Eesti keel uues kuues

Kirjeldasime üsna põhjalikult 2010. aastal ilmunud artiklis „In spe: üheköiteline eesti keele sõnaraamat” (Langemets jt 2010), kuidas kavatseme koostada üheköitelist, nn lauasõnaraamatu mõõtu teost. Selline sõnaraamat kujutab endast tavaliselt järgmist leksikograafilist korrust võimsal vundamendil, milleks sageli on pika aja jooksul paljudes köidetes ilmunud akadeemiline sõnaraamat – meil on selleks mahukas eesti keele seletav sõnaraamat (EKSS 1988–2007, 2. trükk EKSS 2009). Uue üheköitelise sõnaraamatu ettevalmistustöid alustasime 2009. aastal, rööbiti sõnaraamatu 2. trüki (EKSS 2009) toimetamisega.

Ometi on asjad läinud teisiti. Kümne aastaga on ühiskond muutunud niivõrd, et oleme korduvalt pidanud häälestama ja täpsustama nii oma sõnaraamatu olemust kui ka selle meediumit ehk vahendit, mille abil infot kasutajani tuua. Uus sõnaraamat ilmub veebis, Eesti Keele Instituudi uues Sõnaveebi portaalis, moodustades ühtlasi selle portaali selgroo. Enamgi veel, koos uue seletava sõnaraamatuga ilmub Sõnaveebis ka kollokatsioonide ehk naaber­sõnade sõnastik (vt Kallas jt 2015).

Järgnevas kirjeldame, mis vahepeal on juhtunud. Uue sõnaraamatu sisust käsitleme vaid mõningaid aspekte: uusi sõnu, allmärksõnu ja leksikaliseerunud/grammatiseerunud vorme, kasutusnäiteid ja etümoloogilist infot.

Kümne aastaga tulevikku

Kui 2009–2010 hakkasime kavandama üheköitelist pabersõnaraamatut, olid suured muutused juba alanud. Umbes 2004.–2005. aastal sündinud uue põlvkonna veebidisaini Veeb 2.0 seostatakse eeskätt interneti plahvatusliku levikuga, osalusveebi ja kollektiivse intelligentsi mõistetega (Kalda 2009). Veeb 2.0 tõi kaasa uued tehnoloogiad ja standardid, läbimõeldud kasutusmugavuse, üldise avatuse. Veebist sai üldine äriplatvorm. Sõnastikumaailm ei saanud kuidagi jääda sellest puutumata.

2003. aastal valmis instituudi veebipõhine sõnastikusüsteem EELex (L­ange­mets jt 2006), mida arendati kuni 2015. aastani ning mis on meid teeninud siiani. EELexi keskkonnas on valminud või tegemisel üle 70 sõnastiku. ASTRA programmi rahastusel loome praegu uut sõnastike ja termini­baaside süsteemi Ekilex. Vahepealse aja jooksul on leksikograafia tugevasti suunda muutnud, liikudes paberilt elektrooniliseks, introspektiivsest empiiriliseks, käsitsi koostamisest (pool)automaatseks korpuspõhiseks koostamiseks, normatiivsest kirjeldavaks, inimloetavast masinloetavaks jm (Tavast jt 2018). Rõhutatakse, et nüüdse aja digisõnastikes on oluline lahus hoida andmete esituskuju (arendajate terminina ingl front-end) ja andmed ise (ingl back-end) (Tavast jt 2018; Gorjanc jt 2017: 11). Kolmas komponent on neid kihte ühendav rakendusliides ehk API.

Selline ühtsel andmemudelil põhinev sõnastikusüsteem võimaldab integreerida eri andmeallikaid (sõnastikke, korpusi jm), näidates kasutajale ühes kohas võimalikult mitmekesist infot, samuti filtreerida leksikaalset infot vastavalt kasutaja oskustele ja vajadustele (nt lihtne/detailne vaade). Põhimõte on, et kasutaja näeks infot sõna, mitte sõnastike kohta. Euroopa leksikograafias liigutakse praegu just nimelt selles suunas (vt nt Horizon 2020 programmi projekti ELEXIS 2018–2021, kus Eesti Keele Instituut osaleb partnerina, https://elex.is/). Sama toimub ka Oxfordi ja Macmillani kirjastustes: Oxfordi sõnaraamatu üheköiteline versioon trükiti küll veel 2010 (Jamieson 2010), aga samal ajal avati (tasulisena) ka veebileht Oxford Dictionaries Online, kus sõnaraamatut täiendavad muud materjalid, sh teistest sõnastikest, ning mis alates 2017. aastast kannab brändinime Oxford Living Dictionaries. Macmillan ühendab samamoodi olemasolevate sõnastike materjale, nt kollokatsioonid püsiühenditega, et teha baasid ühest päringuaknast hõlpsasti otsitavaks (Rundell 2014).

Kui varasem tava on olnud koostada aina uusi üksiksõnastikke (milles teatav hulk infot kordub), siis moodne leksikograafia keskendub pigem küsimusele, mil viisil täiendada või kuidas hõlpsalt taaskasutada juba olemas olevat infot. Leksikograafil peab tähelepanu jaguma lisaks kvaliteetsele sisutööle ka sõnaraamatutöö tehnilisele poolele ehk andmebaasile. Nii olemegi endalt kümne aasta jooksul korduvalt küsinud: mida me teeme, kas (paber)sõnaraamatut või andmebaasi või mõlemat? Aastal 2018 on vastus ühene: me teeme andme­baasi. 10 aasta jooksul on meie uuest sõnaraamatust saanud aina vähem jutustus ning aina rohkem struktureeritud andmebaas. Leksikograafi töö lähitulevik on järeltoimetamine: arvuti töötleb korpuse keelematerjali ning genereerib algse info, mida inimene seejärel toimetab.

Ekilexi andmebaasi soovime lõppkokkuvõttes mahutada rikkalikult infot eesti keele sõnade kohta: iga sõnakogu annab sinna juurde oma panuse. Uuest eesti keele sõnaraamatust on pärit esmane märksõnastik (120 000 sõna), tähendusjaotus, seletused ja kasutusnäited, samuti etümoloogiline info umbes 20 000 sõna juures. EKI morfoloogilisest andmebaasist tuleb kogu sõnamuutmisinfo (koos morfofonoloogilise transkriptsiooniga). Kollokatsioonisõnastikust (Kallas jt 2015) tulevad naabersõnad (kollokatsioonid). Edaspidi soovime liita muud olemasolevat või uut keeleinfot (nt keelenõu soovitusi jm ÕS-i infot, keeleoskustasemete sõnavara ja muutevormide kasutussageduse infot). ­Ekilex ühendab seni eraldi seisnud sõnastikud ja terminibaasid ühtsesse andme­mudelisse (Tavast jt 2018). Kasutaja jaoks loome kaks uut portaali: Sõnaveeb koondab üldsõnastike infot (avame 2019. aasta veebruaris), Terminiveeb koondab terminibaaside infot (avame 2020). Kaks portaali sünnib seetõttu, et andmete esituskuju (ingl front end) on erinev: Sõnaveebis on info sõnade kohta, Terminiveebis mõiste kohta.

Paberilt veebi, veebist mobiili

Kolimine paberilt veebi tekitab alati vastakaid tundeid: see, mis ühtedele on kurb uudis, paistab teistele suure vabanemisena (Rundell 2002). Tõsiasi on, et ligi pooled (44,7%) praegu Euroopas töös olevatest sõnaraamatutest ilmuvad ainult veebis. Kolmandik (35,8%) sõnaraamatutest ilmub nii paberil kui ka veebis. Ainult raamatuna ilmub viiendik (19,5%) sõnastikest (ELEXIS Survey 2018). Suund on ilmne – korraga paberil ja veebis ilmuv sõnastik on üldjuhul veebisõnastikule üleminekut mahendav eelaste. Nii on juba juhtunud Macmillani kirjastuses (Rundell 2002, 2009, 2014), samuti Oxfordi kirjastuses (Jamie­son 2010), Eesti Keele Instituudis, küllap mujalgi.

Veebi kiituseks on sõna võtnud näiteks lingvist Martin Haspelmath (2017). Tema leiab (nagu meiegi), et sõnaraamatud on loomult struktureeritud andme­baasid. Lineaarsed on nad üksnes sellepärast, et raamatus ruumi kokku hoida. Teda kui tüpoloogi huvitavad väikesed keeled, mille sõnastike sisu ta soovib võrrelda. Ta on ise algatanud elektroonilise andmebaasi Dictionaria (https://dictionaria.clld.org/), kus eri keelte sõnastikud on esitatud relatsioonilise, tabelitest koosneva andmebaasina ning mille veebilehel saab teha päringuid iga infoüksuse kaupa (nt sõnaliigi, semantilise tüübi, sõna­tähenduste võrdluse järgi). Dictionaria on küll veel lapsekingades, aga Haspelmath selgitab meelsasti, mis tas on head võrreldes lineaarsete sõnastikega (Haspelmath 2017).

Raamatut seevastu on kiitnud leksikograaf ja arheoloog Barbara Ann ­Kipfer (2013). Tema meelest kingib raamat õnnelikke juhuseid: seda lehitsedes, leheküljel ringi uidates võib kohata palju muud huvitavat. Kipfer hindab ka aju treenimist: tuleb lahti mõtestada kasutatud tähised, lühendid ja sümbolid, otsida õiget kohta nii tähestikust kui ka pikast sõnakirjeldusest. Sõnaraamatus pole veebi virvarri, häirivaid reklaame ega muud. Käte vahel on puhas tarkus, mis tekitab imelise tunde.

Nüüdseks ollakse kolimas (või juba kolitud) arvutist mobiili, mis on mõjutanud ka sõnastikukasutajate harjumusi ja ootusi. Elektroonilise leksikograafia konverentsidel, kus „mõeldakse väljaspool paberit” (Langemets 2014), on sõnaraamatut nähtud kui rikkalikku ja funktsionaalset andmekogu: väga hea, kui keeleinfot on palju, samas pole seda kõike mõistlik korraga välja käia. Veebisõnastike tegijad on üksmeelsed ses osas, et pealiskiht tuleks hoida võimalikult lihtne. Spetsiifilise info juurde peaks kasutaja jõudma samm­haaval, vastavalt vajadusele, avades järjest detailsemaid infokihte.

Veebisõnastikud kasutavad üldjuhul kahesugust taktikat: sõnastikke uuendatakse perioodiliselt (nt kord kvartalis, kord aastas) või avalikustatakse iga toimetatud muutus kohe. Inglise veebisõnastikud (Oxford English Diction­ary, Macmillan English Dictionary) uuendavad oma versioone kord kvartalis, iga kord lisandub umbes 120–150 uut sõna (Rundell 2014). Leksikograafid jälgivad ka tähenduste muutumist ja ajakohastavad pidevalt tähenduste seletusi (nt telefon pole enam laual seisev kettaga seade, sõnaraamat pole raamat). Poola ja Hollandi suured ükskeelsed veebisõnaraamatud avalikustavad oma täiendused kohe, kui nad on tehtud (Żmigrodzki 2014; Tiberius, Schoonheim 2016). Uue eesti keele seletava sõnaraamatu täiendusi hakkame samuti avaldama kohe, aga uue versiooni arhiveerime kord aastas. (Sama puudutab ­Sõnaveebi teisi allikaid.)

Uued sõnad ja tähendused

Uues eesti keele sõnaraamatus leidub umbes 17 000 uut märksõna ja 1300 uut tähendust. Need suured arvud vajavad selgitust, sest neologisme ehk uudis­keelendeid, mis on kasutusse tulnud viimase paarikümne aasta jooksul ning mida keelekasutajad tajuvad uuena, leidub selles hulgas palju vähem – ehk umbes 5000.

Esiteks on uute sõnade hulka suurendanud see, et oleme lisanud ca 1300 üldkeeles sageli esinevat pärisnime, toomaks välja nende sisu, kirjakuju, muutmisviisi, kasutuskonteksti, paralleelvorme jm keelekasutaja jaoks olulist infot. Pärisnimede valikus esineb enim riigi-, koha-, organisatsiooni-, sündmuse­nimesid ja peamiselt müütilisi või kirjanduslikke isikunimesid, nt Allah, Amor, Beneluxi maad ja Benelux, Bundestag ja Liidupäev, Buratino ja ­Pinocchio, Checkpoint Charlie, Hendriksoni küür, Kahejõemaa, Kaitseliit, Kopli liinid, Kotšinhiina, Kreenholm, Kristalliöö, Liiva-Annus ja Liiva-Hannus, Loodearmee, Lubjanka, Läänekallas, Magrib, Maksameri, Merevaigutee, Nutumüür, Paks Margareeta, Päikesekuningas, Päästearmee, Räniorg ja Silicon Valley, Sossi mägi, Stromka, Taliban, Tšornobõl ja Tšernobõl, Valhalla, Ämblikmees. Näiteks:

Elu Sõna ‹pärisnimi›

1980. aastail Eestis levima hakanud uususundiline liikumine

▫ Elu Sõna kogudused.

Teiseks oleme märksõnadena esitanud ühendeid, mida varem pole seletavas sõnaraamatus iseseisvate üksustena käsitletud, ent mis keelekasutuses sellisena sageli ilmnevad. Need ühendid on üldtuntud ja „vanad”, ent varem on nad ära toodud kas näidete hulgas (koos seletusega või ilma) või jäänud sõnaraamatust üldse välja. Oleme lisanud ja ära seletanud nt järgmised märksõnad: alkohoolne jook, alumine vererõhk, baaside leping, elu ja surma küsimus, geograafiline laius, helkivad ööpilved, huvi pakkuma, häälest ära, identsed kaksikud, iga rakuga, inetu pardipoeg, juua täis, karva ajama, klassikaline filoloogia, kodanlik natsionalism, kohut mõistma, kuiv köha, lohku tõmbama, löömaks minema, metsalise märk, mine metsa!, naiste paradiis, pidu panema, pähe õppima, tähelepanu juhtima, viina viskama jpm. Näiteks:

inimene tänavalt

suvaline inimene, tavaline inimene (nt vastandina professionaalile, asjatundjale)

▫ Mida teab inimene tänavalt kvantmehhaanikast!

Kolmandaks oleme märksõnadena välja toonud iseseisva leksikaalse üksuse moodustanud verbi- ja noomenivorme. Näiteks:

kadunud
1 hukkumisele või läbikukkumisele määratud
▫ Kui ma vahele jään, olen kadunud mees.
2 surnud

▫ Kadunud onu teadis arvutiasjandusest kõike.

kaelani

täiesti, üleni, läbinisti

▫ Firmaomanik sipleb kaelani võlgades.

Neljandaks, kuna eesti keele sõnaraamatu sihiks on kajastada tegelikku keelekasutust, oleme sisse võtnud juba pikemat aega kasutuses olnud, harilikult kõnekeelseid või normatiivses keelekasutuses taunitud sõnu, mis esinevad tänapäeva eesti keele korpuses, ent seletavas üldkeele sõnaraamatus varem fikseeritud pole olnud, nt eputrilla, tatsipau, essa, tessa, pursuika, jorss, jummel, ludri, minett, parlanks, peika, pruta, piider, kakama, põhulõug, põiekas, mankurt, sitsiprintsess, sasku, munapiiks, glasnost, sam­izdat, stange, aga ka tupiktee, tupiktänav, maoism, turundama ja kehand.

Ilma kahtluseta on uute sõnade seas kirsiks tordil n-ö päris uued, hiljuti keelde tulnud sõnad ja väljendid (nt väljend kirsiks tordil ise). Meie leksikograafid monitoorivad nii paber- kui ka online-kirjasõna ning panevad uute sõnade baasi kirja leitud uued keelendid: nende kirjakuju, tähenduse, kasutusnäited, allika(d) jm. Sel viisil uute sõnade fikseerimine tugineb eeskätt leksikograafide kompetentsile. Leidude hindamisel on abiks korpusest saadav info sõnade esinemissageduse, kasutusjuhtude ja kollokatsioonide kohta. Automaatset uute sõnade tuvastajat meil veel kasutada ei ole, see on tuleviku­soov.

Uue sõna tavapäraseim teekond üldkeelde on tema väljumine mõne kitsama eriala või subkultuuri keelekasutuse nišist sageda kasutuse tõttu. Uusi sõnu on tulnud enam-vähem igalt elualalt, ootuspäraselt torkab silma infotehnoloogia valdkond, aga ka poliitika, majandus, ühiskonnaelu, meditsiin, kokandus, vaba aja harrastused ja vaimsed praktikad. Enamiku uutest sõnadest moodustavad liitsõnad, palju on võõrsõnu ja laene. Näiteks paistavad kulinaarsed uudissõnad iseäranis silma sellega, et lisavad eesti keelde ohtralt võõr- ja tsitaatsõnu, kuna kannavad meieni toitude ja toiduainete nimetusi maailma eri paigust.

On loomulik, et suurem osa uusi sõnu tähistab hiljaaegu meie ellu astunud nähtusi, asju, omadusi või tegevusi, nt erisoodustusmaks, eelhääletus, eeslinnastumine, euroskeptitsism, e-valimised, vastustaja, makroanalüütik, asümmeetriline sõda, elektrooniline võru ja elektronvõru, veebimajutus, manageerima, puuküürnik, putinism, hapu laen, infoväli, islamimaailm, islami­seeruma, islamofoobia; küüslauguvõi, maitsesool, kabotša, flamm; epiduraal­anesteesia, kompuutertomograaf, mammograafiabuss ja mammobuss, unearst, hapnikuvõlg; maalilaager, kelguhoki, kendo, enduuro, eeterkeha ja eeterlik keha, sisekosmos, energiaväli, üliteadvus, sekstiil. Näiteks:

maailma|koristus

prügi koristamine talgute vormis ühisaktsioonina paljudes riikides

▫ Järgmisel aastal toimuval maailmakoristusel on kavas prügi kokku korjata vähemalt sajas riigis.

Hea teada: Ülemaailmsed prügikoristustalgud on eestlaste algatatud.

kroksid¹ pl

firma Crocs kerged vabaajajalatsid, mis pehmenevad vastavalt kehatemperatuurile

▫ Kroksidega ei tahtnud kohvikusse minna.

Teada-tuntud nähtusi, asju, omadusi või tegevusi tähistavad neologismid on kasutusele võetud tahtmisest asju näha ja neist rääkida uut moodi, teisiti kui varem. Sõnu on laenatud – põhiliselt inglise keelest –, tegeldud on sõnaloomega. Nii on sünonüümidena üldkeelde tulnud sõnause laureaadid taristu (’infrastruktuur’) ja vabakond (’kolmas sektor’), samuti intellektipuue, tapjahai, tüpo jpt. Kasutusse on tulnud nt uus sõna vedajafirma vaatamata sellele, et leidub kuus samatähenduslikku sünonüümi (transpordiettevõte, transpordifirma, veoettevõte, veofirma, veondusettevõte, veondusfirma). Eesti keele sõnaraamat sünonüümseid sõnu paremusjärjekorda ei aseta.

Eesti keele sõnaraamat esitab märkimisväärselt kõnekeelseid sõnu ja väljendeid. Seda joont on jätkatud ka uudissõnade osas. Nii leiduvad sõnaraamatus nt moššima, moppima, pepupoiss, pohhuism.

Uute lisandunud tähenduste puhul on hakatud sõna kasutama uues tähenduses harilikult mingi sarnasuse alusel või on võõrsõna tähendus teise keele mõjul avardunud. Näiteks:

lõim

2 INFO programmi haru, mis võimaldab mitut tegevust täita samaaegselt või vaheldumisi

▫ Protsessid ja lõimed.

▫ Programmilõim.

kodakondne

2 mingi riigi kodanik

▫ Naine ja poeg on Eesti kodakondsed, mina mitte.

▫ Aleksandr on nüüd Hispaania kodakondne.

opereerima

2 mingit tehnilist või ettevõtete süsteemi (või seadet) juhtima, vastavaid töid teostama ja korraldama

▫ Ettevõte opereerib seitsmel erineval laevaliinil.

▫ Praegu opereerib firma tanklaid Tallinnas ja Kiviõlis.

▫ Servereid opereeris 30-liikmeline sakslastest grupp.

Ent on ka palju keelendeid, mis veel pole uute sõnade baasist lõplikku valikusse – eesti üldkeelt esindavasse eesti keele sõnaraamatusse – mahtunud, nt vebinar, valvefeminist, varpajam, juntima, sõjateater, mhmitama, hullumaja puhvet, e-nina, energiapõld, maasikablond, ökokana, saagi käima tõmbama, tuubitama. Soovime neile tuult tiibadesse!

Sõna ja sõnavormi vahel: märksõnad ja allmärksõnad

Korpusleksikograafia ajastul tekib paljudest sõnadest sootuks uutmoodi pilt. Oluliselt on meie tööd muutnud uute korpusetöötlusvahendite kasutuselevõtt: alates 2012. aastast analüüsime sõnavara Sketch Engine’i eesti keele mooduli tööriista abil (Kallas 2013: 31–87). Sageli selgub Sketch Engine’i sõnavisandist ühe või teise sõnavormi esiletõusev, jõuliselt domineeriv sagedus (nt reba vormid rebadel, rebadele), on näha eripärase tähendusega sõnavormi grammatiline käitumine: kas ta seostub vabalt mitmesuguste substantiividega, nt /sõidu, võistluse, puhkuse, valimiskampaania, lennu, magamise, festivali, haiguse, kontserdi, äikese, trenni, remondi jne/ ajal; kas tal on kinnistunud kollokatsioone, nt /telefoni, posti, meili, interneti/ teel; kas ta esineb vahel koos täiendiga või mitte. Korpuseprogramm Sketch Engine pakub mõnesugust tuge otsustamaks, kuidas ja kus mingi eripärase tähendusega sõnavorm esitada: kas iseseisva märksõnana või teatava tähendusüksusega seotud allmärk­sõnana.

Järgnevate näidete puhul tuleb silmas pidada, et nende esitus (pilt) võib sõnaveebis veel muutuda.

Korpuse toel on iseseisvate märksõnadena esitatud nt sõnavormid eestvõtmisel, eestvõttel ja eestvõtul (eestvõtmine, eestvõte ja eestvõtt asemel), toeks nende vormide valdav kasutussagedus korpuses. Mõistagi võib leida ka üksikuid teisi kasutusjuhte (Minister tervitas erasektori eestvõtmist), aga esituses joondume valdavast, tüüpilisest. Näiteks:

eestvõtul

[kelle] algatusel, korraldamisel, juhtimisel

= eestvõtmisel, eestvõttel

▫ Asi sai teoks vallavalitsuse eestvõtul.

Uute kaassõnadena, mõnel puhul ka adverbina, leiab eesti keele sõnaraamatust nt alusel, baasil, jõul, kahjuks, kokkuvõttes, käigus, mõõdus ja mõõtu, ootel, osas, pinnal, pinnale ja pinnalt, seoses, suhtes, sunnil, suunas, süles, tarbeks, tükkis. Verbivormidest pärinevate kaassõnadena on iseseisvate märk­sõnadena esitatud võrreldes (Võrreldes kohtuga on pressinõukogu menetlus kiire ja tasuta, Kell on seal Eestiga võrreldes viis tundi ees), lõpetades, sõltumata, olenemata, rääkimata, kõnelemata (viimase kasutussagedus on korpuses küll oluliselt väiksem kui kaassõnal rääkimata, ent muu poolest on nad sarnased) ning ajasuhet väljendav ja evidentsiaalsuse markerina toimiv arvates.

Paljud sõnavormid on seotud teatava tähendusüksusega ning jäetud allmärksõna staatusse. Ka EKSS 2009 sisaldab selliseid allmärksõnu, ent oleme nende hulka tunduvalt suurendanud. Allmärksõnadena on esitatud ­eripärase käitumisega sõnavormid (nt kui sõna on teatavas tähenduses kasutatud ­mitmuslikuna, adverbi- või kaassõnalaadsena). Näiteks:

kuup

2 arvu või avaldise kolmas aste

▪ kuubis kõnekeelne (suurt määra rõhutavalt:) äärmiselt suur, väga suur
= ruudus

▫ See on lausa sigadus kuubis!

Adverbi- või kaassõnalaadse kasutuse korral võib tähendusüksuse juurde kuuluda mitu kohakäändelist allmärksõna, mis moodustavad allmärksõnasarja:

rool

kettakujuline seade auto, laeva vm sõiduki või masina juhtimiseks

▪ roolis, rooli (sõiduki juhtimise kohta)

▫ Kes oli avarii hetkel roolis?

▫ Purjuspäi ta rooli ei lähe.

haigusleht

töövõimetusleht haiguse korral
▪ haiguslehel, haiguslehele, haiguslehelt (olukorra kohta, kus töötaja on haiguse tõttu ajutiselt töölt ära)

Allmärksõnaga tähendusüksus võib võtta kokku nimisõnana (adjektiiv­atribuudiga) ja kaassõnana (genitiivse või elatiivse substantiiviga) käsitatava sõnavormi. Näiteks:

komme

3 kombel teatud moel, viisil; kellegi sarnaselt

▫ Läksin hirmsal kombel närvi.

▫ Ameeriklase kombel tööd rabav mees.

Uute allmärksõnadena on esitatud nimisõna teatud tähendusrühmadega seotud adessiivseid sõnavorme. Konstruktsioonigrammatika kohaselt kujutavad need endast poolproduktiivset konstruktsiooni, mis toimib lauses määrusena ja koosneb adessiivis tegevusnimisõnast ja selle tegevussubjekti vormistavast genitiivsest nimisõnafraasist (Sahkai 2008: 181): juhtimisel, kaasabil, tähelepanekul, väitel, teatel, sõnul jms. Näiteks:

teade

2 [kelle/mille] teatel kellegi poolt või kuskil teatatuna

▫ Politsei teatel on osa kannatanutest kriitilises seisundis.

▫ Tuumajaama võimsuseks tuleb ajalehe teatel üle 1000 megavati.

Suurem allmärksõnade või ka uute iseseisvunud (endiste) sõnavormide hulk on seotud asjaoluga, et oleme pööranud rohkem tähelepanu grammatiseerumisele, nt kaassõnade kujunemisele noomeni- või harvemini verbi­vormidest. Grammatiseerumisele viitab tähenduse nihkumine abstraktsemaks ja kasutuskontekstide lisandumine, grammatiseerunud üksused muutuvad produktiivsemaks ning nende esinemissagedus kasvab (Metslang 2002; Velsker 2010). Keeruliseks teeb olukorra see, et grammatiseerumine on järkjärguline protsess. Pole sugugi lihtne määrata, kas mingi sõnavorm on oma grammatilises tähenduses juba iseseisvunud või alles teel sinna. Leksikograafile tähendabki see otsustamist, kas esitada sellised sõnavormid/sõnad iseseisva artikli märksõnana või allmärksõnana vastava noomeni, harvemini verbi artiklis.

Tegelikult võib õhku visata küsimuse, kui oluline üldse on, kuidas eri­pärased sõnavormid sõnu seletavas sõnaraamatus esitatakse, kas allmärk­sõnana lähtesõna artiklis või iseseisva sõnana. Ja et kas otstarbekam on lähtuda otsustamisel sõnavormi tähendusest (tähenduslikust seosest lähte­sõnaga) või grammatilisest käitumisest.

Vana kirjakeele uurijad on eristanud primaarseid ja sekundaarseid kaassõnu (Habicht, Penjam 2007: 54). Primaarsete kaassõnade seos lähtesõnaga on hämardunud, nad on keeles juurdunud, sageli ka foneetiliselt kulunud. Sekundaarsete kaassõnade seos lähtesubstantiiviga on veel läbipaistev, nad on keeles kujunemisstaadiumis. Uues „Eesti keele süntaksis” (EKS) on äsja kaas­sõnastunud või kaassõnaks kujunemas olevaid sõnavorme nimetatud perifeerseteks kaassõnadeks (EKS: 450). Seega kaassõnad kõik, olgu mõned teatud mööndusega. Ei oska ju grammatikudki alati ühe või teise sõna grammatiseerumisastmete vahel selget piiri tõmmata. Võib öelda, et sõnaraamatu puhul on oluline, et sekundaarsed või perifeersed kaassõnad seal leiduksid ja seletuse saaksid, olgu siis iseseisva sõnana või tähendusüksuse juures. Praegu ei ole eesti keele sõnaraamatu pilt selliste sõna(vormi)de asjus päris ühene, nende esitus nõuab kohati veel otsuste langetamist ja vastavat toimetamist. Näiteks pleekunud tähendusega teel (’millegi abil, vahendusel; mingil kombel, moel’) on esialgu esitatud allmärksõnana tee artiklis, kuigi võiks ka eraldi olla. Samuti on sõnaartiklis aeg allmärksõna ajal (’millegi kestel, millegi väldates algusest lõpuni; siis, kui miski parasjagu kestab või toimub’), kuigi selle sünonüümid jooksul, kestel ja vältel on esitatud väljakujunenud kaassõnadena (vrd ka ingl vaste during). (Siinkohal olgu osutatud, et EKI reegli­pärase morfoloogia demo (http://artur.eki.ee/morf/mf.aspx) käsitleb vormi teel nii adverbi kui ka kaassõnana ja vormi ajal kaassõnana.) Erinevalt on praegu esitatud ka arust (allmärksõnana, postpositsiooniks saamas) ja meelest (postpositsioonina), nii on ka EKI reeglipärase morfoloogia demos. Otsustamist nõuab seegi, kas tuua eraldi (all)märksõnadena välja kaugusel, kaugusele, kauguselt ja kõrgusel, kõrgusele, kõrguselt, mis EKS-i järgi on ekvatiivsed kohaadverbid (EKS: 439), aga uues sõnaraamatus praegu lahustunud märksõnade kaugus ja kõrgus näidete hulka. Seega võib öelda, et kuigi eesti keele sõnaraamat saab Sõnaveebis peagi kõigile kasutatavaks, jätkub selle toimetamise töö ka edaspidi.

Kasutusnäited

Eesti keele sõnaraamatu stardipositsioon (teadmine, et valmib ühte köitesse mahtuv pabersõnastik) seadis piirid nii mahule kui ka esitusele. Otsustasime tunduvalt piirata näitelausete hulka, muuhulgas jätta terminid hoopis ­näiteta (Langemets jt 2010: 806). Tekstikorpuste maht on alates Sketch Engine’i kasutuselevõtust (2012) suurenenud umbes kaks korda: kui 2013. aastal veebi­tekstidega täiendatud koondkorpus sisaldas 563 miljonit sõnet, siis eesti keele ühendkorpus 2017 sisaldab juba 1,3 miljardit sõnet. Kasutusnäidete valikul oleme eeskätt toetunud korpuse andmetele: näide esindab sagedamini esilduvate näidete rühma. Et uue sõnaraamatuga rööpselt valmib kollokatsiooni­sõnastik (vt Kallas jt 2015), siis seda infot me eksplitsiitselt oma sõnaraamatus ei esita: Sõnaveebis on kogu info ühest kohast kättesaadav.

Näidete valiku põhimõtted ise muutunud ei ole: jälgime ja hindame kasutust, süntagmaatilisi funktsioone (konstruktsioone, rektsioone, kollokatsioone), püüame säilitada neutraalsust, vältida hinnangulisust. Eraldi tuleb märkida, et näidete funktsioon on toetada seletust (mitte seda asendada), aidata sõna paremini mõista. Kõik need näited ei sobi automaatselt teist tüüpi sõnastikesse, näiteks kakskeelsetesse või õppesõnastikesse, mille otstarve on teine. Näidete sobivus/mittesobivus on probleemina esile tulnud nii eesti-soome sõnaraamatu kui ka eesti-vene uute sõnade koostamisel: paljusid näitelauseid pole tervikuna mõtet tõlkida, pigem tuleks neis vahendada kollokatsioone.

Mõne sõna kasutuskonteksti on kõige parem illustreerida autoritsitaadiga. Eriti hästi sobib tsitaat näitlikustama luulekeelset, naljatlevat või muul moel tavapärasest erinevat sõna või kasutust, kus õige konteksti ja terviklikult sobiva registri leiutamine mõjuks kunstlikult. Näiteks:

sübariit

luksuslikku eluviisi ja meelelisi mõnusid harrastav elunautija

Mu hinges koos on munk ja sübariit. Artur Alliksaar

sips

▪ (vähese koguse kohta)

.. sips erootikat mamsli magamistoas, sips nutulaulu sotsiaalabi kabinetis .. Lehte Hainsalu

Harva esinevate sõnade puhul aitab näide sõnast paremini aru saada. ­Näiteks:

eksempel

HARVAESINEV näide

▫ Eks ma ole üks paras eksempel küll!

taie

HARVAESINEV kunst

▫ Galeriis eksponeeritakse taiet 1960. aastatest.

Sõnaveebis võib sõnaraamatusse hoolikalt valitud näidete kõrval näha ka automaatselt leitud veebilauseid. See on ühtaegu hea ja halb. Hea on see, et kasutaja näeb kasutusnäiteid ka siis, kui leksikograaf neid lisanud ei ole, eriti hea on, kui need on sobivad näited. Halb on see, et automaatselt leitud laused võivad olla kummalised, arusaamatud või lausa vigased. Et veidruste-vigade kordumist vähendada, näidatakse veebilauseid vahelduvas järjekorras. Lähitulevikus see olukord kindlasti paraneb, kuna senist tööriista, heade näitelausete valiku eesti moodulit arendatakse edasi (Koppel 2017, 2019 ilmumas). Praegu ei suuda programm eristada polüseemseid tähendusi ega (esialgu ka) homonüüme. See tähendab seda, et kui Sõnaveebi otsing „tamm” annab meile nii tamme (’puu’) kui tammi (’ehitis’), siis veebilausete näidetes domineerivad tammed, sest kasutus on ilmselt selle sõna kasuks, tammi tuleb nende näidete hulgast ise otsida. Samuti ei ole arvestatud otsisõna vormihomonüümiaga. Nii annab nimisõnapäring kalla vastuseks lauseid, kus tegemist on tegusõna kallama käskiva kõneviisi 2. pöörde vormiga (Koppel 2019 ilmumas). Meie sõnaraamatus on probleem ka see, et kuna heade näitelausete moodul on loodud keeleõppijale (õppesõnastiku jaoks), siis on programmist eemaldatud vulgarismid, tundlikud sõnad ja sõimusõnad, nende mugandused, aga ka kirjakeele normist erinevalt kirjutatud sõnad (Koppel 2017). Nii peab Sõnaveebi kasutaja (esialgu) leppima, et nn mustas nimekirjas olevate sõnade kohta veebi­lauseid ei näidata.

Sõnade päritolu

Uues eesti keele sõnaraamatus on lühidalt kommenteeritud ka sõnade päritolu, nagu seda teevad teisedki suured seletussõnaraamatud (Webster, Dudeni võrguversioon jt). Seejuures pole eesmärk käsitluse ammendavuse mõttes etümoloogiasõnaraamatuga konkureerida, vaid anda sõnadele mõnesugust ajaloolist tausta, et kasutaja saaks teiste allikate poole pöördumata vajaduse korral esialgse vastuse. Me ei esita alternatiivseid etümoloogiaid, hüpoteese ega oletusi; käsitlus on paratamatult lihtsustav ning pigem konservatiivne ja maalähedane kui lennukalt uljas. „Eesti etümoloogiasõnaraamatuga” (2012) võrreldes on sõnavalik suurem, kuid käsitlus napim; „Võõrsõnade leksikoniga” (2016) võrreldes on sõnavalik väiksem, aga käsitlus põhjalikum. Esialgu sai oletatud, et kommenteerida jõuab umbes 20 000 sõna, ja nii see tegelikult kujuneski. Loodetavasti on võimalik tööd hiljem jätkata ja seda arvu suurendada.

Sõnade päritolu selgitus võib olla erinev. Enamasti on kõigepealt esile toodud päritolu liik ehk see, kas tegu on põlissõnaga („omasõnaga”, genuiinse sõnaga) või laensõnaga. Mis on laensõna, on seletamatagi enam-vähem selge; põlissõna mõiste alla on paigutatud vanemad sõnad, mille kohta pole teada, et nad oleksid laenatud, aga ka sellised meie sõnavara ürgseimasse kihti kuuluvad sõnad, millel on küll selge vaste mõnes teises keelkonnas (nt mesi, muna, tooma, vask, vesi), kuid mille laenulisus pole ikkagi ühemõtteliselt kindel. Esiteks pole sageli selge laenu suund (ehkki millegipärast väidetakse sellistel juhtudel alati, et sõna on laenatud indoeuroopa keeltest uurali resp. soome-ugri keeltesse) ja teiseks on olemas alternatiivne teooria, mis seletab nende sõnade sarnasust mitme keelkonna ürgse sugulusega. Põlissõnadel on enamasti olemas vaste vähemalt ühes sugulaskeeles, kuid mitte alati: näiteks sõnal põis see puudub, kuid käänamismalli järgi otsustades (põis : põie : põit) on tegemist ürgvana sõnaga. Laensõnade puhul on märgitud laenuallikas või laenuallikad, uuemate laenude puhul enamasti konkreetne keel (nt alamsaksa, saksa, vene, soome), vanemate puhul keelerühm (nt aarja, balti, germaani); kui lähtekeele sõna on omakorda laenatud, on võimaluse korral püütud esitada kogu teekond, kuidas ta on mitmeid keeli läbides eesti keelde jõudnud. Põlissõnade puhul on esile toodud nende levik sugulaskeeltes ja esitatud maksimaalselt kolm näidet. Leviku iseloomustamisel on kasutatud kategooriaid uurali sõna (vaste vähemalt ühes samojeedi keeles), soome-ugri sõna (vaste vähemalt ühes ugri keeles), läänemeresoome-permi sõna (vaste vähemalt ühes permi keeles), läänemeresoome-volga sõna (vaste mari keeles), läänemeresoome-mordva sõna (vaste mordva keeltes), läänemeresoome-saami sõna (vaste saami keeltes), lääne­meresoome sõna (levinud mitmes läänemeresoome keeles, kusjuures vaste on olemas nii vepsa kui ka liivi keeles), piiratud levikuga läänemeresoome sõna (levinud mitmes läänemeresoome keeles), läänemeresoome lõunarühma sõna (levinud eesti, liivi ja vadja keeles), eesti-soome sõna, eesti-liivi sõna ja eesti-vadja sõna. Tavaliselt kiputakse sõna geograafilist levikut pidama ka tema vanuse näitajaks, kuid päris sajaprotsendilise tõena seda võtta ei saa.

Mõned näited selle kohta, kuidas see kõik tegelikult välja näeb.

aju PÕLISSÕNA läänemeresoome-saami v soome-ugri: soome aivo(t) ’aju’, saami vuoiηâš ’aju’, ?ungari agy ’aju, üdi’

akvalang LAENSÕNA vene акваланг ’akvalang’ < inglise aqualung ’akvalang’ (1950). Ladina sõnast aqua ’vesi’ ja inglise sõnast lung ’kops’

matma PÕLISSÕNA läänemeresoome (lõunarühm): vadja mattaa ’kinni katta; (kõvasti) sulgeda’, liivi mattõ ’maasse kaevata, matta’. Tuletis sõnast *manta ~ *mante ’maa’, mis pole eesti keeles iseseisvana säilinud

mets LAENSÕNA balti: leedu medis ’puu’, läti mežs ’mets’

misjon LAENSÕNA saksa Mission ’misjon; missioon’ < ladina missio ’saatmine, lähetamine’ (sõnast mittere ’saatma, lähetama’)

taldrik LAENSÕNA rootsi tallrik ’taldrik’ < alamsaksa talloreken ’taldrikuke’ (sõnast tallōr ’taldrik’)

vesi PÕLISSÕNA soome vesi ’vesi’, ungari víz ’vesi’, sölkupi üt ’vesi’. Sama tüvi on levinud ka indoeuroopa keeltes (vrd kreeka hydōr, inglise water, läti ūdens jt)

Kolmanda sõnade päritolu liigina on sõnaraamatus välja toodud kõla­sõnad. Nende alla on koondatud niihästi otsesed kõlajäljendused (onomatopoeetilised sõnad) kui ka kõlajäljenduslike sõnade ülekandeline kasutamine (nn ono­matopoeetilis-deskriptiivsed sõnad). Kõlasõnad pakuvad etümoloogilises mõttes vähe, kuid nende sõnaraamatu tasemel käsitlemine on paras pähkel, sest tähenduse lahknemise korral pole selge, kas sugulaskeeltes on tegemist ühe ja sama iidse sõna vastetega või hiljem eri keeltes iseseisvalt tekkinud sõnadega. Niisugustel segastel juhtudel on sõnaraamatus piirdutud lihtsalt kõlasõna märgendiga ega ole püütud kaheldavaid sugulaskeelte vasteid esile tuua.

Üksnes mõnekümne sõnaga on esindatud nimi ja tootenimetus. Omaette liigina sunnib neid esitama asjaolu, et osal juhtudest, näiteks ravimite kaubanduslike nimetuste puhul, on raske kindlaks teha, kus ja millal need on moodustatud, osal juhtudest aga on selge, et vastavad sõnad pärinevadki otseselt tootenimetusest, mida ei saa siduda konkreetse keelega. Näiteks 1950. aastate teisel poolel eesti keeles käibele tulnud sõna ketsid on peetud vene laenuks, mis aga jätab seletamata sõnas sisalduva s-hääliku (vrd vn кеды). Ilmselt on nii eesti kui ka vene sõna rööpselt üle võetud US Rubber Company kummitallaga spordijalatsite tootenimest Keds, kusjuures vene keeles on s-i peetud mitmuse tunnuseks ja sõnast välja jäetud.

Sõnaraamatus on püütud mõnevõrra märgendada ka tõlkelaene, s.o niisuguseid liitsõnu ja väljendeid, mis on eesti keeles loodud mõne teise keele liitsõna või väljendi tõlkena (nt sks Plattfuß > ee lampjalg, vn летающая тарелка > ee lendav taldrik, ingl chain smoker > ee ahelsuitsetaja), ja pooltõlkelaene, milles sõna või väljendi üks osa on laenatud, teine tõlgitud (nt sks Plan­wagen > ee plaanvanker, vrd sks Plane ’present, presentkatus’ ja Wagen ’vanker’; sks Bubikragen > ee bubikrae, vrd sks Bubi ’poiss, poisu, poisike’ ja Kragen ’krae’). Eesti keeles on tõlkelaene tohutul hulgal, aga uurimise seisukohalt on ala täiesti söötis ning mõistagi pole uues eesti keele sõnaraamatus neid vähegi ammendavalt esile toodud. Siingi tuleks tööd jätkata.

Nagu eelnevast näha, ei ole päritolu käsitlus pelgalt tüvekeskne nagu „Eesti etümoloogiasõnaraamatus”, vaid võimalust mööda on kaasa haaratud ka tuletisi, liitsõnu ja väljendeid. Suur osa selliseid keelendeid on eesti keeles üpris uued, kirjakeele arendamiseks teadlikult loodud. Tuletiste ja välis­eeskujuta liitsõnade niisuguseid juhtumeid katab märgend kirjakeele sõna, kusjuures vahel on võimalik esile tuua ka sõna autor ja loomisaeg. Sadakonna kunstlikult loodud tüvisõna juures on kasutatud märgendit tehissõna. Nende autor ja loomisaeg on enamasti teada.

Kokkuvõtteks: miljon kasutajat kuus

Korpuseajastu (pool)automaatne sõnastike koostamine mõjutab väga tugevalt sõnastike tüübi teisenemist normatiivsest kirjeldavaks ehk preskriptiivsest deskriptiivseks. Enamik infot tuleb otse tekstikorpustest: märksõnastik, kollokatsioonid, näited, info muutevormide kohta, paralleelkorpusest tõlkevasted jne. Sloveenlased teatavadki näiteks, et nad täiendavad oma sõnaraamatut üksnes deskriptiivselt olemasolevate ja uute korpuste põhjal, ilma normatiivsete ettekirjutusteta (Gorjanc jt 2017: 159).

Meil on juba praegu mitu sõnaraamatut, kus tehakse miljon päringut kuus. Need on eesti keele seletav sõnaraamat (EKSS 2009) ja õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Eesti-vene sõnaraamatut uuritakse lausa 48 000 korda päevas ehk umbes 1,4 miljonit korda kuus. Need arvud kasvavad aasta-aastalt. (Tõsi, osalt tegutsevad ka robotid.) Kuulsa Oxford English Dictionary veebilehel, mis oli (lisaks raamatule) veebis raha eest kasutatav umbes 10 aastat (aastamaks 240 £), tegid selle tellijad samuti rohkem kui miljon päringut kuus (Jamieson 2010).

2017. aasta elektroonilise leksikograafia konverentsil eLex 2017 toodi välja (Google’i andmete põhjal), mida inimesed sõnastikust kõige rohkem otsivad. Esikolmikus on: 1) tähendused, 2) õigekiri ja 3) grammatika. Järgnevad: 4) sünonüümid, antonüümid jm sõnadevahelised suhted (ehk tesaurus), 5) sõna päritolu, 6) homonüümid, 7) poolitus, silbitus jm info, 8) hääldus (transkriptsioonina).

Vojko Gorjanc jt (2017: 94) on omakorda uurinud, millest kasutajad sõnaraamatus kõige rohkem puudust tunnevad. Tuleb välja, et kõigest: kirjanikud soovivad rohkem erilisi, näiteks vähekasutatud sõnu, ajakirjanikud rohkem uusi sõnu, reklaamikirjutajad rohkem ja selgemaid tähenduste seletusi, teadlased rohkem oskussõnu ja seletusi.

Sõnaraamatutöö ei lõpe kunagi.

Margit Langemets (snd 1961), PhD, Eesti Keele Instituut, sõnaraamatute peatoimetaja, margit.langemets@eki.ee

Mai Tiits (snd 1954), Eesti Keele Instituut, vanemleksikograaf, mai.tiits@eki.ee

Udo Uibo (snd 1956), Eesti Keele Instituut, vanemleksikograaf, udo.uibo@eki.ee

Tiia Valdre (snd 1956), Eesti Keele Instituut, vanemleksikograaf, tiia.valdre@eki.ee

Piret Voll (snd 1967), MA, Eesti Keele Instituut, vanemleksikograaf, piret.voll@eki.ee