaarteaduslikke monograafiaid.) Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Hext, Kate; Alex Murray (toim) 2019. Decadence in the Age of Modernism. Baltimore: Johns Hopkins University Press. https://doi.org/10.1353/book.66190
Hindrey, Karl August 1919. Mõned uued raamatud. – Päevaleht 4. VII, lk 2.
Hinrikus, Mirjam 2006. Spleen the Estonian way: Estonian literary decadence in J. Randvere’s Ruth (1909), Friedebert Tuglas’ Felix Ormusson (1915), and A. H. Tammsaare’s novellas Noored hinged (1909) and Kärbes (1917). – Interlitteraria, kd 11, nr 2, lk 305–321.
Hinrikus, Mirjam 2011. Dekadentlik modernsuskogemus A. H. Tammsaare ja nooreestlaste loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Hinrikus, Mirjam 2013. Modernsuskogemuse kriisist A. H. Tammsaare loomingus ja romaanis „Ma armastasin sakslast”. – Armastus ja sotsioloogia. A. H. Tammsaare romaan „Ma armastasin sakslast”. (Moodsa eesti kirjanduse seminar 2.) Koost ja toim M. Hinrikus, Jaan Undusk. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 11–49.
Hinrikus, Mirjam 2014. Ambivalentsest dekadentsist ja selle sümptomitest Paul Bourget’ ja Friedrich Nietzsche tekstides ning Friedebert Tuglase romaanis „Felix Ormusson”. – Autogenees ja ülekanne: moodsa kultuuri kujunemine Eestis. (Collegium litterarum 25.) Toim Rein Undusk. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 199–236.
Hinrikus, Mirjam 2015a. Tammsaare’s constructions of femininity in light of Weininger’s concept of sex difference. – Journal of Baltic Studies, kd 46, nr 2, lk 171–197. https://doi.org/10.1080/01629778.2014.981672
Hinrikus, Mirjam 2015b. J. Randvere’s „Ruth” (1909) as an example of literary decadence and the quintessence of Young Estonia’s (1905–1915) modern ideology. – Interlitteraria, kd 20, nr 2, lk 199–214. https://doi.org/10.12697/IL.2015.20.2.16
Hinrikus, Mirjam 2022. Autentsuse probleemid: tõu(sik)rahvuslus, sünteesid ja „Felix Ormusson”. – Mäng ja melanhoolia. Friedebert Tuglase romaan „Felix Ormusson”. (Moodsa eesti kirjanduse seminar 3.) Toim M. Hinrikus, Jaan Undusk. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 267–332.
Hinrikus, Mirjam; Kass, Lola Annabel; Pählapuu, Liis 2017. Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst. Toim M. Hinrikus, L. A. Kass, L. Pählapuu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
Hinrikus, Mirjam; Undusk, Jaan (toim) 2022. Mäng ja melanhoolia. Friedebert Tuglase romaan „Felix Ormusson”. (Moodsa eesti kirjanduse seminar 3.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Hinrikus, Mirjam; Undusk, Jaan 2024. Dekadents kui ambivalentside esteetika. Segunemised ja sünteesid. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 3–26. https://doi.org/10.54013/kk794a1
Kafitz, Dieter 2004. Decadence in Deutschland. Studien zu einem versunkenen Diskurs der 90er Jahre des 19. Jahrhunderts. Heidelberg: Universitätsverlag Winter.
Kallas, Aino 1921 [1918]. Noor-Eesti. Näopildid ja sihtjooned. Tlk Friedebert Tuglas. Tartu: Noor-Eesti.
Karelson, Marit 2015. Kui kirjandus jäi aega kinni: sõjast ja kirjandusest Johannes Semperi loomingus. – Esimene maailmasõda eesti kultuuris. (Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 17.) Toim Mirjam Hinrikus, Ave Mattheus. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, Eesti TA Underi ja Tuglase kirjanduskeskus, lk 261–283.
Karelson, Marit 2023. Le temps d’engagement dans les œuvres d’André Gide et de Johannes Semper. Les univers fictionnels entre l’élan vital et la littérature engagée. [Doktoritöö.] Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kass, Lola Annabel 2022. Hümn inetusele. Kurja õied Eesti dekadentlikus kunstis. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, nr 1–2, lk 40–74.
Kass, Lola Annabel (ilmumas). Dekadents ja modernsus Eesti 20. sajandi alguse kunstis. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Kellner, Douglas [1994]. Modernity and Its Discontents: Nietzsche’s Critique. https://pages.gseis.ucla.edu/faculty/kellner/papers/FNmod.htm
Kirikal, Merlin 2017. Sportlanna keha ja hing Johannes Semperi novellikogus „Ellinor”. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 417–433. https://doi.org/10.54013/kk715a1
Kirikal, Merlin 2020. Tervikupüüe ja fragmendihirm Johannes Semperi loomingus. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 211–229. https://doi.org/10.54013/kk748a2
Kirikal, Merlin 2021. „Olin lahti murdunud elule”: modernse soo ja keha kujutamine Johannes Semperi Teise maailmasõja eelses loomingus. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 67.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Kirikal, Merlin 2022. Pygmalioni ja Narkissose moodsad ümberkirjutused. Tuglase „Felix Ormusson” ja Semperi „Hiina kett”. – Mäng ja melanhoolia. Friedebert Tuglase romaan „Felix Ormusson”. (Moodsa eesti kirjanduse seminar 3.) Toim Mirjam Hinrikus, Jaan Undusk. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 80–112.
Kirikal, Merlin 2023. Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika. Alma Ostra jutustus „Aino”. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 873−899. https://doi.org/10.54013/kk788a7
Kivimäe, Sirje; Tamul, Sirje 1999. Naisüliõpilased Tartu Ülikoolis 1905–1918. – Vita academica, vita feminea. Koost S. Tamul. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 93–126.
Kline, T. Jefferson; Schor, Naomi 2002. Editors’ preface. – Charles Bernheimer, Decadent Subjects: The Idea of Decadence in Art, Literature, Philosophy, and Culture of the Fin de Siècle in Europe. Toim T. J. Kline, N. Schor. Baltimore–London: The Johns Hopkins University Press, lk xi–xviii.
Kraavi, Janek 2021.Transgressioon ja transgressiivsuse poeetika eesti nüüdiskirjanduses. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 21.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Krull, Hasso 2000. Suurlinnade pikk vari. Baudelaire, modernism ja Eesti. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–92.
Krull, Hasso 2023. Dekadentsi ökoloogia. Manifest. – Vikerkaar, nr 6, lk 54–57.
Krull, Hasso 2024. Igavene inimene on surnud. Humanism, nihilism ja negatiivne dialektika „Tõe ja õiguse” II osas. – Looming, nr 1, lk 115–124.
Kuldkepp, Mart 2023. Tammsaare ja sõda. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 1208–1212.
Lepsoo, Tanel 2024. Dekadents teatrisituatsioonis Oscar Wilde’i „Salomé” näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 177–196. https://doi.org/10.54013/kk794a9
Liiv, Toomas 1977. Eesti novell aastail 1917–1925. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 205–218.
Luks, Leo 2020. Üleinimese võimalikkusest digiteeritud elu kontekstis. – Methis Studia humaniora Estonica, kd 21, nr 26, lk 237−267. https://doi.org/10.4324/9780429025525-7?
Luks, Leo 2023. Dekadentsi mõiste tähendus ja kontekst Friedrich Nietzsche filosoofias. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 113−138. https://doi.org/10.7592/methis.v21i26.16918
Luks, Leo 2024. Mõõnav sugu sealpool head ja kurja. Friedrich Nietzsche vitaalsed afektid Jaan Oksa loomingu kõverpeeglis. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 74–94. https://doi.org/10.54013/kk794a4
Lyytikäinen, Pirjo 1996. Vuosisadanvaihteen symbolismi ja dekadenssi. ‒ Katsomuksen ihanuus. Kirjoituksia vuosisadanvaihteen taiteista. Toim P. Lyytikäinen, Jyrki Kalliokoski, Mervi Kantokorpi. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 7–16.
Lyytikäinen, Pirjo 2020. Passions against the grain: Decadent emotions in Finnish wilderness. – Nordic Literature of Decadence. Toim P. Lyytikäinen, Riikka Rossi, Viola Parente-Čapková, Mirjam Hinrikus. New York–London: Routledge, lk 87–101. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190066956.013.12
Lyytikäinen, Pirjo 2022. Nordic cultures: From wilderness to metropolitan decadence. – The Oxford Handbook of Decadence. Toim Jane Desmarais, David Weir. Oxford: Oxford University Press, lk 209–226.
Lyytikäinen, Pirjo; Rossi, Riikka; Parente-Čapková, Viola; Hinrikus, Mirjam 2020a. Decadence in Nordic literature. An overview. – Nordic Literature of Decadence. Toim P. Lyytikäinen, R. Rossi, V. Parente-Čapková, M. Hinrikus. New York–London: Routledge, lk 3–37. https://doi.org/10.4324/9780429025525-1
Lyytikäinen, Pirjo; Rossi, Riikka; Parente-Čapková, Viola; Hinrikus, Mirjam 2020b. Afterword. The specters of decadence in later Nordic literature. – Nordic Literature of Decadence. Toim P. Lyytikäinen, R. Rossi, V. Parente-Čapková, M. Hinrikus. New York–London: Routledge, lk 257–272. https://doi.org/10.4324/9780429025525-20
Lyytikäinen, Pirjo; Rossi, Riikka; Parente-Čapková, Viola; Hinrikus, Mirjam (toim) 2020c. Nordic Literature of Decadence. New York–London: Routledge. https://doi.org/10.4324/9780429025525
Menninghaus, Winfried 2003. Disgust: The Theory and History of a Strong Emotion. Tlk Howard Eiland. New York: State University of New York Press. https://doi.org/10.1353/book4715
Moore, Gregory 2002. Art and evolution: Nietzsche’s physiological aesthetics. – British Journal for the History of Philosophy, kd 10, nr 1, lk 109–126. https://doi.org/10.1080/09608780110099895
Nietzsche, Friedrich 1988. Sämtliche Werke. Kritische Studienausgabe in 15 Einzelbänden. Toim Giorgio Colli, Mazzino Montinari. Kd 1. München: Deutscher Taschenbuch Verlag.
Nietzsche, Friedrich 1996 [1908]. Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse. Tlk Jaan Undusk. Tallinn: Vagabund.
Nietzsche, Friedrich 2006 [1883–1885]. Nõnda kõneles Zarathustra. Raamat kõigile ja ei kellelelgi. Tlk Johannes Palla. Tallinn: Olion.
Nietzsche, Friedrich 2007 [1896]. Tõest ja valest moraalivälises mõttes. Tlk Märt Põder. – Akadeemia, nr 11, lk 2443–2455.
Nietzsche, Friedrich 2009 [1872]. Tragöödia sünd. Tlk Anne Lill. Tallinn: Tänapäev.
Nietzsche, Friedrich 2014. Fragmente võimu tahtest. Tlk Leo Luks – Akadeemia, nr 10, lk 1762–1795.
Nietzsche, Friedrich 2015 [1887]. Moraali genealoogiast. Vaidluskiri. Tlk Andres Luure. Tallinn: Varrak.
Nietzsche, Friedrich 2017 [1886]. Sealpool head ja kurja. Tulevikufilosoofia eelmäng. Tlk Jaanus Sooväli. Tartu: Ilmamaa.
Nietzsche, Friedrich 2024 [1888]. Fragmente dekadentsist. Tlk Leo Luks. – Akadeemia, nr 2, lk 256–299.
Ojam, Indrek 2024. Stseeni poeetika ja eesti modernistlik romaan. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 24.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Ott, Margus 2009. Henri-Louis Bergson. – 20. sajandi mõttevoolud. (Heuremata.) Toim Epp Annus, Katrin Puik, Neeme Lopp. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 85–105.
Parente-Čapková, Viola 2014. Decadent New Woman (Un)Bound: Mimetic Strategies in L. Onerva’s Mirdja. [Doktoritöö.] Turku: University of Turku.
Potolsky, Matthew 2004. Introduction. [Forms and/of decadence.] – New Literary History, kd 35, nr 4, lk V–XI. https://doi.org/10.1353/nlh.2005.0011
Potolsky, Matthew 2013. The Decadent Republic of Letters: Taste, Politics, and Cosmopolitan Community from Baudelaire to Beardsley. Philadelphia: University of Pennsylvania Press. https://doi.org/10.9783/9780812207330
Puhvel, Heino 1966. A. H. Tammsaare elu ja loomingu varasem periood (1878–1922). Tallinn: Eesti Raamat.
Pynsent, Robert B. 1989. Conclusory essay: Decadence, decay and innovation. – Decadence and Innovation: Austro-Hungarian Life and Art at the Turn of the Century. Toim R. Pynsent. London: Weidenfeld & Nicolson, lk 111–248.
Robertson, Ritchie 2022. Friedrich Nietzsche. (Critical Lives.) London: Reaction Books.
Seinälä, Henna 2016. Nietzsche, Dionysos ja Ariadne – naiseus ja toiseus Nietzschen filosofiassa. – Sukupuoli ja filosofia. Toim Kristiina Rolin, Olli-Pekka Moisio, Martina Reuter, Miira Tuominen. Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto, lk 151−164.
Semper, Johannes 1912. Lüürik ja meie aeg. – Noor-Eesti IV, lk 146–167.
Semper, Johannes 1915. Filosoofilised kirjad. H. Bergson. (Aeg ja muutuvus.) – Vaba Sõna, nr 1, lk 23–27.
Semper, Johannes 1918. Hiina kett. Tartu: Odamees.
Semper, Johannes 1919. Näokatted I. Esseede kogu. Tartu: Odamees.
Semper, Johannes 1927. Meie kirjanduse teed. Kirjanduslikud arvustused. Tartu: Loodus.
Semper, Johannes 1969a [1910]. Eesti tänapäeva ilukirjanduse ülevaade. – J. Semper, Teosed VII. Mõtterännakuid I. Artikleid ja esseid. Tallinn: Eesti Raamat, lk 7–14.
Semper, Johannes 1969b [1929]. André Gide’i stiili struktuurist. Tallinn: Eesti Raamat, lk 413–454.
Semper, Johannes 1969c. Matk minevikku I. Tallinn: Eesti Raamat.
Sherry, Vincent 2015. Modernism and the Reinvention of Decadence. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139941570
Siirak, Erna 1968. Johannes Semperi novell. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 321–333.
Sillaots, Marta 1928. Johannes Semper: Ellinor. Novellid. – Eesti Kirjandus, nr 1, lk 50–51.
Sooväli, Jaanus 2007. „Tragöödia sünd”: saatürlik Schauspiel. – Teater. Muusika. Kino, nr 8–9, lk 27–32.
Sooväli, Jaanus 2014. Friedrich Nietzsche ja Eesti kultuur. – Akadeemia, nr 10, lk 1747–1761.
Sprengel, Peter 2004. Geschichte der deutschsprachigen Literatur, 1900–1918. Von der Jahrhundertwende bis zum Ende des Ersten Weltkriegs. (Geschichte der deutschen Literatur von den Anfängen bis zur Gegenwart. Toim Helmut de Boor. Kd 9.2.) München: Beck.
Stahl, Kai 2019. Juudit Anton Starkopfi ja August Roosilehe loomingus ning tema ikonograafilisest põimumisest Salome ja Medusa kujudega. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, kd 28, nr 1–2, lk 26–56.
Switzer, Adrian 2019. Nietzsche’s decadent modernism – Understanding Nietzsche, Understanding Modernism. Toim Brian Pines, Douglas Burnham. New York–London–New Delhi–Sydney: Bloomsbury, lk 169–188. https://doi.org/10.5040/9781501339172.0020
Süvalep, Ele 2001. Uusromantiline proosa. Friedebert Tuglas. – Eesti kirjanduslugu. Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker. Tallinn: Koolibri, lk 193–200.
Tammsaare, A. H. 1979 [1917]. Kärbes. – A. H. Tammsaare, Kogutud teosed. 3. kd. Miniatuurid, jutustused, novellid (1909–1921). Tallinn: Eesti Raamat, lk 123–253.
Tammsaare, A. H. 1986 [1914]. Midagi ilust ja Anna Holmist. – A. H. Tammsaare, Kogutud teosed. 15. kd. Publitsistika I (1902–1914). Tallinn: Eesti Raamat, lk 297–301.
Tammsaare A. H. 1988a [1919]. Inimese jälil. – A. H. Tammsaare, Kogutud teosed. 16. kd. Publitsistika II (1914–1925). Tallinn: Eesti Raamat, lk 349–367.
Tammsaare, A. H. 1988b [1918]. Johannes Semperi „Pierrot”. – A. H. Tammsaare, Kogutud teosed. 16. kd. Publitsistika II (1914–1925). Tallinn: Eesti Raamat, lk 346–348.
Tammsaare, A. H. 1988c [1916]. Kannatus. – A. H. Tammsaare, Kogutud teosed. 16. kd. Publitsistika II (1914–1925). Tallinn: Eesti Raamat, lk 134–138.
Tammsaare, A. H. 1988d [1916]. Karl Rumori „Tuled sügis-öös”. – A. H. Tammsaare, Kogutud teosed. 16. kd. Publitsistika II (1914–1925). Tallinn: Eesti Raamat, lk 368–370.
Tammsaare, A. H. 1988e [1920]. Instinktide pillerkaar. – A. H. Tammsaare, Kogutud teosed. 16. kd. Publitsistika II (1914–1925). Tallinn: Eesti Raamat, lk 599–602.
Teukolsky, Rachel 2021. On the Politics of Decadent Rebellion: Beardsley, Japonisme, Rococo. – Victorian Literature and Culture, Special Issue: Scales of Decadence, kd 49, nr 4, lk 643–666.
Tool, Andrus 2009. Elufilosoofia. – 20. sajandi mõttevoolud. (Heuremata.) Toim Epp Annus, Katrin Puik, Neeme Lopp. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 33–39.
Undusk, Jaan 1991. Tammsaare, Baudelaire ja De Quincey. „Tõe ja õiguse” esimese osa motost. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 491–495.
Vaino, Maarja 2016. Tammsaare irratsionaalsuse poeetika. Tallinn: EKSA.
Valderrama, Patricia 2019. Non-human transcendence: Art and non-anthropocentrism in The Birth of Tragedy. – Understanding Nietzsche, Understanding Modernism. Toim Brian Pines, Douglas Burnham. New York–London–New Delhi–Sydney: Bloomsbury, lk 21–33. https://doi.org/10.5040/9781501339172.0010
Veivo, Harri; James, Petra 2022. Introduction to the volume. “Pastoral” and “regional” modernisms in Nordic and Slavic literatures (1900s–1930s): Nature and civilisation, between the city and the countryside. – Revue belge de philologie et d’histoire, kd 3, nr 100, lk 701–704.
Vihalem, Margus 2014. Nietzsche Wagneri vastu. Esteetika kui elu ja kunsti sümbioos. – Akadeemia, nr 10, lk 1808−1825.
Wilde, Oscar 1972 [1890]. Dorian Gray portree. Tlk A. H. Tammsaare. Tallinn: Eesti Raamat.
