PDF

Lühikroonika

 

 

• 10. aprillil pidas Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis oma kõnekoosoleku Akadeemiline Rahvaluule Selts. Ettekandega „Maa tekkimise püha jutt” esines Aado Lintrop. Toimus ka eesti rahvalaulude antoloogia „Ilomaile. Anthology of Estonian folksongs with translations and commentary” esitlus. Kogumikust kõnelesid Madis Arukask, Kanni Labi ja Vello Salo.

• 16. aprillil toimus Tartu linnaraamatukogus lastekirjanduse päev teemal „Kirjandus kui vaateaken: kuidas paistab laste- ja noortekirjandus?” Ettekannetega esinesid Mihkel Kunnus, Elo-Maria Roots, Valdur Mikita, Jaanika Palm, Krista Kumberg jt.

• 16. aprillil korraldasid MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja ersa kultuuriühing Sjatko Tallinna Ülikoolis ersa keele päeva. Ersa kirjanik Tamara Bargova rääkis ersa kirjandusest ja kooliõpetaja Santjai Daniltšev ersa keele õpetamisest Mordvamaal.

• 23.–24. aprillil peeti Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis noorte folkloristide ja etnoloogide konverents „Noorte hääled 2014”. Ave Goršiči avaettekanne võttis kokku 40 aasta pikkuse noorteadlaste konverentside traditsiooni. Teemadering oli mitmekesine: Kihnu unenäopärimus, loomade õigused ja inimlik eetika, õigeusu kaelaristid, vanad seltskonnatantsud tänapäeval, pendeltöö mõju lähisuhetele, skvottimine Euroopa linnaruumis, eetrijoomine Eestis, tänapäeva mari noorte rahvatraditsioonid jpm.

• 23.–24. aprillil toimus Tallinnas riikliku programmi „Eesti keeletehnoloogia 2011–2017” teine konverents. Esimese päeva fookuses olid tarkvaraprojektide tutvustused ja arutelud keeletehnoloogia strateegia üle. Konverentsi teine päev peeti rööpselt koos rakenduslingvistika konverentsiga, mille keeletehnoloogia sektsioonis räägiti keeleressurssidest ja Eesti Keeleressursside Keskuse tegevusest.

• 24. aprillil toimus Väike-Maarjas F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäev. Avaettekande Väike-Maarja õpilaste keelehoiakutest pidas Maria Olonen. Irma Raatma tutvustas Väike-Maarjast pärit teadusemeest Arvo Krikmanni. Tänavuse Wiedemanni keeleauhinna laureaat A. Krikmann kõneles huumori mitmekesisusest. Marju Kõivupuu pidas ettekande „Emakeel kui kultuuripärand”. A. Krikmann istutas keeletammikusse oma nimipuu.

• 24.–25. aprillini korraldasid Eesti Rakenduslingvistika Ühing, Eesti Keele Instituut ja Tallinna Ülikool Tallinnas 13. rakenduslingvistika kevadkonverentsi „Keel ja haridus mobiilses maailmas”, mis keskendus keelele, haridusele ja kirjaoskusele eeskätt rakenduslingvistilisest vaatepunktist. Lisaks keeletehnoloogia sektsioonile peeti ettekandeid keeleökoloogia ja leksikoloogia sektsioonis. Töötas kolm – lapsekeele, teise keele ja sotsiolingvistika – töötuba. Koostöös IAIMTE-2014 konverentsiga esinesid plenaarettekandega Gert Rijlaarsdam (Amsterdami ülikool), Marilyn Martin-Jones (Birminghami ülikool) ja Jan Hulstjin (Amsterdami ülikool). Konverentsi lõpetas ERÜ aastakoosolek.

• 25.–26. aprillil toimus Tallinna Ülikooli Emakeeleõpetuse Infokeskuse ja IAIMTE (International Association for the Improvement of Mother Tongue Education) hariduslingvistika huvirühma konverents „Literacy and teaching writing in a multilingual environment”.

• 28. aprillil kaitses Tiina Sepp Tartu Ülikoolis väitekirja „Pilgrims’ Reflections on the Camino de Santiago and Glastonbury as Expressions of Vernacular Religion: Fieldworker’s Perspective” doktorikraadi (PhD) taotlemiseks eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Juhendaja oli prof Ülo Valk (TÜ), oponendid Madis Arukask (TÜ), Marion Bowman (The Open University, Suurbritannia). Väitekiri käsitleb tänapäevase Euroopa rahvausundi ja nüüdisaegse palverännaku erinevaid aspekte Põhja-Hispaanias kulgeva Camino de Santiago (püha Jaakobuse tee) ja Edela-Inglismaal asuva Glastonbury näitel.

• 28. aprillil vestlesid Tartu Kirjanduse Majas teemal „Luule ja akadeemia” Jüri Talvet ja Olev Remsu.

• 30. aprillil Tallinnas toimunud UTKK seminaril kõneles Mirjam Hinrikus teemal „Kas Tammsaare oli feminist?”. 

• 30. aprillil pidas Ülle Pärli Tartus Semiosalongis ettekande „Mitte-kohad ja kohatud asjad vene kirjanduses”. Ettekanne oli inspireeritud Puškini „Teekonnast Arzrumi 1829. aasta sõjakäigu ajal”, kus autor kirjeldab rännakul kohatud rahvaste kombeid ja uskumusi. Puškini juurest viis arutlus edasi teekonna, liikumise motiivi juurde vene kirjanduses.