Variation of complex numerals in old written Estonian

Annika Viht

doi:https://doi.org/10.54013/kk795a4

Keywords: historical linguistics, numerals, numeral systems, overcounting, literacy

In the history of written Estonian, three patterns were used for number words ranging from 21 to 99. As a result, complex numerals varied considerably, e.g., the word 21 exhibited unit-before-ten order (üks peale kakskümmend ‘one upon twenty’), ten-before-unit order (kakskümmend peale üks ‘twenty upon one’ ~ kakskümmend ja üks ‘twenty and one’ ~ kakskümmend üks ‘twenty one’), and overcounting (üks kolmatkümmend ‘one from the third decade’ ~ üks kolmat ‘one from the third’). This variation has been studied through analysis of the earliest extant Estonian texts from the 16^th to 19^th centuries, as evidenced by the corpus of old written Estonian, the historical concordance of the Estonian Bible translation, and the database of digitized Estonian newspapers.

The first two preserved instances of Estonian complex number words, dating back to 1589 and 1601, followed the unit-before-ten order. This pattern was used throughout the 17^th century and discarded at the end of the century, possibly due to puristic concerns, as several other German traits were also abandoned during this period. Only sporadic instances of this pattern were found in the 18^th century.

Overcounting was prevalent in the Bible translations of certain 17^th century authors (e.g., J. Gutslaff, A. Virginius, and J. Hornung), while others, including translators who mentioned it in their own grammars (H. Stahl and H. Göseken), did not use the pattern at all. In texts published during the first half of the 18^th century, overcounting prevailed. Thereafter, overcounting ceased to be the dominant pattern in books and gradually disappeared. The final instances of overcounted 21–99 appeared in newspapers in the 1820s. In oral usage, however, this pattern persisted well into the 20^th century, particularly for counting yarn, fish, years of life, etc.

The ten-before-unit order was used in almost all writings from the 1630s until the end of the 19^th century. By the mid-19^th century, it had become the exclusive pattern in written Estonian. The decline of overcounting and the prevalence of the ten-before-unit order coincided with a period during which the literacy of Estonians increased immensely. Therefore, it is reasonable to assume that the proliferation of literacy influenced the usage of complex numerals. While the logic of overcounting stemmed from oral traditions and finger-counting, the ten-before-unit order was more straightforward in written texts. This shift in number words was facilitated by the transition from Roman to Arabic numerals.

Annika Viht (b. 1981), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), annika.viht@eki.ee

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

f 192, m 33:1 (M.A) – Cellarius Esthonico-Germanicus oder Wörter-Buch der Esthnischen Sprache und zwar Dörptschen Mund-Art, nebst dem deutschen Register, wie auch einer kertzen Esthnischen Grammatica aufgesetzt von Johann Christoph Clare. P. O. 1730.

Veebivarad

DEA = Eesti ajalehed. Digitaalarhiiv. https://dea.digar.ee/

Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. https://www.eki.ee/piibel

VAKK = Vana kirjakeele korpus. https://vakk.ut.ee/

Kirjandus

Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus.

Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Reval: Kluge und Ströhm.

Bauer, Brigitte L. M. 2023. Multiplication, addition, and subtraction in numerals: Formal variation in Latin’s decads⁺ from an Indo-European perspective. – Journal of Latin Linguistics, kd 22, nr 1, lk 1–56. https://doi.org/10.1515/joll-2023-2001

Berg, Thomas; Neubauer, Marion 2014. From unit-and-ten to ten-before-unit order in the history of English numerals. – Language Variation and Change, kd 26, nr 1, lk 21–43. https://doi.org/10.1017/S0954394513000203

Boeters, Max 2006. Die Geschichte der deutschen halb-Zahlwörter. Untersuchungen zur Neubesetzung eines lexikalischen Feldes und zur Univerbierung syntaktischer Gruppen. (Germanistische Bibliothek 27.) Heidelberg: Universitätsverlag Winter.

Comrie, Bernard 2022. The arithmetic of natural language: Toward a typology of numeral systems. – Macrolinguistics, nr 10, lk 1–35. https://doi.org/10.26478/ja2022.10.16.1

Coupe, Alexander R. 2012. Overcounting numeral systems and their relevance to sub-grouping in the Tibeto-Burman languages of Nagaland. – Language and Linguistics, kd 13, nr 1, lk 193–220.

Domahs, Frank; Moeller, Korbinian; Huber, Stefan; Willmes, Klaus; Nuerk, Hans-Christoph 2010. Embodied numerosity: Implicit hand-based representations influence symbolic number processing across cultures. – Cognition, kd 116, nr 2, lk 251–266. https://doi.org/10.1016/j.cognition.2010.05.007

Ehasalu, Epp; Habicht, Külli; Kingisepp, Valve-Liivi; Peebo, Jaak 1997. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool.

Einer, Hans 1885. Lühikene Eesti keele õpetus rahwakoolidele. Tartu: A. Grenzstein.

Ernits, Enn 2017. Arvsõnade päritolust. – Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 75.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, lk 37–65.

Eyn Bökeschen vor de leyen vnde Kinder. Wittemberch: [Hans Weiss], 1525.

Frey, Peter Heinrich von 1806. Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst. Katseks öppetud Eesti-Ma Rahwa heaks ja kassuks. Tarto: M. G. Grenzius.

Gehewe, Carl Heinrich Constantin 1841. Luggemisse Ramat laste kolitamisse tarwis. Eddimänne jaggo. Tartu: H. Laakmann.

He, Chuansheng 2023. On the discovery and interpretation of overcounting in Orkhon inscriptions. – Journal of the Royal Asiatic Society, nr 2, lk 461–475. https://doi.org/10.1017/S1356186322000256

Hermann, Karl August 1884. Eesti keele Grammatik. Tartu: Wilhelm Just.

Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga: Literis Joh. Georg. Wilck, Regii Typographi.

Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen. Riga–Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.

Hupel, August Wilhelm 1806. Ehstnische Sprachlehre, für die beiden Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen. Zweyte, durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Dorpat: Michael Gerhard Grenzius.

Hurford, James R. 2001. Numeral systems. – International Encyclopedia of the Social and Behavioral Sciences. Toim Neil J. Smelser, Paul B. Baltes. Amsterdam: Pergamon, lk 10756–10761. https://doi.org/10.1016/B0-08-043076-7/03018-7

Jõgever, Jaan 1907. Lühikene Eesti keele õpetus koolidele. Tartu: Eesti Kirjandus.

Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.−19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Laanest, Arvo 1982. Einführung in die ostseefinnischen Sprachen. Tlk Hans-Hermann Bartens. Hamburg: Buske.

[Marpurg, Georg Gottfried] 1805. Weikenne Oppetusse nink luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis. Tarto: M. G. Grentsius.

Masing, Otto Wilhelm 1795. ABD ehk Luggemisse-Ramat Lastele kes tahawad luggema öppida. Tartu: M. G. Grensius.

Menninger, Karl 1970. Number Words and Number Symbols: A Cultural History of Numbers. New York: Dover Publications. https://doi.org/10.2307/2799719

Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Peatoim I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Muuk, Elmar 1927. Lühike eesti keeleõpetus I. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Pahtma, Leino; Tafenau, Kai (koost) 2003. Piiblikonverentsid ja keelevaidlused. Põhjaeestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686–1790). Allikapublikatsioon. (Ex fontibus archivi historici Estoniae 1.) Toim Jürgen Beyer. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Pritsak, Omeljan 1955. Die Oberstufenzählung im Tungusischen und Jakutischen. – Zeitschrift der Deutschen Morgenländischen Gesellschaft, kd 105 (n. F. 30), nr 1, lk 184–191.

Põld, Harald 1915. Eesti keeleõpetus. I jagu. Hääliku- ja sõnaõpetus. Tallinn: G. Pihlaka kirjastus.

Reila, Heiki 2007. Uue Testamendi Hornungi tõlke kohast vaimuliku eesti keele kujunemisloos. − Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 143−151.

Rätsep, Huno 2003. Arvsõnade päritolust eesti keeles. – Oma Keel, nr 2, lk 11−21.

Tafenau, Kai 2013. Johannes Gutslaffi piiblitõlke käsikirjadest. – Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647−1657. Koost Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross, K. Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 467−473.

Tafenau, Kai; Põldvee, Aivar 2023. Sissejuhatavad selgitused eesti kirjakeele algusest ja loojatest. – See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732. Koost K. Tafenau, Kristiina Ross, A. Põldvee. Tallinn: EKSA, lk 15–48.

Tamme, Piret 2011. Eestikeelsed publikaadid ehk plakatid 1665–1709. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.

Tiik, Leo 1972. Arvudest eesti keeles endisest nüüdseni. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 28−34.

Ulff-Møller, Jens 1991. The higher numerals in early Nordic texts, and the duodecimal system of calculation. – The Audience of the Sagas: Preprints. Kd II. The Eighth International Saga Conference, August 11–17, 1991. Toim Lars Lönnroth. Gothenburg: Gothenburg University, lk 323–330.

Viht, Annika; Lohk, Ahti 2022. Kvantitatiivne vaade Uue Testamendi 1630.–1730. aastate tõlgetele. − Emakeele Seltsi aastaraamat 67 (2021). Peatoim Reili Argus. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 169−194. https://doi.org/10.3176/esa67.09

Viikberg, Jüri 2021. Arvsõnadest ja loendamisest eesti keeles. − Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 417−437. https://doi.org/10.54013/kk761a3

Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache. St.-Pétersbourg: Académie impériale des Sciences.