6. novembril peeti Tartu Ülikoolis XVI muutuva keele päev. Eesti laste- ja noortekeele sektsioonis tegi Kristiina Praakli vahekokkuvõtte noortekeele uurimisest, Aive Mandel tutvustas keeleandmete kogumist projektis „Teismeliste keel Eestis”. Veel kõneldi eesti keelt emakeelena omandavate laste kokkupuutest teiste keeltega (Reili Argus, Andra Kütt), suhtumisest ropendamisse eri vanuserühmades (Liina Lindström), tutvustati mitmekeelse suhtluse korpust keeleressursina (Olga Gerassimenko), toodi koodivahetuse näiteid rootsieesti noorte keelest (Mari-Liis Korkus) ja selgitati, miks on kasulik eristada tõlkelaene ja struktuurimuutusi (Anna Verschik, Helin Kask). Üldsektsioonis rääkisid Margit Langemets ja Peeter Päll muutuvast ÕS-ist, Heiki-Jaan Kaalep pöördkondadest, Johanna Kiik uusklassikalise keelematerjali kohanemisest eesti keeles, Kärt Roomäe tudengite akadeemilisest inglise keelest, Anna Branets ja Anna Verschik eestlaste ukraina keele mõistmisest vene keele kaudu, Miina Norvik mõne eesti verbi arenguteest läänemersoomelisel taustal jpt.
Eesti ja väikeste Uurali keelte grammatika ja pragmaatika sektsioonis käsitleti vadja ja ingerisoome (Elena Markus), liivi (Marili Tomingas), kamassi (Gerson Klumpp) diskursusemarkereid ning neljas mitme autoriga ettekandes komplementlaiendiga tunnetusverbikonstruktsioone eesti keeles.
Lõppistungil esines Ene Vainik („Muutuv meel: aastatel 1973–1974 ja 2016–2018 kogutud sõna-assotsiatsioonide võrdlus”).
9. novembril korraldati Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi asutaja Oskar Looritsa 120. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäev. Esinemisi sai jälgida Teamsi keskkonnas. Ettekannetega esinesid Madis Arukask („Oskar Looritsa etnogenees”), Mall Hiiemäe („Loodususust Oskar Looritsa ja metsausust Valdur Mikita malli järgi”), Mare Kõiva („Kratist krattimiseni”), Mari Sarv („Isikud, institutsioonid ja mõttelised võrgustikud eesti folkloristikas”), Ülo Valk („Oskar Loorits uue vaimsuse prohvetina”), Tõnno Jonuks („Materia magica Eestis”), Tuuli Tuisk („Oskar Looritsa liivi folkloori kogu”), Andreas Kalkun („ERA ja erakogud. Oskar Looritsa konfliktist Samuel Sommeriga”) ja Risto Järv („Arhiivijuhataja argimured”).
10. novembril toimus Unditund Tallinnas Mati Undi muuseumis. Irina Belobrovtseva kõneles teemal „Mati Unt, Mihhail Bulgakov, „Meister ja Margarita””.
11. novembril korraldas Tallinna Ülikool Keele ja Kirjanduse teemanumbri „Keel ja ruum” esitluse ja arutelu. Zoomi vahendusel esinesid Mari Uusküla, Tauri Tuvikene, Halliki Põlda ja Tõnu Viik ning kommenteeris Taavi Pae. Diskussiooni juhtis Marek Tamm.
11. novembril toimus veebi vahendusel konverents „Seks ja linn. Vaateid Eduard Vilde loomingule”. Esinesid Maarja Vaino („Liha”), Hegely Klaus ja Elle-Mari Talivee („„Raudsed käed” – kas (nais)töölisromaan või tööliskirjandus?”), Anneli Kõvamees („Mäeküla piimamees kui miraaž”), Mark Gortfelder („Ilmalik vaimulikku maailmavaadet asendamas”), Annika Aus („Vilde naturalism: seks ja linn romaanis „Lunastus””) ning Toomas Haug („Eduard Vilde ja New York”).
11.-13. novembrini toimus veebikonverents „Balkani ja Balti riigid ühendatud Euroopas – ajalugu, religioon ja kultuur IV”. Läti Ülikooli filosoofia ja sotsioloogia instituudi korraldusel toimunud konverentsil osales üle 50 teadlase Balkani ja Balti regioonist ning naaberriikidest, keskendudes religioossusele ja vaimsusele Balkani ja Baltikumi kultuuriruumis. Globaalsete suundade kõrval analüüsiti ka uusimaid kultuurinähtusi. Eestit esindasid Marju Kõivupuu (TLÜ, „Regional Identity as a Cultural Heritage”), Mare Kõiva (EKM, „Prophets of the 20th Century”) ja Andres Kuperjanov (EKM, „The Juniper (Juniperus communis communis) – Sacred and Magical Tree”).
12. novembril korraldati Tallinnas Eesti Keele Instituudis XIII soome-ugri seminar „Soome-ugri keelekogud, korpused ja andmebaasid meie kasutuses”. Kogusid ja oma tööd nendega tutvustasid teadlased Eesti Keele Instituudist, Tartu Ülikoolist, Eesti Kirjandusmuuseumist, Prantsusmaa riiklikust ida keelte ja kultuuride instituudist (INALCO) ning Läti Ülikoolist. Seminaril meenutati ka EKI murdearhiivi pikaajalist eestvedajat Mari Musta, kelle sünnist möödus 11. novembril 100 aastat.
13. novembril tähistati Tartus Emakeele Seltsi kõnekoosolekuga Valve-Liivi Kingisepa 85. sünnipäeva. Ettekannetega esinesid Kristiina Ross („XVII–XVIII sajandi eesti asjaajamiskeelest”), Jüri Viikberg („Palper, avita!”), Külli Habicht, Külli Prillop („Valve-Liivi Kingisepp ja Otto Wilhelm Masing”). Juubilar ise pidas ettekande „Kuld on jäänud jälgedesse”.
16. novembril toimus Teamsi keskkonnas Eesti Kirjandusmuuseumi seminar „Mäng ja reaalsus Andrus Kivirähki lasteraamatutes. Kujutlusvõime kiituseks”. Veebiettekandega esines folkloristika osakonna teadur Katre Kikas.
19.–20. novembril peeti Värskas humanitaarteaduste doktorantide rahvusvaheline sügiskool „Dialoogid tervisega”. Kirjandusmuuseum korraldas ürituse koostöös keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooliga. Peale Eesti asjatundjate ja doktorantide osalesid virtuaalsilla kaudu valdkonna tunnustatud eksperdid välismaalt: Thomas Ndaluka (Tansaania) lahkas usu rolli koroonaviiruse mõtestamisel Tansaanias, Angelina Ilieva (Bulgaaria) vaatles Bulgaarias koroonaepideemiat ohjama määratud sõjaväearsti ja sõjandusprofessori kujunemist populaarseks folkloorseks kangelaseks, Virginia García-Acosta (Mehhiko) kirjeldas epideemiate ja muude katastroofide religioosse tõlgendamise mudeleid Ladina-Ameerikas,Terhi Utriainen ja Linda Annunen (Soome) tutvustasid alternatiivmeditsiini, vaimsuse ja õppimise seostele keskenduvat teadusprojekti LeNeRe, vaadeldes lähemalt helidega tervendamise praktikaid. Eestist esinesid Reet Hiiemäe, Anastasiya Fiadotava, Kristel Kartau, Kadri Simm, Kadri Vider, Tõnno Jonuks, Mare Kõiva ja Aimar Ventsel.
20. novembril toimus Eesti Keeletoimetajate Liidu 16. toimetajaseminar, mille teema oli ortograafia. Algustäheortograafiast kõneles Helika Mäekivi („Kas suur algustäht teeb suuremaks?”) ja kirjavahemärkidest Helin Kask („Koma hüüab tulles”).
21. novembril korraldas Eesti Teadusliku Seltsi Lõuna-Rootsi osakond väliseesti kirjanduse tähtsündmustele pühendatud veebipõhise ettekandepäeva. Esinesid Tiit Pruuli, Janika Kronberg, Piret Noorhani, Sirje Kiin ja Maarja Hollo, kelle ettekanded käsitlesid ümmargusi tähtpäevi, nagu Eesti Kirjanike Kooperatiiv 70, Bernard Kangro 110, Kalju Lepik 100 ja Ilmar Külvet 100.
23. novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühma seminar tähtpäevadest koolides. Mare Kõiva ja Kristiina Muhu ettekanne oli teemal „Eesti koolipühad muutumises (perioodil 1990–2018)”. Eesti koolipärimuse kolme suure kogumisaktsiooni näitel (1992, 2007 ja 2018) jälgisid nad muutusi tähtpäevade tähistamise struktuuris ja olemuses ning koolis ja kodus või sõpruskondades tähistatavate pidulike sündmuste lõikumisi.
26. novembril toimus Tartus Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek. Merili Metsvahi pidas ettekande „Folkloristika Nõukogude Eestis: Emakeele Seltsi rahvaluulesektsiooni koosolekutest”.
26. novembril peeti Tallinna Ülikoolis tekstipäeva. Esinesid Tartu ja Tallinna tekstiuurijad: Krista Kerge (TLÜ, „Tekstilingvistika ja tekstiuurimus Tallinna Ülikoolis”), Maigi Vija (TÜ, „Õpilasuurimustest emakeeleolümpiaadi näitel”), Jaan Sudak (TLÜ, „Rahvaluule käsitlemine üldhariduskoolide õppevaras”), Joosep Susi, Merilin Aruvee, Kerli Nool (TLÜ, „Aga kuhu jääb (ilu)kirjandus? Lugemisprotsessi toetamisest tervikteoste käsitlemisel”), Anni Jürine, Mari Aigro, Helen Hint ja Djuddah Leijen (TÜ, „Kuidas mõõta (eesti) kirjutamistraditsiooni: süstemaatiline vaade akadeemilise teksti tunnustele”), Helin Puksand (TÜ, „Õpilaste e-kirjade kirjutamise oskus”), Kertu Kook (TÜ, „Mina-isik akadeemilises tekstis”), Peep Nemvalts (TLÜ, „Eestikeelne teadustekst – kellele ja milleks”) ning Halliki Põlda, Katrin Karu (TLÜ) ja Riina Reinsalu (TÜ, „Metafoorid, mille järgi me õpime”).
30. novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi usundiuurimise töörühma seminar. Rumeenia Akadeemia Sotsioloogia Instituudi teadur Irina Stahl pidas Teamsi vahendusel ingliskeelse ettekande teemal „Inimeste ruumilisest paiknemisest kirikuteenistusel Rumeenias Drăgușe külas. Välitööandmetele toetuv ajalooline vaade 1929–2020”.
