• 7. märtsil toimus Sänna kultuurimõisas kirjanduslik kokkusaamine „Kaks meest Sännast”, millega tähistati Artur Adsoni ja Juhan Jaigi 115. sünniaastapäeva. Kõnelesid Lauri Sommer („Jaik raudses peeglis ja avaldamata juttudes”), Tiia Allas („Adsonist ku võrokõsõst ja umakülämehest timä vahtsõ luulõkogomiku „Varjuliste puie all” valgusõn”), Kalle Eller („Kas Juhan Jaik võinu mõtelda võro keeli?”) ja Jan Rahman (Jaigi tondilugudest).
• 7.–9. märtsini korraldasid Põhjamaade suveülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool, Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool ning Kultuuriteooria tippkeskus Tartus talvesümpoosiumi „Everyday Moods, Affects and Attunements”, kus käsitleti argipäeva tajumise ja kujutamise viise. Kirjandusteaduslike ettekannetega esinesid Bryony Randall (Glasgow ülikool, „What difference does a day make? Approaching a theory of the one-day novel”), Ene-Reet Soovik (TÜ, „Places built and felt in Alice Munro’s short stories”) ja Maris Sõrmus (TLÜ, „Everyday nature: Reading the climate of Monique Roffey’s Archipelago”).
• 11. märtsil toimunud Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusarjas „Püha ja paik” kõneles ajaloolane Jüri Metssalu teemal „Looduslikud pühapaigad Eesti kultuuriruumis Juuru kihelkonna näitel”.
• 14. märtsil toimus Tartu Ülikooli Narva kolledžis Eesti Keele Instituudis Jelena Kallase eestvedamisel valminud „Eesti keele põhisõnavara sõnastiku” esitlus. Sõnastik on mõeldud eesti keele kui võõrkeele õppijaile ja on omalaadsete seas esimene. Kolledžis toimus ka spontaanse kõne võistlus. Emakeelepäeva üritused lõpetas Mare Kitsniku esinemine, kes tutvustas oma koostatud praktilise eesti keele õpikut B2-, C1-tasemele.
• 14. märtsil korraldas Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut emakeelepäeva puhul avaliku etteütluse kirjutamise võistluse ning üliõpilaskonverentsi, kus kõlasid nii keele kui ka kirjanduse teemalised ettekanded.
• 14. märtsil peeti Rahvusraamatukogus emakeelepäeva ettekandekoosolekuga „Keele vägi ja metsa vaim. Valdur Mikita „Lingvistilise metsa” ainetel”. Avasõnad lausus peadirektor Janne Andresoo. Esinesid Vladislav Koržets („Kas loodus teeb keeletuks?”), Veronika Kivisilla („Perifeerne ehk pööningukirjandus”), Marju Kõivupuu („Kas oma juuri otsib ainult see, kel ladvas midagi pole? Mikitaga metsas ja merel”), Jaan Tootsen ja Jaak Johanson („Puu-mõõga-mees”), Timo Maran („Semiootika metsade keelest”). Viimase sõnavõtuga „Sae teritamine lingvistilise metsa veerel” astus üles kirjanik ja semiootik Valdur Mikita.
• 21. märtsil peeti Kumu kunstimuuseumis Eesti muuseumihariduse muutuva mõistestiku seminari „Sõnastaja”. Eesti muuseumiharidus vajab juba pikemat aega nii muuseumisiseses kui ka -välises suhtlemises selget terminoloogiat. Seminaril peetigi ettekandeid mõistearenduse teemal.
• 25. märtsil esitleti Eesti Keele Instituudis eesti viipekeele veebisõnastikku. Sõnastik on koostatud vastvalminud „Eesti keele põhisõnavara sõnastiku” baasil ning sisaldab eesti viipekeelseid vasteid. Sõnastiku kasutajaliides võimaldab teha nii eestikeelse sõna kui ka eesti viipekeelse viipe otsingut.
• 26. märtsil pidas Eesti Keele Instituudi seminaril ettekande Kristiina Ross, kes kõneles kultuurinihkest eesti keeles XVII ja XVIII sajandil. Eriti selgelt ilmneb kultuurinihe genuiinse regivärsilise rahvalaulu ja laenulise luterliku kirikulaulu keele kõrvutuses. Uurimuse eesmärgiks on korpusepõhiselt võrrelda neid kahte luulekeelt: regivärssi ja silbilis-rõhulist kunstluulet. Regivärsikorpuseks on valitud eesti rahvalaulude antoloogia ja kirikulaule analüüsitakse XVII–XVIII sajandi lauluraamatute põhjal: esimene pärineb 1656. aastast, edasi põhiliselt 1721. aasta lauluraamatu arvukad kordustrükid, mida anti välja kuni XVIII sajandi lõpuni.
• 26. märtsil Eesti Keele Instituudis korraldatud hõimuklubi õhtu oli pühendatud Siberis elavale hõimurahvale – mansidele. Ettekandega esines folklorist ja šamanismiuurija Aado Lintrop.
• 26.–27. märtsini peeti Tartus interdistsiplinaarne meditsiiniantropoloogia konverents Medica IX „Tervis, linn ja loodus”, kus arutleti tervise, ravimise ja toitumisega seotud mõtteviiside, tavade ja uskumuste muutumise üle. Esinesid Eda Kalmre, Kristel Kivari, Mare Kõiva, Marko Uibo, Sille Kapper, Reet Hiiemäe, Eve Annuk, Raivo Kalle, Renata Sõukand ja Katrin Luke.
• 31. märtsil peetud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse seminaril kõneles Merlin Kirikal teemal „„Uue naise” representatsioonid Johannes Semperi proosas”. Esineja keskendus kahele teosele: „Armukadedus” (1934) ja jutukogu „Ellinor” (1927).
• Teadusliku fantastika uurijate ühing Science Fiction Research Association määras Jaak Tombergile (TÜ) aasta parima uurimusliku kirjutise auhinna artikli eest „On the “Double Vision” of Realism and SF Estrangement in Gibson’s Bigend Trilogy” (Science Fiction Studies, kd 40).
