Lühikroonika

• 8.–9. juunil Liinakurul peetud kirjandustudengite kevadkoolis esinesid Andre Uibos („Ajast ja kiirusest males ja keeles”), Imar Kutšukali („Sugu ja maailm: kuidas grammatika võib mütoloogiat mõjutada”), Indrek Ojam(„Karl Risti­kivi kirjandusteooria kirjades Agnes Rohumaale ja „Novellis” ja Ristikivi modernismi küsimus”), Krista Keedus („Taevase ja maise armastuse motiivid Karl Ristikivi „Hingede öös” ja ajaloolises sarjas”), Piret Põldver („Kuidas patriarhaat tapab armastuse. Mehis Heinsaare loomingu näitel”), Taimi Laur („Vaino Vahingu looming kui fenomen”), Tõnis Parksepp („Raamatute armastusest”), Hele-Mai Viiksaar(„Piirid transgressiivses kirjanduses”) ja Agnes Neier, Joosep Susi („Pildikesi eesti luulest”). Esimesel õhtul toimus loovkirjutamise töötuba Meelis Friedenthaliga. Õhtu peaesineja Tõnu Õnnepaluga vestles Mart Velsker.

• 14. juuniltoimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse traditsiooniline suvealguse seminar, mille kavas oli Jonathan Littelli romaanist „Heasoovijad” tõukuv vestlusring. Littelli 2006. aastal Prantsusmaal ilmunud romaan „Heasoovijad”, mis kujutab SS-ohvitseri Maximilien Aue silmade läbi Teist maailmasõda ja selle massimõrvu, on viimaste kümnendite üks suuremaid kirjanduslikke sensatsioone. Kuigi tekst ise ei ole eesti keeles veel kättesaadav, pani selle läinud aasta lõpus lavale teater N099. Eestlaste leinapäeval vestlesid Littelli romaanist, NO-teatri lavastusest ning laiemalt kunsti huvist ja võimest käsitleda ajaloolist vägivalda Heli Allik, Andrei Hvostov, Eneken Laanes ja Aare Pilv.

• 15.–16. juunil korraldas Eesti Kirjandusmuuseum Juhan Liivi muuseumis VIII kirjandusteaduse suvekooli „Rahvuslus ja rahvusmõte”. Esinesid Jaak Jõerüüt („Kultuuridevahelised erinevused”), Tiina Kirss („x-mõtte­lugu ehk rahvusmõtte sõnastamise võimalused”), Epp Annus („Rahvuslik essentsialism kui post/dekoloniaalne fenomen”), Margus Vihalem („Nõu­kogude ühis­majand ja rahvusluse diskursus”), ­Eduard Par­homenko („Filosoofia algus kui geo­poliitiline küsimus”), Liina Lukas („Eesti luule sünd saksa laulu vaimust”), Atko Remmel, Tõnno Jonuks („Kui seda metsa ees ei oleks – metsa kujund Eesti rahvus­narratiivis”), Johannes Saar („XXI sajandi eestlase autoportreed”), Virve Sarapik („Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ja aasta 1968”), Arne Merilai („Rahvusluse süvenemine 80-ndate stagnatsioonis: isiklikku”), Mirjam Hinrikus („Dekadentsi suhted rahvuslusega. Tuglase juhtum”), Johanna Ross („Grotesk ja rahvuslikkus: Aimée Beekmani „Kartulikuljused””), Ave Matsin („Talukujundusest ja rahvuslikust käsitööst pärandtehnoloogiani. Rahvuslikkuse otsingud käsitöös Viljandi kultuuriakadeemia õppekavade näitel”) ja Aija Sakova („Eestlusest (ja rahvuslusest) põhja ja lõuna pool Alpe”).

• 25.–29. juunini toimus Tallinnas Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tallinna Ülikooli korraldusel rahvusvaheline konverents „Humour: Positively (?) Transforming”. Üle 250 tippteadlase ligi viiekümnest riigist analüüsisid nalja olemust ja selle esinemisviise. Plenaarettekannetega esinesid Austraalia kultuuri­teoreetik Jessica Milner Davis (Sydney ülikool, „The Politics and Satire Project: Scrutinising Satire from a Transdisciplin­ary Perspective”), USA folklorist Trevor Blank (State University of New York at Potsdam, „How the Mighty Have Fallen: American Celebrity Scandals and Humor Dynamics Online”), ­Iisraeli sotsioloog Limor Shifman (Jeruusalemma heebrea ülikool, „The Promises and Perils of Internet Memes”) ja USA folk­lorist Elliott Oring (California State University, „Opposition and Overlap: GTVH Once Again”). Omaette teemaplokkides arutati huumori ja tehisintellekti seost ning eri valdkondade teadlased vaagisid eesti huumori eripära Andrus Kivirähki raamatu „Mees, kes teadis ussisõnu” põhjal.

• 27. juunil peeti Tartus J. V. Veski päeva teemal „Kuidas elad, eesti keel?”. Pärast Helle Metslangi avasõnavõttu esinesid Kadri Vider („Eesti keeletehnoloogia: kellele ja milleks”), Tiina Soon („Terminoloogia terviseseisund”), Mart Rannut („Narva keel ja meel”), Birute Klaas-Lang ja Helle Metslang („Kõrghariduse rahvusvahelistumine ja oma keel: Eesti muu Euroopa peeglis”), Ilmar Tomusk („Eesti keel all vasakus nurgas”) ja Tõnu Tender („Maine asi. Eesti keele maine ja selle kujundamine”).

• 26.–29. juunini toimus Tartus Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti-uuringute Tippkeskuse ja Rahvusarhiivi korraldusel Baltic Heri­tage Networki konverents „Balti diasporaa uued algused” („New Beginnings of Baltic Diaspora”), millega tähistati Balti riikide 100. sünnipäeva. Konverents pakkus võimaluse vaadelda erinevate kogukondade ja nende arhiivide poolt kogetut nüüd ja minevikus ning selgitada välja, kuidas peavad diasporaa mäluasutused vastu ühiskonnas aset leidvatele muutustele. Esinejaid oli tulnud lisaks Balti riikidele Austraaliast, USA-st, Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Eestit puudutavate ettekannetega esinesid Raimo Raag, Jüri Kivimäe, Anu Korb, Piret Noorhani, Ivi Tomingas, Aija Sakova, Marin Laak ja Tiina Kirss.