• 6. detsembril peeti Tallinnas Eesti Keele Instituudis kõnekoosolek „Rahvusvahelisest uurimisprojektist ELDIA (European Language Diversity for All)”. Ettekannetega esinesid Helle Metslang („„Euroopa keeleline mitmekesisus kõigile” ühendab rahvaid, maid ja teadlasi”), Kadri Koreinik („ELDIA tulemustest Setu- ja Võrumaal”) ja Kristiina Praakli („Eesti keel Soomes ja Saksamaal – peamised uurimistulemused”).
• 7. detsembril korraldas Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskus II teaduskeele konverentsi arutamaks, kes, kus ja kuidas kasutab eesti keelt teaduses ja kõrghariduses. Sissejuhatavas sõnavõtus kõneles Peep Nemvalts eesti teaduskeelest üleilmse teaduse kontekstis. Järgnenud ettekannetes oli juttu teaduskeele säilitamise ja arengu võimalustest, Eesti doktorantide arvamustest, kas eesti keeles on võimalik teadustööd kirjutada, terminiprobleemidest kosmose, materjalitehnika ja muusika valdkonnas, teaduskeele populariseerimisest jm. Esinesid Piret Kärtner (Haridusministeerium), Rein Laaneots, Ülo Sõstra, Jakob Kübarsepp, Priit Kulu (TTÜ), Eve-Liis Roosmaa, Jüri Kruusvall, Triin Roosalu, Airi Kapanen, Tiina Selke, Arko Olesk (TLÜ), Uno Veismann (Tartu Observatoorium), Heido Ots ja Ants Anderson.
• 7. detsembril toimus Tartus Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents „Isik religioonis: rollid ja kangelased”. Avasõnavõtuga esines Madis Arukask. Ettekanded pidasid Judit Kis-Halas, Irina Sadovina, Kristel Kivari, Piret Koosa, Ain Riistan, Enn Ernits, Marje Ermel, Märt Läänemets, Laur Järv, Vladimir Sazonov ja Amar Annus. Järgnes EAUS-i üldkoosolek, kus valiti seltsi president, juhatuse liikmed ja revisjonitoimkond.
• 13. detsembril toimus Tartus Kirjandusmuuseumis seminar „Fragmente eesti tõlkeloost. Nõukogude aeg”, millele järgnes ajakirja Methis. Studia humaniora Estonica 9/10(tõlkeloo erinumbri) esitlus. Seminaril astusid üles Aile Möldre, Katre Talviste, Anne Lange, Peeter Torop ja Daniele Monticelli, kes kõnelesid teemal, mida ja kuidas nõukogude ajal tõlgiti, millist mõju avaldas tsensuur tõlgitavate tekstide valimisele ja tõlgete kujunemisele ning milliste valikute ees seisid tõlkijad.
• 19.–20. detsembrini peeti Kirjandusmuuseumis 56. Kreutzwaldi päevi. Avaettekanne oli Andres Koppelilt. Janika Kronberg vaatas tagasi Kirjandusmuuseumi 2012. aastale. Kalle Kasemaa rääkis Pühast Maast tänapäeval juutide, palestiinlaste ja USA mõjuväljas ja Marju Lepajõe Kalle Kasemaa keeltest ja kirjandustest. Ivar Ivaski stipendiumi pälvis Tõnu Õnnepalu. Esinesid veel Jaak Tomberg („Kirjelduse ja kriitika kaks kõva kivi”), Urmas Nõmmik („Mõned probleemid Vana Testamendi tõlkimisel”), Amar Annus („Pallimäng ja avanevad hauad Sumeri ja Eesti rahvalauludes”), Erki Lind („Hiina kosmoloogia perspektivism”), Aado Lintrop („Dolpa mäed ja vaimud”), Mare Kõiva („Matasaburo. Maailmalõpp Jaapanis 1664. aastal”), Tiina Sepp („Glastonbury kloostri lood”), Madis Arukask („Nõid, hull või pühamees – karjuse rollist metsavööndi kultuuriruumis”), Piret Voolaid („Paröömilise grafiti kommunikatiivsed ja sotsiokultuurilised kontekstid”) ja Arvo Krikmann („Eesti mõistatuste andmebaas”). Esitleti ka mitut uut väljaannet.
• 28. detsembril toimus Tartu Ülikooli senati saalis akadeemik Huno Rätsepa juubelikonverents „Keeleuuenduse aastasada”. Esimese ettekande pidas juubilar ise: „Johannes Aavik 1913. aastal eesti keelt korraldamas”. Veel esinesid Kristiina Ross („Vanad uuendused lõuna- ja põhjaeesti keeles”), Martin Ehala („Keeleuuendamise piirid ja analoogia”) ja Karl Pajusalu („Eesti keeleuuendus ja murded”).
