teemal „Keelte, murrete ja nimede ringist. Valdek Pall 85” toimus 27. juunil Tartu Ülikooli J. V. Veski auditooriumis.
Marja Kallasmaa ettekanne „Valdek Palli jälgedes ja sammuke kõrvale” keskendus laenuliste isikunimede probleemile eesti kohanimedes. Raskesti seletatavate eesti kohanimede puhul on Valdek Pall nimede lähtekohana näinud eeskätt saksa eesnimevara. Hilisemad uurimused on osutanud, et kokkulangevused saksa nimevaraga on nii sagedased, et need ei saa olla juhuslikud. Ettekandes on astutud samm veelgi kaugemale: pakuti eesti kohanimele Kirna vasteks ülemsaksa apellatiiv kirn, kürn ’veski’.
Niina Aasmäe andis oma ettekandes „Valdek Palli töödest mordva keelte alal” ülevaate Palli uurimustest, mis järgnesid kandidaadiväitekirja „Ajad ja kõneviisid mordva keeltes” kaitsmisele 1955. aastal. Aastatel 1955–1964 avaldas Pall neli artiklit, mis käsitlesid mordva keelte grammatika küsimusi, konjunktiivi ja konditsionaali kujunemist ning kasutamist mordva keeltes. Tähtsal kohal on nendes artiklites eituse kategooria käsitlus. Hilisemate tööde hulka kuulub õppevahend ersa keelest, mis on tänini jäänud haruldaseks eestikeelseks käsiraamatuks, ja mõningad esseed tänapäeva mordva keeltega seotud küsimustest.
Evar Saar arendas ettekandes „Viru-kohanimede erinevaid tüüpe” edasi Valdek Palli ammust mõtet, et viru-kohanimed Eestis on vähemalt kaht eri algupära: Virumaa nimest ja sealt tulnud asukast lähtuvad ning mingit muud, tähenduselt ebaselget algupära. Teine tüüp esineb põhiliselt väikeste looduskohtade nimedes ja on eriti arvukas Kagu-Eestis. Võrumaa viru-/viro-kohanimede analüüs näitas, et suur osa neist seostub voolava veega ja uuritav nimeelement on kokku viidav keerist tähendava viru-sõnapesaga. Peaaegu sama suur osa viru-kohanimedest seostub pigem ääremaa, endise alemaa, ülesharimata niiske maaga. Tähistatava koha juures võib leida samalaadsust vere- ja viira-kohanimeelementidega. Kuna viru-kohanimesid leidub vähesel määral kõikjal Eestis, muuhulgas ka Virumaal, siis kerkib paratamatult hüpotees, et ka Virumaa nimi võib sisaldada muistset alepõllunduse ja maahõive tüübiga seotud terminit.
Liina Lindström tutvustas ettekandes „TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv ning murdekorpus uurimisvõimaluste avardajana” arhiivi uut veebipõhist kasutajaliidest, mis paikneb aadressil http://www.murre.ut.ee/arhiiv/. Veebiarhiivi kaudu on võimalik kuulata arhiivis leiduvaid salvestusi ning vaadata käsikirjalisi materjale (murdeülevaateid, transkriptsioone jne). Arhiiviga on seotud ka morfoloogiliselt märgendatud elektrooniline eesti murrete korpus, mida on samuti võimalik kasutada veebi kaudu, vt http://www.murre.ut.ee/murdekorpus/. Nii arhiiv kui ka murdekorpus lihtsustavad ja tõhustavad eesti murrete edaspidist uurimist.
Jüri Viikberg selgitas oma ettekandes „Murdesõnaraamatust 1922–2012” suurteose koostamispõhimõtteid ja -käiku, esitades näiteid prooviartiklitest (1940, 1948, 1968), EMS-i prospektist (1968) ja trükis avaldatud vihikuist (1994, 1997) ning tuues esile ka Valdek Palli osa EMS-i koostamiskäigu suunamisel. Käsikirjas valminud sõnaartiklite kõrvutamine trükisõnas ilmunutega andis aimu toimetajatöö tähendusest ja ulatusest, vastavate aastaarvude kõrvutamine (nt käsikiri aastast 1972, trükis aastast 1997) viitas aga editeerimise omaaegsele pärsitusele. Märgi- ja trükiprobleemid kadusid arvutiajastu tulekuga. Aastail 1994–2012 on „Eesti murrete sõnaraamatust” ilmunud 23 vihikut (kokku 4877 lk), lõpusirgel 24. vihik on valminud veebipõhises EKI leksikograafide töökeskkonnas EELex. Nelja toimetaja kõrval viluvad sõnaraamatutööga kaks koostajat.
Ettekannete järel asetati lilled akadeemik J. V. Veski kalmule. Sõnavõtuga esines Peeter Päll, kes võrdles keelemehe tööd aia harimisega.
