• 5. veebruaril ilmus „Vadja keele sõnaraamat/Vad’d’a tšeelee sõna-tširja”, mis sisaldab vadja-eesti-vene sõnastikku, eesti-vadja ja vene-vadja registrit ning vadjakeelsete kohanimedega vadja asustuse kaarti. Sõnaraamat koostati Eesti Keele Instituudi soome-ugri keelte ja murrete osakonnas toimetaja Silja Grünbergi käe all.
• 7. veebruaril korraldas Eesti Keeletoimetajate Liit koostöös Emakeele Seltsiga Tartus keeletoimetajate elukutsepäeva. Avasõnavõtt oli Annika Kilgilt, kes kõneles toimetamise juurtest. Esinesid Mihkel Mõisnik (tema sõnavõtt andis kirjastuse vaate),
Helen Kõrgesaar (vabakutselise vaade), Mari-Liis Müürsepp ja Maarja Valk (tulevase keeletoimetaja vaade) ja Jaanus Vaiksoo (autori vaade).
• 10. veebruaril korraldas Eesti Teatri Agentuur Draamateatris arutelupäeva teatri ja keele teemal. Kõneldi sellest, mis toimub keelega teatrilaval, eesti keelest kui näitleja tööriistast ning samuti teatri- ja argikeeli kõneldu tähendusest. Üles astusid Tiit Hennoste („Ei mõista inimese moodi kõnelda. Teatrikeel kirja, kõne ja kunsti vahel”), Anu Lamp („Mõtteid keelest teatrikooli õppejõu vaatevinklist”), Karl-Martin Sinijärv („Trikid ja usutavus: elus keel päris- ja mänguelus”), Mart Kangro („Keelekoreograafia”) ja Valdur Mikita („Läänetaiga laulud. Ivake isevärki mõtteid eesti keelest lausutud küünlakuu hakul Härjapea jõel”).
• 11. veebruari teisipäevaseminaril Kirjandusmuuseumis vahendasid Mare Kõiva ja Piret Voolaid muljeid 3.–7. veebruarini Voronovos toimunud kolmandal ülevenemaalisel folkloristide kongressil kõneldust.
• 13. veebruaril määras Vabariigi Valitsus 2014. aasta F. J. Wiedemanni keeleauhinna Arvo Krikmannile eesti rahvaluule väikevormide suureks kirjutamise ning lingvistilise folkloristika arendamise eest, huumoriküllase keele- ja keeleanalüütilise huumorikäsitluse eest, eesti sõnakultuuripärandi rahvusvahelise tutvustamise ning humanitaarteaduste edendamise eest.
• 21. veebruaril pidas Ulrike Plath Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse seminaril ettekande „Metsaannid baltisaksa söögilaual. Põimunud söögikultuur või kultuuriülekanne?” Esineja püüdis selgitada, millised metsaande puudutavad teadmised olid baltisaksa kultuuris XVIII sajandil levinud ning millal ja mis kontekstis metsaannid huvi pälvisid.
• 25. veebruaril pidas Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusarjas „Püha ja paik” esimese loengu etnoloog Aimar Ventsel, kes kõneles teemal „Pühad paigad kui rahvusluse markeerimine Jakuutias”.
• 26. veebruaril toimus Eesti Keele Instituudis seminar, kus esinenud Muš Nadii teema oli „Udmurdi keele uurimisest maailmas”.
• 26. veebruaril toimunud Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolekul kõneles seltsi auliige Kalle Kasemaa araabia tekstide tõlkimisest. Ettekandes keskendus ta peamiselt araabia keele eripärale: grammatilised iseärasused, araabia keele suur sõnavara, lausestusküsimused, aga ka mõningad stiiliküsimused.
• 26. veebruaril rääkis Sven Vabar Tartus Semiosalongi üritustesarja raames Valdur Mikitast ja tema raamatust „Lingvistiline mets”. Ettekande pealkiri oli „Mikita metsast välja!”.
• 26.–27. veebruarini toimus Urvastes Uhtjärve ürgoru Nõiariigis üheksas folkloristide talvekonverents „Folkloor ja sidusus”, mis oli pühendatud folklorist Mare Kõiva 60. sünnipäevale. Vaatluse alla võeti folkloori ühiskondliku ja kultuurilise sidususe, folkloori terviklikkuse, aga ka folkloristika ja ühiskonna vahelised suhted. Konverentsil esinesid Eesti, Leedu, Läti, Soome, Ungari ja Vene teadlased, kelle ettekanded olid seotud juubilari laialdaste uurimisteemadega, nagu rahvameditsiin, rahvaastronoomia, rahvausund, arheoloogia, internet, väliseestlaste ja vähemusrahvaste kultuur ning tänapäeva folkloor.
