PDF

Kaitstud doktoritööd

30. augustil kaitses Andres Herkel Tartu Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse erialal doktoritöö „Nāgārdžuna „Keskmise tee juurvärsid“: tõlge ja tõlgendus”. Juhendajad olid Märt Läänemets (Sisekaitse­akadeemia) ja professor Ülo Valk (Tartu Ülikool), oponendid Margus Ott (Tallinna Ülikool) ja Indrek Peedu (Tartu Ülikool).

Doktoritöö käsitleb budistliku filosoofi Nāgārdžuna (elas u aastatel 150–250) teost „Keskmise tee juur­värsid” („Mūlamadhyamakakārikā”, edaspidi MMK). Tegu on šuunjavaada koolkonna nn nullteefilosoofia kõige olulisema teosega. Töös sisaldub MMK kommenteeritud tõlge eesti keelde koos sissejuhatusega ning üheksa artiklit. Artiklid puudutavad MMK-s kasutatud budistliku terminoloogia võtmemõisteid ja nende tõlkimist, samuti budismi­uuringute metodoloogilisi küsimusi. MMK tõlgete ja tõlgenduste lugu peegeldab lääne filosoofias valitsenud mõttevoolude vahetumist. Tõlgenduste pidevas uuenemises on nüüdseks pinnale jäänud XX sajandi kandvad voolud, nagu dekonstruktsioon, arusaam lõputust semioosist, lingvistiline filosoofia jt. MMK on tekst, mis genereerib teisi tekste: selle teksti pragmaatilises käsitlemises tuleb arvesse võtta tõlgenduste ja kommentaaride voogu. Nāgārdžuna oli budistlik õpetaja ja tema õpetus on pigem meetod kui teooria. Sellest johtub ka semiootika kui meetodi olulisus, samuti usundifenomenoloogia lähtekoht vabanemiskogemuse ja teadvuse transformatsiooni vaatlemisel. Nāgārdžuna kasutab juurvärssides mõistete ja väidetena esinevaid nn kaitse­vahendeid, mis teksti tõlgendamist suunavad. Nende ülesanne on vältida asjade absurdile ja nullteeloogikale taandamise juures negativistlik-nihilistlikku tõlgendust. Need on hoiatus ­eikuhugi viiva tee eest (sanskriti k anavasthā), tegudega seotud moraalset vastutust edasi kandev vääramatu vägi (avipranāśa), maailma kate­goriseerimise puhul eksitav mõistemaru (prapañca), ülima ja tavatõe eristus ning hoidumine moraali­relativismist. Kaitsevahendid pakuvad senistele Nāgārdžuna-uuringutele suurima lisaväärtuse ja nendele on pühendatud ka töö lõppjäreldused. (http://dspace.ut.ee/handle/10062/83642)